Raadios räägitakse Teise maailmasõja algusest. Istume köögilaua ääres ja puhastame punaseid sõstraid. Berliinis olid pimenduskatted aegsasti valmis seatud. Raadio ragiseb. Aux armes citoyens! Sõitsime mingi kaubavaguni nurgas, piiril aeti meid sealt välja. Tõesti, naljakas on elus olla.
Tõnu ÕnnepaluLoe ja märka
1. Vasta küsimustele iga teksti kohta. Toetu hiljem kokkuvõtlikku ülesannet lahendades neile vastustele.
Antiiklüürika
Fragment 1
Ehk küll tunnete mind kui Arese ustavat teenrit,
siiski on tuttav ka mul muusade meeldivam and.
2. Mis on kaks eluala, millest luuletuses räägitakse?
Fragment 2
Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi;
piigile toetades end – ma seda veini ka joon.
3. Milline kujund luuletuses tähendab, et kõneleja on ametilt sõjamees?
Fragment 5
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb;
andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta.
Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine –
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei eelmisest uus.
4. Kuidas jäi kõneleja kilbist ilma ja kes selle endale sai?
5. Kuidas suhtub kõneleja kilbi kaotusse, mida antiikkultuuris peeti sõjamehele kõige häbistavamaks sündmuseks?
Hauakiri Thermopylais langenuile
Simonides Keoselt, 6.–5. sajand e.m.aRändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me.
6. Kes luuletuses kõneleb?
7. Kus selline hauakiri peaks asuma, et kohamäärus paika peaks?
Keskaja lüürika
Nelikvärsid
Umar Hajjam, 11.–12. sajand1
Maailma saladus mu kirjades on viisil varjatul,
ei teda otse öelda ajal saa, mis alatu ja hull.
Kui pole selle rahva hulgas ühtegi, kes mõistaks mind,
ei ainsat sõna või ma öelda sellest, mis on mõtteks mul
2
Ju koidulingu katustele heitis päiksekiir
ning päeva kuningalgi algas vastne mängutiir.
Sa veini joo, sest armastuse kutse kõlas nüüd
ja hüüust JOOGE märgitud on uue päeva piir!
5
Kus voolas vanasti kord kuningate veri,
seal paigas punab praegu tulbiõite meri.
Kui vaatad mullast võrsund kannikeste õisi –
neilt leiad kaunitari sünnimärgiteri.
Kantsoon
Guilhem de Peitieu, 11.–12. sajandEt käes on kaunis kevadkuu,
siis mets on haljas, linnusuu
seab salmi vastse värsirea,
nii kuidas kasvanud on keel;
eks oma lusti poole vea
ju aina igaüht ta meel.
Sealt, kus on minu ihatu,
ent kirjagi ei tule ju.
Hing puhkust ega pidu pea,
jalg samuti ei astu teel,
niikaua kuni ma ei tea,
kas on ta see, mis tahan, veel.
Me armastus on sama hea
kui viirpuuoks, mis hangub pea,
kui liiga külm on päeva eel
ja hallane on talvekuu
või voli käes on vihmaveel –
eks virgu päikses taas see puu.
Pean meeles terve eluea,
kuis maitsta teda oli hea,
kui tulin koju sõjateel;
sai mulle sõrmus peale muu.
Kui jumal annaks päevi veel,
kus taas ta ligi laseks mu!
Ma tühje juttegi ei nea,
ehk küll neid tean ma terve rea:
ei võta ükski kuri keel
head naabritari minult ju.
Kõik kiitku oma – meie leel
saab küllalt maiust meie suu.
_l.jpg)
8. Millises Umar Hajjami nelikvärsis on sõna kuningas kasutatud otseses tähenduses, millises metafoorina? Mille metafoor see seal on?
9. Kuidas iseloomustab Umar Hajjam 1. nelikvärsis oma luulet? Miks on see niisugune?
10. Millised kujundid 5. nelikvärsis viitavad surmale, millised uue elu algusele?
11. Mis on 2. ja 5. nelikvärsi ühine teema?
12. Mis ajendab Guilhem de Peitieu kantsoonis kõnelejat luuletama?
13. Milline on parajasti kõneleja suhe armastatuga?
14. Milles kõneleja kahtleb?
15. Millesse ta usub ja mida loodab?
Nüüdislüürika
1. SEPT 1986
Tõnu Õnnepalu, 1988 (kogust „Ithaka“)Raadios räägitakse Teise maailmasõja algusest. Istume köögilaua ääres ja puhastame punaseid sõstraid. Berliinis olid pimenduskatted aegsasti valmis seatud. Raadio ragiseb. Aux armes citoyens! Sõitsime mingi kaubavaguni nurgas, piiril aeti meid sealt välja. Tõesti, naljakas on elus olla. Punased sõstrad säravad lambi valgel. Oli väga soe ja päikeseline suvi, sellepärast on sõstrad eriti magusad, nüüd on nad juba hästi küpsed ka. Milline ärritav mõnu neid vastu suulage katki pigistada. Poola oli uhke oma ratsaväele. Kujutlen valgeid hobuseid, ainult valgeid. Suhkrust peaks aitama. Tjomnaja notš, tolko puli svistjat po stepi. Kui maitsev on sõstratoormoosiga sai, kui külma piima peale rüübata. Vikerraadio kostab siin halvasti. Keeran nuppu. Poola keel, läti keel, vene keel, soome keel. Eesti on siin ja ka idas sealpool merd. Läänes on sealpool merd Rootsi, Fårö saar, kus elab Ingmar Bergman. Mõnes Ahvenamaa suvilas kuulatakse praegu kindlasti sama muusikat. Ära tüütab see ragin. Keeran raadio kinni. Ööliblikad toksatavad vastu akent, köögilambi sajavatine pirn tõmbab neid kaugelt ligi, sest öö on ju täna nii soe, nii sume, nii vaikne. Rahu on kõrgetes puudes, rahu pimedatel põldudel.
16. Iseloomusta olukorda, mida tekst kajastab.
- Kus kõneleja viibib ja mis seal parajasti toimub?
- Mida räägitakse raadios?
- Millised kujutluspildid ja mõtteseosed kõnelejal tekivad? Kust need pärinevad?
Soldat: romantiline keelekäsitus
Maarja Kangro, 2011Igal aastal surevat paarkümmend keelt.
Meie oma elab meid kõiki siin üle,
kukume vananedes keelekehal
küljest nagu surnud rakud.
Aga kui keel viimaks kokku kuivab:
teame küll, et enamasti on viimane rakk,
paki viimane kaart eit või ätt,
ja see meie keelekeha
hajub nii hilja, fantoomina, ebasurnute
virtuaalses ilmas (on – ei ole – ei tea),
ent kas poleks uhke mõelda,
keeldearmunuil kokku leppida,
et viimane kõneleja on kaunis, nõtke
noormees, lõhnastatud, valge žabooga,
mis saab kirkalt veriseks?
17. Kuidas on soldat seotud kaardimänguga?
18. Milliseid muid kaardimänguga seotud motiive luuletuses leidub?
19. Kuidas on soldat seotud surma ja vägivallaga?
20. Milliseid muid surma ja vägivalla motiive luuletuses leidub?
21. Kuidas surma ja mängu motiivid kokku kõlavad? Milline meeleolu luuletuses tekib?
22. Millise sarnase motiivi Tõnu Õnnepalu ja Maarja Kangro tekstis toob esile illustratsioon?
23. Arutle, mille poolest erineb lüürilise teksti illustreerimine jutustava või draamateksti illustreerimisest. Kumb tundub sulle raskem? Kumb tundub huvitavam? Miks?
***
Martin Plaser, 2013 (kogust „Üraski hääl läbi küproki“)rütmikas luule
sütitab
lõkke
sõduri sõna
kaigub valjemalt
mortiiri mürast
sõduri hääl
kauge ja
kamandab
aeg parandab
haavu ja
mõtleb lahingust
24. Millist ruumi või olukorda on luuletuses kirjeldatud?
- Kui selgelt saab seda piiritleda?
- Mis jääb tinglikuks ja ebamääraseks?
Mida lugedes märkasid?
25. Iseloomusta võrdlevalt sõduri motiivi kasutust.
- Millistes tekstides räägitakse sõdurist?
- Millistes tekstides kõneleb sõdur?
- Millistes tekstides sõduri kuju puudub? Kuidas on need tekstid sõja teemaga seotud?
- Kui keskne või kõrvaline on sõduri ja sõja motiiv igas tekstis?
- Kuidas on sõduri ja sõja motiiv seotud luule motiiviga?
Lüüriline mina
Lüürilise teose puhul üldiselt tegelastest ei räägita, sest tegelased on seotud lugudega ning lüüriline teos ei jutusta lugu. Kuid lüürilise teose lugemisel tekib ettekujutus kõnelejast, kes lüürilist elamust või mõtet väljendab. Seda tinglikku kõnelejat nimetatakse lüüriliseks minaks.
Seda mõistet kasutatakse ka juhul, kui tekst ei sisalda asesõna mina või minavormis tegusõnu, vaid näiteks ainult lüürilist kirjeldust loodusest. Sel juhul on lüüriline mina see, kes loodust vaatleb.
Lüüriline mina võib kõnelda ka meievormis – väljendada kellegi teisega ühiseid kogemusi või oma kuuluvust mingisse kogukonda.
26. Millistes lugemistekstides kõneleb lüüriline mina minavormis, millistes meievormis?
Milline autor pole siinsetes tekstides kasutanud ei mina- ega meievormi?
- Archilochos
- Simonides
- Umar Hajjam
- Guilhem de Peitieu
- Tõnu Õnnepalu
- Maarja Kangro
- Martin Plaser
Vahel sisaldab teos lüürilist pöördumist – minakuju kõnetab kedagi või midagi. Kõnetatavat võib nimetada lüüriliseks sinaks. See on väga levinud võte näiteks armastusluules, kus sinakuju esindab tegelikku või kujutletud-idealiseeritud armsamat, kuid lüürilistes pöördumistes kõnetatakse väga mitmesuguseid isikuid, asju ja nähtusi (isamaalistes tekstides näiteks rahvuskaaslasi, looduslüürikas loodust jne).
27. Too lugemistekstidest näiteid lüürilise pöördumise kohta.
28. Kelle või mille poole lüüriline mina pöördub?
Lüürilist mina ei saa samastada luuletajaga. Lüürilises tekstis väljendatud elamus või mõte on kahtlemata seotud luuletaja enda kogemustega, kuid mitte kõigi tema kogemustega. Lisaks mõjutavad teksti ning seega minakuju loomist muudki asjaolud peale isiklike elukogemuste: kunstilised kaalutlused, keelemängulust, poeetilised traditsioonid jm. Samuti tuleb arvestada, et kunstiteos võib tunnete ja mõtete vahetu väljaütlemise asemel püüda neid hoopis varjata või aimata lasta (näiteks sellepärast, et need on liiga isiklikud, et neist otse rääkida, või on neist mingil põhjusel ohtlik otse rääkida).
Paljud lüürilised tekstid on ka (rolli)mängulised: ühe ja sama luuletaja looming sisaldab erinevaid, isegi vastuolulisi minakujusid. Luuletaja võib luua minakujusid, kes esindavad konkreetseid isikuid või fiktsionaalseid tegelasi.
29. Kuidas erinevad loomult ja hoiakult Archilochose luuletuste minakujud?
30. Kes on Simonidese luuletuse minakuju?
Lüürilist mina iseloomustades saab toetuda ainult sellele, millest, kuidas ja kellega ta kõneleb. Erinevalt draamatekstist, kus ettekujutust ühest tegelasest täiendab tema suhtlus teiste tegelastega ning remargid, ja jutustavast tekstist, kus selle ettekujutuse loob jutustaja, ei ole lugejal lüürilise mina mõistmiseks muid allikaid peale selle, mida lüüriline mina tekstis räägib, ja lüüriliste tekstide varasema traditsiooni.
