Linnad ja linnastumine

Esimesed linnad tekkisid 7000 a tagasi Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõe orus, praeguse Iraagi territooriumil. Ka Egiptuses, Indias ja Hiinas oli juba ammustel aegadel suuri ja väikesi kaubanduskeskusi. Vanaaja linnades oli elanikke tavaliselt alla 25 000.

Hiljem kujunesid linnad kaubateede ristumiskohtadesse, jõesuudmetesse ja mererannikule rajatud sadamate juurde. Sageli ka sinna, kus leidus maavarasid, mida töödelda.

Linn on nii füüsiline, majanduslik, poliitiline kui ka kultuuriline moodustis.

Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud ala. Ehitiste vahele jäävad pargid ja teised rohelised vööndid.

Majanduslikust vaatenurgast on linn koht, kus on turg, pangad, poed ning ettevõtted, mis annavad inimestele tööd. Linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse, kuna tihti käiakse linnas ostmas neid kaupu ja teenuseid, mida koduasulast ei leia.

Linna halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne, halduspiirid on märgitud kaartidele.

Linnaelu juhib tavaliselt linnapea koos linnavalitsuse ja linnavolikoguga.

Inimeste elukohana on linn ka sotsiaalne ja kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid. Uute ideede tekkimist soosivad ka ülikoolid ja teaduskeskused, mis paiknevad enamasti just linnades. Kuulsad ülikoolilinnad on Oxford ja Cambridge Suurbritannias, Bologna Itaalias; Eestis aga Tartu.

Linnade suurus on väga erinev. Maailmas on üle 400 linna, kus elab üle 1 miljoni elaniku. Neid kutsutakse sageli metropolideks. Kokku kasvanud metropolid moodustavad linnastuid. Maailma suuremates linnastutes elab kümneid miljoneid inimesi.

Võrreldes maailma suurlinnadega on Eesti linnad väga väikesed. Meie suurim linn on ligikaudu 400 000 elanikuga Tallinn. Tallinna linnastus elab 520 000 inimest.

Linnastumine on linnade arvu kasv ning linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine. Linnastumise käigus kolib järjest rohkem rahvast linnadesse ning ka maapiirkondades elavate inimeste igapäevaelu on mõjutatud linnas toimuvast. Linnastumist on oluliselt mõjutanud tehnoloogia areng, mille tulemusena on linnadesse loodud üha enam töökohti.

Linnade kiire kasv algas tööstuse arenguga Euroopas ja Põhja-Ameerikas umbes 200 aastat tagasi. Varem vajati põllumajanduses suurt hulka inimesi, kui aga tööriistad ja masinad täiustusid, jäi töökäsi üle ning inimesed siirdusid linna tööd otsima.

Esimesed tööstuslinnad tekkisid Inglismaal ja Kesk-Euroopas söekaevandamis­piirkondades. Tehased ehitati kesklinna lähedusse, et inimestel oleks lihtsam tööl käia. Linnad aga kasvasid, varem ehitatud tehased jäid linna keskele. Nüüdseks on kesklinnas asunud tehased seal oma tegevuse lõpetanud ja kesklinnast kaugemale kolinud. Nende asemele on rajatud meelelahutus­ettevõtteid: kohvikuid, kinosid ja restorane.

Aja jooksul hakkasid inimesed paremat elukeskkonda otsides eeslinnadesse kolima. Ka suurematel Eesti linnadel, näiteks Tallinnal ja Tartul, on eeslinnad.

Pikapeale muutusid eeslinnad inimestele kitsaks. Need, kes soovisid looduslähedasemat ja avaramat elukeskkonda, on kolinud aedlinnadesse, mis asuvad suurlinnadest mitmekümne kilomeetri kaugusel. Aedlinn on eramajade piirkond, kus igal perel on oma maja ja väike aiake.

Tänapäeval moodustab linnarahvastik veidi üle poole maailma rahvastikust. Enam arenenud maades elab 75% rahvastikust linnades ja linnarahvastik kasvab aeglaselt. Vähem arenenud maades elab linnades veidi alla 50% rahvastikust, kuid linnarahvastiku osatähtsus kasvab kiiresti.

Linnastumine mõjutab oluliselt piirkonna loodust. Linnade rajamisega kaasnev keskkonna muutmine ja elupaikade hävitamine võib kaasa tuua taime- ja loomaliikide vähenemise.

Linnastumisega kaasneb tarbimise suurenemine. Linnades kasutavad tohutus koguses energiat kõikvõimalikud kütte- ja elektriseadmed, näiteks põlevad suurlinnades tuled öö läbi. Inimese tervist kahjustavad saasteained satuvad õhku nii autode heitgaasidest kui ka tööstusest. Elukvaliteedi parandamiseks on tiheda hoonestusega alade vahele rajatud parke ja muid rohealasid.

Linnaelu probleemiks võib kujuneda ka jäätmete kuhjumine. Linna kasvades on sajad tuhanded elanikud koondunud äärelinnadesse, kus on viletsad elumajad, pole puhast joogivett, reoveetorustikku ja keegi ei korralda jäätmete äravedu. Looduse ja inimeste tervise säästmiseks on vajalik tõhus prügimajandus ja ka prügi töötlemine, nagu see on näiteks Jaapanis.

Jaapan oli Aasias üks esimesi riike, kus hakati enda järelt koristama. Tänavapildis on väga vähe prügikaste ning igaüks võtab oma prügi kaasa ja viskab selle oma prügikasti. Prügi sorteeritakse ja töödeldakse selle järgi, kas tegemist on põletatava, põletamatu, taaskasutatava või kõlbmatu prügiga. Jaapanlased on suured loodussõbrad ning see paistab välja ka täisehitatud ja ülerahvastatud Tokyos. Haljastust võib leida kõikjalt, kus vähegi ruumi.

Linnastumisega kaasneb enamasti veel üks pahupool, s.o suur kuritegevus. Linnas elavad lähestikku väga erinevad inimesed, kelle hariduslik, majanduslik ja sotsiaalne taust on väga erinev ning kelle maailmavaated ei pruugi kokku langeda. Vähem arenenud maade paisuvad linnad ei suuda tihtipeale oma elanikele tagada vajalikke elutingimusi, teenuseid ja tööd, mis suurendab kuritegevust veelgi.