Tekstide maailmas

Mis on tekst?

Vaata enda ümber ja loetle tekste, mida näed.

Tekste on kõikjal meie ümber. Tekst on äsja loetud muinasjutt, sõbralt saadud sõnum, tänaval silma hakanud reklaam või kuulutus, kinopilet, aga ka päevikusse või e-kooli kirjutatud meeldetuletus: Korda kontrolltööks.

Tekst on sõnade ja lausete järjend, mis vahendab sõnumit.

Tekstid erinevad nii oma sisu, eesmärgi kui ka keelekasutuse poolest ja selle järgi saab neid liigitada. Tekstid võib jagada nelja rühma: ilukirjandus-, ajakirjandus-, teabe- ja tarbetekstid.

Seotud sisu

Tekstide liigid

Töö eri liiki tekstidega

Loe allolevaid tekste ja vasta iga teksti järel nendele küsimustele.

Millest tekst räägib?
Kust on tekst pärit?
Mis on teksti eesmärk?
Mis tekstiliigiga on tegu?

Otsusta pärast lugemist, millise teksti juurde sobib see pilt.

A.

Müra all mõistetakse heli, mis on inimese arvates ebameeldiv või häiriv või mis on muul viisil inimese tervisele või heaolule kahjulik.

Müra on kõikjal meie ümber. Näiteks tekitab müra puulehtede kahin (10 dB), kella tiksumine (30 dB 1 meetri kauguselt), linnulaul (40 dB) või reaktiivlennuk (120 dB). Kõikide koolitundide keskmine helitugevus on 62,3 dB ja vahetundide oma 77,5 dB.

Holger Saare uurimusest „Müra koolis ja selle mõju õpilastele“

Teabeteksti eesmärk on pakkuda tõest infot ja jagada teadmisi. Teabetekst põhineb faktidel, selle keel on täpne ning üheselt mõistetav. Teabetekstis hoidutakse igapäevasest vabast keelest, nagu seda räägitakse kodus ja sõpradega. Teabetekstid on näiteks teatmeteosed, referaadid, õpikutekstid, uurimistööd.

B.

Tarbetekstid on mitmesugused dokumendid ja ametikirjad, nt seletuskiri, elulookirjeldus, avaldus, juhend, protokoll. Need koostatakse kindlate reeglite järgi ning nende eesmärk on edastada teavet. Tarbeteksti keelt iseloomustab asjalikkus, selgus, ühemõttelisus.

C.

Ökokratt püüab fooriga müra vaigistada

MTÜ Ökokratt tegeleb projektiga „Müra pole muusika!“, mille eesmärk on pöörata tähelepanu mürale ning müra tervist kahjustavale mõjule.

Projekti raames saavad koolid katsetada mürafoori. See on justkui tavaline valgusfoor: kui müratase kõrge, näitab seade punast värvi tuld ning annab helisignaaliga lärmist märku; kollane tuli on hoiatuseks ja roheline märgib normi piiresse jäävat mürataset. Foor aitab õpilastel ja õpetajatel kontrollida mürataset klassis või rühmatoas ja sellega arvestada.

Liigne müra on organismile kahjulik, koormab kuulmiselundeid ja selle kaudu ka peaaju.

Siiri Erala, Tarbija24, 13.05.2009 (lühendatud)

Ajakirjandustekst edastab päevakajalist infot ja vahendab arvamust, kuid teeb seda tunduvalt vabamas, igapäevasemas keeles, mis teabeteksti ei sobiks. Aga ka ajakirjandusteksti keel peab olema asjalik ja kõigile lugejaile mõistetav. Ajakirjandustekstid on nt uudised, intervjuud, reportaažid, mida kohtab ajalehtedes, ajakirjades, raadios, televisioonis, internetis.

D.

See tüdruk on selline vaikne
ning nukrutseb ühtevalu.
Ta pole küll paike,
aga lärmamist lihtsalt ei talu,
kuid klassis on kakskümmend neli
last, ja lisaks veel õpetaja...
Ükski tasane sõna või heli
jutusuminast läbi ei kaja.

Leelo Tungal, „See tüdruk“

Ilukirjandusteksti peamine eesmärk on pakkuda lugemiselamust. Ilukirjandusteosest ei pea kõik lugejad ühtviisi aru saama ning seetõttu on seal lubatud mõtet peita, seda kaunitesse sõnadesse looritada. Mida mitmetähenduslikum teos on, seda parem, põnevam ja huvitavam. Ilukirjandusteosed on nt jutud, luuletused, näidendid.

Seotud sisu

Küsimused ja ülesanded

11.

Vasta küsimustele.

Mille poolest loetud tekstid sarnanevad, mille poolest erinevad?
Milline tekst oli kõige huvitavam? Miks?
Millisest oli kõige raskem aru saada? Miks?
Miks peab teabe- ja tarbetekstis kasutama täpset ja üheselt mõistetavat keelt?
Milliste tekstiliikidega ei sobi släng, murre või luuleline keel? Põhjenda.
Milliseid tekste loed kõige sagedamini, milliseid loevad sinu vanemad?
Kumb pakub sulle suuremat lugemiselamust, kas ilukirjandus- või ajakirjandustekst?
Miks tuleb lugeda ka selliseid tekste, mis nii väga ei huvitagi?