Inimese aju

Inimaju on kõige keerulisem organ, mis on looduse arengu käigus tekkinud. Inimese närvisüsteem juhib ja kooskõlastab kõigi elundite tegevust. Selle moodustavad peaaju, seljaaju ja närvid. Närvisüsteemi vahendusel saame teada, mis meie ümber toimub, ja reageerime vastavalt. Iga kord, kui me lahendame võrrandit, tunneme nälga või naerame, töötavad meie ajus erinevad piirkonnad. Närvisüsteem toimib tänu närvirakkudele ehk neuronitele. Närvirakud asuvad kõikjal kehas, võttes vastu, töödeldes ja edastades üksteisele signaale.

Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis juhib ja kontrollib enamikku organismi funktsioone. Peaaju koosneb umbes sajast miljardist närvirakust, mis on omavahel ja üle keha asuvate teiste närvirakkudega seotud. Peaaju närvirakud moodustavad erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide kaudu laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse teistele elunditele.

Aju on olemas kõigil selgroogsetel ja enamikul selgrootutel olevustel. Kõigi selgroogsete aju paikneb peas ja on kaitstud kolbaga. Põhiline erinevus inimeste ja loomade vahel on ajukoores, mis on olulisim närvisüsteemi osa. Inimeste ajukoor moodustab tervelt 80% peaajust. Just ajukoor eristab imetajaid teistest selgroogsetest ja inimesi teistest imetajatest. Inimese ajukoorel on oluline roll mõtlemises, planeerimises ning kogu inimese tahtlikus ja teadlikus tegevuses. Inimeste ajukoor on kõige suurem ja moodustab ajukäärud. Näiteks kassi ajukoor on palju siledam ja väiksem võrreldes ülejäänud ajuga ning roti oma on väga väike ja sile.

On vähe tunnuseid, mis on omased ainult inimesele. Mitmed loomad kasutavad tööriistu, nt kivi või rohukõrt, mis viitab tegevuse planeerimisele. Paljudel loomadel on omavahel suhtlemiseks märgisüsteem. Ka loomadel on kultuur, st nad pärandavad õppimise või matkimise teel teatud oskusi edasi. Kuid inimest eristab loomadest see, kuidas ta kasutab mõistust, märke ja tööriistu. Kuna inimene kasutab keelt ja teisi märke, mõtleb ta hoopis teistmoodi kui loom.

Vaal kaalub 13 tonni ja tema aju 7800 grammi, taksikoer kaalub 11 kilo ja tema aju vaid 72 grammi. Kas sellest võib järeldada, et vaal on arukam loom kui taksikoer, kuna tema aju on suurem? Tegelikult see nii ei ole, oluline on hoopis aju ja kehamassi suhe. Näiteks inimese kehamassi ja aju suhe on umbes 1 : 50 (st aju moodustab ühe viiekümnendiku kehamassist), samas teistel imetajatel on see umbes 1 : 180. Inimesel on kõige suurem aju oma keha kohta.

Inimeste ajusid uurides võrreldakse närvirakkude ühenduste arvu ja tihedust. See näitab, kui hästi inimene suudab uut infot olemasolevaga seostada.

Sa tead oma nime, vanust, soove ja unistusi, tead, et sul on perekond ja sõbrad, ning ka seda, et elad planeedil Maa kohas nimega Eesti. See tähendab, et sa oled teadlik, et sa eksisteerid ning et koos sinuga eksisteerib maailm. Filosoofias on teadvuse kohta väga palju erinevaid arvamusi. Psühholoogias määratletakse tavaliselt teadvust kui tajude, mõtete ja tunnete omamist; see on võime olla teadlik iseendast ning mõista maailma just oma mina kaudu. Kuigi ajukoores on kindlad piirkonnad, mis tegelevad kõne, kuulmise, nägemise, tundlikkuse ja muuga, ei paigutu teadvus täpselt ühtegi piirkonda, vaid on erinevate närvirakkude koostöö tulemus. Ka loomadel on teadvus, kuid inimese omast ilmselt teistsugune.