Koostöös valminud toode
Nõudlus tingib tootmise
20. sajand oli tehnikasajand ning seda ka muusikas. Helisalvestustehnika täiustumine kasvatas muusika tarbijate hulka enneolematu kiirusega. Tekkis uus tööstusharu – muusikatööstus. Turumajandusliku konkurentsi tingimustes tuleb ka muusikatööstuses pidevalt uusi müügiartikleid toota, et hoida ja laiendada tarbijaskonda.
Muusikatööstuse üks produkte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika, mida iseloomustab laialdane levik massimeedia vahendusel.
Ühe muusikapala meeskond
Muusikatööstuse produkti ehk helikandjale salvestatud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi:
- helilooja loob muusika;
- luuletaja kirjutab laulusõnad;
- arranžeerija seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule;
- muusikud esitavad pala;
- mänedžer loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused;
- kirjastaja trükib noodid;
- produtsent hoolitseb stuudiotöö sujuva kulgemise eest ning tegeleb toote reklaamiga;
- vabrik tiražeerib toote;
- kauplus müüb toodet.
- Kirjastaja
- Mänedžer
- Vabrik
- Produtsent
- Arranžeerija
- trükib noodid
- loob tööks tingimused
- tiražeerib toote
- stuudiotöö ja reklaam
- seab pala koosseisule
Kulud ja tulud
Diagrammil on näha, |  |
Autorikaitse ja tasud
Õigus tasule
Loomingulise töö tegijad on autorid ja esitajad. Igasuguse teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus.
Kõik, kes soovivad teost kasutada ning sellest materiaalset tulu saada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma.
Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud.
Kontserdi tasumäärad aastal 2012
- Tasulise sissepääsu korral:
- pop-, rock-, jazz-, estraadimuusika jm avaliku esitamise eest 5% kontserdi sissepääsutasust (ilma käibemaksuta), kuid mitte vähem kui 25,566€ ühe kontserdi eest;
- sümfooniliste teoste ja vokaalsümfooniliste teoste avaliku esitamise eest 9% kontserdi sissepääsutasust (ilma käibemaksuta);
- kammerteoste ja kooriteoste avaliku esitamise eest 7% kontserdi sissepääsutasust (ilma käibemaksuta).
- Tasuta sissepääsu korral 15,98€ ühe kontserdi eest.
Autoreid kaitseb ühing
Eesti autorite õiguste eest seisab alates 1991. aastast Eesti Autorite Ühing (EAÜ). Ühingu põhitegevuseks on litsentside väljastamine neile, kes soovivad muusikateoseid kasutada: raadio- ja telejaamad, kontsertide korraldajad, kinod, baarid, klubid, internetiportaalid jm. EAÜ-sse laekunud tasud jagatakse heliloojate, arranžeerijate ja tekstiautorite vahel.
Autoriõigus kehtib autori eluaja jooksul ja ka 70 aastat pärast tema surma. Pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist võib teoseid vabalt kasutada ja selleks ei pea luba küsima ega selle eest tasu maksma.
EAÜ-sse kuulub üle 800 Eesti autori, lisaks on EAÜ seotud ka teiste riikide autoriõiguste ühingutega.
Loa ja tasu taotlemise erandid
Muusikateoseid ja fonogramme võib esitada ka ilma autorite ühingu loata ja tasu maksmata järgmistel juhtudel:
- kui muusikateoseid ja fonogramme kasutatakse õppeotstarbel;
- kui teose viisi (ja sõnade) autori surmast on möödunud 70 aastat ja fonogrammi salvestamisest enam kui 50 aastat;
- kui muusika ja sõnade autorid on andnud selle tasuta kasutamiseks loa.
- Autoriõigus kehtib autori eluaja jooksul.
- Alates 71. aastast pärast autori lahkumist tuleb autoritasu maksta poole vähem.
- Kinod, baarid ja klubid lubasid taotlema ei pea.
- EAÜ väljastab teose kasutuslubasid raadio- ja telejaamadele ning kontsertide korraldajatele.
- Õpilaspileti olemasolul pole muusika esitajal vaja litsentsi taotleda.
- Autoriõigus kehtib kuni 70 aastat pärast autori surma.
Tootjad ja esitajad
Helisalvestiste tootjad
Eestis tegutseb ka Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), kes jälgib, et fonogrammitootjate õigusi ei rikutaks. Ühing sõlmib lepinguid õiglase tasu maksmiseks isikutega, kes fonogramme üldsusele
- edastavad (ringhäälinguorganisatsioonid);
- taasedastavad (kaabellevivõrgu operaatorid);
- avalikult esitavad (baarid, restoranid, pubid, diskoteegid, kauplused, hotellid jm);
- muul viisil üldsusele suunavad.
Esitajate ühendus
EFÜ teeb tihedat koostööd välismaiste fonogrammitootjate esindusorganisatsioonidega, k.a Rahvusvahelise Fonogrammitootjate Föderatsiooniga (IFPI).
Eesti lauljad ning pillimehed on koondunud Eesti Esitajate Liitu (EEL). Eesti Esitajate Liit kogub samuti tasusid teoste ja fonogrammide kasutajatelt ning teeb koostööd EFÜ-ga.
Seadusevastane tegevus jätab ilma tasuta
Kõigi autorite õigusi kaitsvate ühingute eesmärk on võidelda piraatluse vastu. Piraatluseks peetakse autoriõiguse ja litsentsiga kaitstud toodete (tarkvara, muusika, filmide jne) kopeerimist, levitamist, müümist ning laialdast kasutamist ilma autori nõusolekuta.
Piraatluse tõttu jääb autoritel, esitajatel ja plaaditööstusel saamata hulk tasu oma tehtud töö eest. Seda on põhjustanud võimalus nii muusikafaile massiliselt internetist alla laadida kui ka YouTube’is tasuta muusikat kuulata ja muusikavideosid vaadata.
Alates 2000. aastast on CD-de müük drastiliselt langenud. Ameerika nädalalehe The Daily Titan andmetel müüdi 2000. aastal 730 miljonit CD-d. 2010. aastal oli see arv vaid 326 miljonit ja sisaldab ka digitaalselt allalaetud albumeid.
EFÜ –
EEL –
EAÜ –
Veel üks liit koondab muusika esitajaid. Nuputa, kes on selle tähekogumi taga.
EIL –
Küsimused ja ülesanded
- Seleta, mida tähendab mõiste „muusikatööstus“.
- Uuri heliplaadi hinna kujunemise diagrammi. Võrdle muusikapala autorite ja muusika vahendajate tasu. Kes teenib muusika müügist kõige rohkem?
- Miks on tarvis autorite loomingut piraatluse eest kaitsta?
- Mida teevad autorikaitse ühingud? Kelle õiguste eest nad seisavad?
- Uuri välja, mitu plaadifirmat tegutseb praegu Eestis. Mis laadi muusikat nad välja annavad?
- Kui palju peaks Eestis müüma ühte heliplaati, et tulud ületaksid kulusid?
- Avalda oma arvamust, kas Eestis on majanduslikult kasulik olla muusik?
