Töölaulud
Uued elujõulised muusikasuunad
Afroameerika muusika kujunes alates 17. sajandist Aafrikast Ameerikasse veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina.
Sellest tekkisid mitmed uued muusikavormid, milles elasid edasi Musta Mandri rütmid, viisikäänud ja tämbrid.
Töölaulud
Kõige ehedamalt on mustanahaliste traditsioon säilinud töölauludes.
Töölauluks peetakse rütmilist a cappella laulu, mida lauldakse füüsilise (tihtipeale korduvate liigutustega) töö tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad.
Kuna suur osa oli ühistööl (istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine.
Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega.
Spirituaal
Aafrika ja Euroopa laulutava ühendus
Spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel.
See protsess kandis osalt ka vägivaldset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunniti neid liituma kristliku kirikuga.
Spirituaali tunnusjooned
Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas, periood) kasutamises.
Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad.
Aafrika tagapõhi kajastub sügavalt hingestatud väljenduslaadis, rikkalike kaunistustega meloodikas ning elavas punkteeritud rütmikas.
Spirituaalides pöörduti palvetega Looja poole ning neisse oli metafooridena peidetud ka lootus orjapõlvest vabanemiseks (põgenemiseks).
Mahalia Jackson – erakordse häälega laulja
Spirituaali kuningannaks peetakse New Orleansis sündinud Mahalia Jacksonit (1911–1972). Tal oli juba lapsepõlves erakordselt suur ja värvikas hääl ning 4-aastaselt alustas ta kirikus laulmisega.
Mahalia Jacksoni kontraalti on nimetatud sajandi hääleks ning tema hilisem hea tuttav, mustanahaliste õiguste eest võitleja Martin Luther King on öelnud koguni, et selline hääl sünnib kord millenniumis.
1950. aastatel oli Mahalia Jackson üks populaarsemaid hääli nii raadiosaadetes kui ka teleprogrammides, rääkimata arvukatest plaadistustest ning kontserdireisidest üle kogu maailma. Vahetult enne surma omistati lauljatarile Grammy elutööpreemia.
Gospel
Energiline ja hingestatud
Gospel on üks spirituaali alaliik, mis on sündinud 20. sajandi esimesel veerandil. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootustest ja usust Loojasse.
Gospel on hoogne, rütmi rõhutatakse käteplaksude ja tantsuliigutustega. Kogudus vastab koorile, hõigates „Halleluuja!“ ja „Aamen!“.
Off-beat viitab ühelt poolt Aafrika tagapõhjale ning etteulatuvalt loob seoseid jazz’iga.
👀
Loe gospeli ja selle esitajate kohta teatmeteosest Britannica.
Bluus
Elu nukker kõla
Bluus on eranditult soololaul ja väljendab (sageli kohapeal improviseerituna) üksikisiku tundeid. See tekkis Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides 19. sajandi teisel poolel pärast orjuse kaotamist. Tegelikult jäi aga kehtima enamik alandavaid kitsendusi ning suurimaks probleemiks kujunes isikliku omandi nappus või puudumine. Sealt ka laulude temaatika ning enamjaolt kurb ja kaeblik meeleolu.
Bluusi tunnusjooned
Erinevalt ülaltoodud afroameerika muusika liikidest kujunes bluusis välja selgepiiriline muusikaline vormiskeem, mis määras ära I, IV ja V astme järgnevuse. Iseloomulikud on nn blue notes – madaldatud III ja VII aste.
Pillisaadet mängivad kitarr ja suupill, hiljem ka klaver, bass, trummid ja saksofon.
Bluus on mõjutanud nii jazz - kui ka rock-muusika arengut.
Küsimused ja ülesanded
- Millest tuleneb nimetus „afroameerika muusika“?
- Milles seisneb afroameerika töölaulude omapära?
- Milliste tegurite koosmõjul on tekkinud spirituaal?
- Iseloomusta bluusi.
- Rock-muusika kujunemisele on aluse pannud kolm afroameerika muusika põhisuunda. Millised need on? Vajaduse korral kasuta lisamaterjale.
- Miks nimetatakse Põhja-Ameerikat multikultuurseks?
