Minu mees, näiteks, haihtus,
läks hommikul tööle,
õhtul tagasi ei tule.
Küsima ka ei julge minna,
kuhu minnagi.
Loe ja märka
1. Võrdle nüüdisaegset draamateksti, lüürilist luuletust ja jutustavat luuletust vanaaegsetega, mida oled lugenud eelmistest peatükkidest. Millised on sarnasused ja erinevused nende tunnuste osas, mida oled õppinud märkama ja kirjeldama?
- Loe tekstid läbi.
- Vali iga teksti puhul mõni tunnus (näiteks vorm, tegelasekujutus), mis sinu arvates tõotab huvitavat võrdlust.
- Vali õpikust eestpoolt vanaaegne tekst, millega siinset oleks nende tunnuste alusel kõige huvitavam võrrelda?
- Põhjenda oma valikuid. Mis sinus valitud tunnuste ja tekstide juures huvi äratas?
- Seleta, milles seisnevad sarnasused ja erinevused.
2. Pane tähele poeetikavõtteid ja seda, kuidas need sind mõjutavad.
Mirr
16. STSEEN
Betoonmüür, meetri jagu vaba pinda, betoonmaja sein. Kitsas koridoris seisab Danel ja žongleerib. Teeb seda osavalt, julgelt, hoogsalt. Üks pall kukub maha, Danel kükitab ja tõstab selle üles, ajab end uuesti sirgu, samal hetkel tuleb keegi ta selja taha ja surub ta kaela oma käeõndlasse, pigistab täiest jõust, ütleb talle midagi vaikselt kõrva.
DANEL: Lase lahti. (Paus.) Lase lahti, ma ei jookse minema. (Talle öeldakse midagi vaikse häälega kõrva.) Laske lahti, okei, laske lahti! Kurat ma ei jookse ära! Kuhu ma peaksin minema, su bemar, teie bemar on natuke kiirem, eks! (Talle öeldakse midagi kõrva. Pikk vaikus.) Ma ... toon selle summa. (Haare tugevneb.) Ma saan selle raha! Raha raha raha! Kogu maailm on raha täis, võta ainult kuradi vahendid ja omasta see ära! Laske mind lahti ma saan sellega hakkama ma ei saa hingata!
3. Mida teine tegelane Danelile kõrva ütleb? Millest seda järeldad?
4. Mida väljendab kirjavahemärkide puudumine osas lausetes Daneli repliigi lõpus?
Danel püüab end lahti rabeleda, see ei õnnestu.
Kaks põimunud inimest jäävad liikumatult seisma.
Daneli hirmunud silmad.
17. STSEEN
Tühi saal. Hanna-Liis võimleb, teeb põrandal kõikvõimalikke jõu- ja venitusharjutusi. Samal ajal kirjutab mõttes oma blogi.
HANNA-LIISI BLOGIST:
M-is on midagi ... mingi hull jõud. Kui ma vaatan talle silma, siis ma tunnen, et ma võin ära surra. Ta silmad on nii sügavad nagu põhjatud järved ... mille põhjas ujuvad ohtlikud loomad. Kes panevad sind teda armastama nii kõvasti, et see armastus võib sind ära tappa. Armastus on hullem kui narko. Ma olen armastuse narkar! SEE ei ole veel juhtunud. Ma ootan seda ja tahan seda. Aga see peab olema kõige ilusam SEE maailmas! See võiks juhtuda autos, kõrgel kaljul, küünlad võiks põleda, päike võiks mere kohal loojuda, punane, armastusevärvi päike. Ükskord oleks see juba äärepealt juhtunud. Aga ma kardan valu. Kui ainult see poleks valus! Kõik arvavad, et me teeme temaga juba ammu KÕIKE.
Paps ja mamps. Ma ei kujuta ette, kuidas nad niimoodi elada saavad. Kuidas nad üksteist üldse välja kannatavad? Paps on päevad läbi arvutis. Tal on jälk õllekõht ees. Mampsi huvitavad ainult oma artiklid, mis on surmigavad. Ma vihkan poliitikat. Kuidas ta saab sellisest värdasjast üldse kirjutada?
Ma vihkan inimesi, kelle elus pole midagi ohtlikku ega sügavat. Puudub risk! Ma ei taha kunagi niimoodi ära manduda nagu mamps. Mina armastan TEDA. Juba kuu aega on mu silmad uppunud TEMA silmadesse. Mitte iial ei saa minust ja M-ist selliseid inimesi nagu on paps ja mamps.
Hanna-Liis seisab käte peal, jalad vastu seina.
- dialoog
- monoloog
5. Mida tähistavad erinevad kirjavärvid?
6. Mida mõtleb tegelane asesõnaga SEE? Miks ta ei kasuta täistähenduslikku sõna?
7. Millal ja miks kasutab tegelane läbivaid suurtähti?
***
inimene saab teha
asju, sõnu, kunsti, uusi inimesi, raha
laenu, kingitusi
lõunat, nalja, tööd
soengut, teenet, koopiat, pidu, oma asju
oma äri, kokteili, remonti
puid, heina, manikyyri
suitsu, sääsest elevandi
ettepanekuid
head, halba, rõõmu, pattu, häält
allahindlust, seadusi, saateid
sporti
uut ja vana
tuld
poliitikat
teadust
vahet
lahti, jälgi, tagasi, järele
yht ja teist
ylejäänut
teeb keegi teine
8. Otsi luuletusest sõnu ja väljendeid, mis
- on tegusõna tegema sihitised;
- moodustavad koos tegusõnaga tegema ühend- ja väljendverbe;
- kuuluvad koos tegusõnaga tegema fraseologismidesse (seleta ka nende fraseologismide tähendust).
9. Seleta leitud näidetele toetudes, mis võttele on kogu luuletus üles ehitatud.
Nadja M.
Ma sündisin Tsariovokokžaiskis
ja et mis asi Eesti on, sain teada juhuslikult.
Enne sõda oli Venemaal kõik juhuslik,
inimese elu veel kõige juhuslikum.
Surm kindlaksmääratud.
Minu mees, näiteks, haihtus,
läks hommikul tööle,
õhtul tagasi ei tule.
Küsima ka ei julge minna,
kuhu minnagi.
Töötasin raudteel,
sain paar korda nädalas hädapärase toiduvaru.
Palka ei olnud, hea et töögi oli.
Aga ega mina ei kurda, aeg oli selline, vilets.
Ja siis öeldakse minule,
et nüüd lähed siit ära,
me saadame su Eestisse
(nüüd tean, et eestlased ütlevad „küüditama“)
Ausõna, ma polnud kuulnud ka,
et selline riik olemas on.
Ja nüüd mind saadetakse sinna,
noh, kah raudteele, aga ikkagi.
[---]
Aga ega meie peale keegi hästi ei vaadanud,
ma saan aru,
sõdurid olid ju puhta kaltsus ja haisesid mis kole,
minul pole mingit lastetuba olnud,
aga nemad olid loomad.
Minu käest ei küsinud keegi, kas ma siia tahan,
või et kas ma koos nendega tahan,
või et kui väga ma üldse venelane olen,
või vaimustun Nõukogude Liidust.
Siin, Eestis, olin ma venelane,
ja seega vaenlane,
ja ühes pundis nende kollidega,
keda ma jälestasin.
Sakslane tuli sisse ja minust sai eestlane.
Mul oli uus mees ja tütar sündimas, seepärast,
ja siis enne rinde tagasitulekut
põgenesime edasi Rootsi.
Kibedust oli väga palju,
ka Jaanuse, minu mehe,
vanemad oli 1941 ära viidud.
See ühendas meid.
Tänaval olime eestlased,
voodis me rahvusest ei küsinud.
[---]
Minu vanaema oli mari.
Minu ema on venelane.
Mina olen eestlane.
Ja minu lapsed on rootslased.
10. Millise minakuju on luuletaja loonud? Mille põhjal?
11. Kas tegemist on pigem jutustava või lüürilise tekstiga? Põhjenda.
- Kuula saadet Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.
Mida lugedes märkasid?
12. Mis teemasid ja probleeme tekstides käsitletakse?
13. Mida on neis teemades ja probleemides nüüdisaegset?
14. Mida sarnast leidub kauge mineviku kirjandusega?
Aegruum
Igat liiki kirjandustekstid kujutavad mingil moel inimese suhet aja ja ruumiga ning seda, kuidas inimene tajub aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Nende seoste ja suhete kohta teoses kasutatakse mõistet aegruum.
Lugusid jutustava kirjanduse puhul moodustavad aegruumi loo tegevuspaigad ning aeg, mille jooksul tegevus toimub.
Kas aegruum on konkreetne või tinglik?
Konkreetse aegruumi puhul on aru saada, mis ajast ja ruumist on jutt. Näiteks võib tekst sisaldada aastaarve, järjekindlaid viiteid aja möödumisele (järgmisel päeval, nädal aega hiljem vm), osutusi tegelikele paikadele või luua selgepiirilisi fiktsionaalseid ruume (mõnikord on teoses nende kohta joonistatud isegi plaan või kaart). Tingliku aegruumi tunnused on üldisemad ja ebamäärasemad.
Näiteks müütide aegruum on tinglik: tegevus toimub kauges, ebamäärases minevikus ning ehkki sündmused võivad olla seotud tegelike paikadega, puudub nende kujutamises ajalooline täpsus. Ajaloolise romaani aegruum on märksa konkreetsem: tegevus toimub minevikus mingil kindlal ajal, mis võib olla määratletud isegi kuupäevalise täpsusega, ning tegevuspaiku kujutatakse sageli väga üksikasjalikult, taotledes tõetruudust.
15. Võrdle katkendite põhjal Koffi näidendi ja Riismaa luuletuse aegruumi. Kumb mõjub konkreetsemalt, kumb tinglikumalt? Põhjenda.
16. Iseloomusta „Mirri“ lavastuse foto põhjal lavastuse kujundust. Mis mõttes on lavaruum tinglik? Milliseid konkreetseid nüüdistegelikkusele osutavaid detaile on kasutatud?
Kas aeg liigub või seisab?
Lugude puhul aeg liigub, sest sündmused järgnevad üksteisele, kuid ka juhul, kui lugu puudub, võib tekst käsitleda aja liikumist, näiteks mineviku kättesaamatust või tulevikuootust, aastaaegade või öö ja päeva vaheldumist. Osas tekstides puudub aga igasugune osutus aja liikumisele, väljendatakse hetkelisi, igavikulisi või ajatuid mõtteid ja elamusi.
17. Millist aja- ja ruumikujutuse äärmust esindab Triin Soometsa luuletus?
Kas ruum on fiktsionaalne?
Ruumi tunnused, ka kõige konkreetsemad (näiteks kohanimed) võivad olla väljamõeldud või tegelikkusest võetud. Paljudes tekstides leidub mõlemaid, näiteks on paigutatud tegelikku maailma mõni fiktsionaalne asula või maastik.
18. Too Kaur Riismaa luuletusest näiteid tegeliku ja fiktsionaalse aegruumi põimumisest. Mil määral on minakuju teekonda võimalik kaardile kanda?
Kas aegruum on ühtne või killustatud?
Aega ja ruumi võib kujutada ühtse tervikuna: kõik loo tegelased ja sündmused või lüürilise mina kogemused on seotud sama aja ja samade paikadega. Kogemus võib aga olla ka killustatud näiteks üksikuteks mälupiltideks eri aegadest või loo tegevus toimuda eri aegadel ja paikades, mida selgelt ei seostata.
19. Kuidas mõjutab muljet aegruumi ühtsusest teose selline ülesehitus nagu Eva Koffi näidendil? Põhjenda
Eri liiki teostel ja ajastutel, samuti eri autoritel on enamasti just neile iseloomulikud aegruumid. Osa kirjanikke keskendub loodust kujutades mõnele meelismaastikule või lemmikaastaajale; osa kujutab unenäolisi aegruume (fantastilisi paiku, ootamatuid hüppeid ajas edasi või tagasi), osa tegelikkusega sarnanevaid jne. See, milline aegruum on (kus ja millal tegevus toimub või kogemus aset leiab) ning kuidas seda kujutatakse, aitab mõista, mis kirjanikule huvi pakub ja korda läheb ning kuidas ta püüab lugejat mõjutada teosele kaasa elama.
