Tänapäeval on kaardid muutunud osaks arvutimaailmast ja nad on läbi teinud väga suure arengu. Kaardil võime näha isegi sündmusi, mis parasjagu aset leiavad. Näiteks jälgivad linnuteadlased arvutikaardilt kotkaste ja kurgede lennuteekonda ja ilmakaardid näitavad õhumasside liikumist.
Mida kujutavad endast arvutikaardid?
Arvutikaartide kasutamiseks on tavaliselt vaja selleks sobivat arvutiprogrammi. Samas leidub ka internetis vabalt kättesaadavaid keskkondi kaartidega tegelemiseks.
Üha rohkem kasutatakse kaarte peale arvuti ka muudes seadmetes: telefoniga saab kindlaks teha oma asukoha, autode navigatsiooniseadmed juhatavad teed ja suurte ettevõtete juhtimissüsteemid jälgivad näiteks seda, millisel sidekaablil ja kus on liiga suur koormus. Võrreldes paberile trükitud kaardiga on arvutikaardil palju rohkem kasutusvõimalusi. Kõik arvutikaardid pole aga sugugi ühesugused, sest neil on erinevad eesmärgid. Arvutikaartide kasutamiseks mõeldud keskkonnad jagatakse kolme suurde rühma.
- Kaardisirvijad ehk brauserid on mõeldud vaid valmis kaartide vaatamiseks, need ei võimalda kaarte koostada ega muuta; kaarte saab suurendada-vähendada või erinevaid teemakihte sisse-välja lülitada (vt nt Tervise arengu instituudi puugiinfo kaart).
- Kaardirakendused lubavad lahendada mingeid kindlaid ülesandeid (nt leida vahemaid või pindalasid, määrata teekonna marsruuti) ja märkida kaardile oma objekte (vt Delfi, Openstreetmapi või Google'i kaardirakendust)
- GIS-programmid on kaarditegijate ehk kartograafide töövahendid, mille abil analüüsitakse geograafilisi andmeid, lahendatakse tööülesandeid ja koostatakse kaarte (GIS ehk geoinfosüsteem).
Arvutikaardid võivad sisaldada väga palju mitmesuguseid andmeid, mis jaotatakse teemade kaupa erinevatele kihtidele. Nii on kaarte lihtsam kujundada ja nendega on ka mugavam töötada.
Mõtle
- Milline on kõige huvitavam kaart, mida oled arvutis näinud? Mis selle huvitavaks tegi?
Mida tähendab GIS?
Arvutikaartide puhul nägime, et nad on muudetavad, sisaldavad sageli palju andmeid ja neid saab panna lahendama mitmesuguseid ülesandeid. Andmed ise ongi arvutikaardi suur väärtus. Eri kaartide andmeid saab ka omavahel kokku panna. Näiteks kui võtta põllumaad Eesti põhikaardilt ja panna need kokku mullakaardiga, siis võime üksikasjalikult kirjeldada, milliste mullaomadustega põllud kuskil on. See annab omakorda infot selle kohta, milliseid põllukultuure tasub kasvatada, milliseid väetisi või milliseid põlluharimisvõtteid kasutada.
Niisiis võime kokku panna
- ruumiandmed (kaardiandmed);
- arvutitehnika, millega saame koguda andmeid ja neid töödelda;
- tarkvara ja teadmised andmetega ümberkäimiseks.
Kokku saame geoinfosüsteemi ehk GIS-i. Tegevusvaldkonda, mis kasutab GIS-i, nimetatakse geoinformaatikaks.
- ruumiandmete hankimiseks ja analüüsimiseks
- trükikaartide valmistamiseks
- mitmesuguste päringute teostamiseks ja ülesannete lahendamiseks
- arvutikaartide koostamiseks
- metsas orienteerumiseks
Mõtle
- Kuidas võiks GIS-i abil inimeste igapäevaelu paremini korraldada?
Mis on interaktiivne kaart?
Kui kaardi kasutaja saab arvutikaardiga suhelda, st panna arvutikaarti midagi tegema, siis nimetatakse sellist kaarti interaktiivseks kaardiks. Interaktiivsus on arvutikaartide oluline eelis trükitud kaartide ees. Enamasti mõistetakse interaktiivsuse all mitmesuguseid tegevusi kaardiga, näiteks
- andmete sisse-väljalülitamine: arvutikaardile saab kanda palju rohkem andmeid kui trükitud kaardile, kõiki andmeid ei pea arvutikaardil korraga näitama (vt Maa-ameti kaardirakendust X-GIS);
- lisainformatsiooni küsimine: saab küsida informatsiooni kaardile kantud objektide kohta (vt Tallinna kaarti);
- andmete otsimine: saab otsida mingit objekti, kohanime või aadressi (vt Maa-ameti X-GISi);
- kaardi täiendamine: on võimalik lisada oma infot või leppemärke (vt Delfi kaardirakendust);
- töövahendite kasutamine: lisaks võib paljude kaardirakenduste juurest leida mitmesuguseid töövahendeid, mis võimaldavad mõõta näiteks vahemaad, pindala või määrata punkti asukohta (vt Maa-ameti X-GISi).
Street View võimaldab kasutajal liikuda mööda üles pildistatud tänavaid ja mõndasid avalikke siseruume (restoranid, kaubanduskeskused jm).
Google Earth on 3D-kaardirakendus, millega saab vaadelda Maad ja maastikuobjekte linnulennult.
- Saab teha päringuid täiendava teabe saamiseks kaardiobjektide kohta.
- Saab lisada teavet ja leppemärke.
- Saab kaardipilti muuta ja täiendada.
- Mõeldud kasutamiseks ainult spetsialistidele.
- Saab mõõta vahemaid ja pindalasid ning teha kindlaks koordinaate.
- Nende kasutamine on väga kallis.
- Koosneb mitmest kaardikihist, mida saab sisse ja välja lülitada.
- Otsingumootori abil saab kiiresti leida soovitud objekti või asukohta.
Mis on trükikaardi eelised?
Arvutikaartide suurest mitmekesisusest ja laiast kasutusvaldkonnast võib jääda mulje, et trükikaarti pole enam vajagi. Nii see aga ei ole. Trükikaardil on siiski ka mõned eelised, näiteks
- kaart on ülevaatlikum, mistõttu korraga saab vaadata suurt ala;
- kaarti saab kasutada lisaseadmeteta ja peaaegu igal pool, mistõttu seda on mugavam käsitleda näiteks matkates;
- paljudele inimestele meeldib paberile trükitud kaart kui kunstiteos, mida saab ka seinale riputada.
- Arvutikaardil on palju rohkem andmeid.
- Arvutikaardil saab teha päringuid ja lahendada mitmesuguseid ülesandeid.
- Arvutikaardi kasutamiseks on vaja arvutit või mõnda muud seadet.
- Arvutikaardi kasutamiseks on vaja elektrienergiat.
- Kasutaja saab arvutikaardiga suhelda.
- Arvutikaarti saab hõlpsasti kasutada ka kunstiobjektina.
Mõtle
- Millal kasutaksid arvutikaardi asemel parema meelega trükikaarti?
Mõisted
- arvutikaart – arvutis esitatud kaart, selle vaatamiseks on vaja arvutit ja sobivat tarkvara
- interaktiivne kaart – arvutikaart, mis reageerib kasutaja tegevusele, mida saab vastavalt vajadusele muuta ja millega saab lahendada teatud ülesandeid
- Service provided by Star Cloud LLC