Vincent van Gogh

Hollandi maalikunstnik Vincent van Gogh veetis oma elu viimased aastad Prantsusmaal. Teda mõjutasid mitmed tolle aja kuulsad maalikunstnikud, kuid tema stiil on siiski väga omapärane. Oma tunnete võimsuse väljendamiseks kasutas ta väga jõulisi värve ja moonutas tahtlikult seda, mida ta piltidel kujutas. Oma eluajal van Gogh tuntust ei saavutanud, ta oli õnnetu ja üksik, kuid tema mõju hilisemale kunstile on väga suur.

Vincent van Gogh sündis 1853. aastal Hollandis. See oli maailmas põnev aeg: tehnika arenes väga kiiresti ja leiutati palju uusi masinaid, mis muutsid inimeste elu. Ehitati näiteks raudteid, tänu millele said inimesed palju rohkem reisida kui varem. Ka kunstis tekkis tol ajal palju uusi suundi.

Vincent elas lapsena väikeses maakohas. Ta ei suutnud tükk aega otsustada, kelleks saada. Kas õppida kirikuõpetajaks nagu ta isa? Kas pühendada oma elu vaeste aitamisele?

Vincenti suurim toetaja oli ta vend Theo. Theo andis Vincentile nõu, et ta peaks tegema seda, mida ta oskab kõige paremini: maalima ja joonistama. Nii Vincent tegigi. Esialgu kujutas ta põhiliselt talupoegi ja teisi inimesi, kellega kodukohas kokku puutus. Paljud inimesed ei saanud tema kunstist aru, ta pilte halvustati ja peeti isegi koledaks. Vincent polnud nimelt maalimist õppinud ei koolis ega ka ühegi suure meistri juures, vaid ainult ise vaadeldes, katsetades ja töötades.

Vend Theo julgustas Vincenti maalimist jätkama ja soovitas tal sõita Pariisi, sest just Pariisi olid koondunud tolle aja kõige kuulsamad kunstnikud ja teised kultuuritegelased. Sealt leidis Vincent palju värskeid mõtteid ja inspiratsiooni. Ta avastas enda jaoks tolle aja uuenduslikud maalikunstnikud ja oli vaimustuses nende julgusest. Nende maalid olid helged, säravad ja värviküllased. Erinevalt varasematest kunstnikest töötasid nad kiiresti ega viimistlenud oma maale kuigi põhjalikult. Niiviisi püüdsid nad tabada ühe põgusa hetke meeleolu, muljeid ja valgust.

Pariisist sõitis Vincent Lõuna-Prantsusmaale Arles’i. Talle meeldis väga soe lõunamaa valgus ja ta maalis seal palju loodust: merena lainetavaid viljapõlde ja külamaastikke, puid ja lilli. Ta hakkas kasutama üha puhtamaid ja jõulisemaid värve. Ka tema pintslilöögid muutusid üha tugevamaks ja selgemaks, nende järgi teatakse tema teoseid tänapäevalgi.

Paraku tundis kunstnik end sageli üksildasena ja kannatas kurvameelsuse all. Vahel maalis ta koos teise kunstniku Gauguiniga, kuid nad läksid alailma kirglikult vaidlema ja isegi tülitsesid. Üksildus ja rasked mõtted rõhusid Vincenti niivõrd, et ta jäi koguni haigeks ja pidi veetma palju aega haiglas. Ainus, mis teda lohutas, oli maalimine. Seepärast ta aina maalis ja maalis.

Vincenti ravis küll hea arst, kes oli teistegi maalikunstnike sõber, kuid midagi polnud teha, tema vaimne tervis halvenes ja haigus süvenes. Kunstniku elu lõppes 1890. aasta juulikuus üsna noores eas.

Vincent van Goghi kunsti tema eluajal ei mõistetud, ta oli üksildane ja tundmatu, kuid pärast surma said tema maalid maailmakuulsaks. Need on kogu hilisemat kunsti väga palju mõjutanud.