Koosinus­teoreem

  • Koosinusteoreemi tõestamine
  • Koosinusteoreemi rakendamine kolmnurga puuduvate elementide arvutamiseks

Koosinusteoreem

Koosinusteoreem on Pythagorase teoreemi üldistus juhul, kui kolmnurga külgedevaheline nurk pole täisnurk, vaid mingi terav- või nürinurk.

Koosinusteoreem

Kolmnurga ühe külje ruut võrdub teiste külgede ruutude summaga, millest on lahutatud teiste külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis.

  • a2 = b2 + c2 – 2bc⋅ cos α
  • b2 = a2 + c2 – 2ac⋅ cos β
  • c2 = a2 + b2 – 2ab⋅ cos γ.​​

Teoreem

Kolmnurga ühe külje ruut võrdub teiste külgede ruutude summaga, millest on lahutatud teiste külgede ja nendevahelise nurga koosinuse kahekordne korrutis.

a2 = b2 + c2 – 2bc⋅ cosα

b2 = a2 + c2 – 2ac⋅ cosβ

c2 = a2 + b2 – 2ab⋅ cos γ

Eeldus
Kolmnurga ABC küljed on a, b ja c ning vastavad vastas­nurgad α, β ja γ.

Väide
Kehtivad valemid

a2 = b2 + c2 – 2bc⋅ cos α
b2 = a2 + c2 – 2ac⋅ cos β
c2 = a2 + b2 – 2ab⋅ cosγ

Tõestus

Tõestame kolmanda võrduse. Esimesed kaks tõestatakse analoogselt.

Olgu γ teravnurk. Tõmbame tipust A kõrguse AD = h ja tähistame CD = d.

Täisnurksest kolmnurgast ADC leiame

h = b⋅ sinγ ja d = b ⋅ cos γ.

Täisnurkses kolmnurgas ABD on h ja (ad) kaatetid ning c hüpotenuus. Pythagorase teoreemi põhjal

c2 = h2 + (a – d)2 =
=​ h2 + a2 + d2 – 2ad =
​= b2 sin2γ + a2 + b2cos2γ – 2ab · cos γ =
= a2 + b2(sin2γ + cos2γ) – 2ab · cos γ =
=​ a2 + b2 – 2ab · cos γ.

Tõestus jätkub järgmisel slaidil.

Nürinurk

Kui γ on nürinurk, siis asub kõrguse AD = h otspunkt D külje BC pikendusel.

Täisnurksest kolmnurgast ACD saame nüüd

h = bsin(π – γ) =​ b · sin γ

ja
d = bcos(π – γ) = –b · cosγ.

Pythagorase teoreemi kohaselt

c2 = h2 + (a + d)2 =
=​ h2 + a2 + d2 + 2ad =
​= a2 + b2sin2γ + b2cos2γ – 2ab · cos γ =
=​ a2 + b2 – 2ab · cos γ.

Saime sama tulemuse. ■

Märka

Kui koosinusteoreemi võrduses eeldada, et külje c vastas ning seega külgede a ja b vahel on täisnurk    γ = π 2 ,  siis    cos  γ = cos  π 2 = 0 ,    ja saamegi Pythagorase teoreemi väite c2 = a2 + b2 ehk hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga.

Selles kolmnurgas kehtivad laused

α ≈ °

  • 20² = 53² + 53² – 2 · 53² · cos α
  • 20 = 53 + 53 – 2 · 53² · cos α
  • 20² = 2 · 53² – 2 · 53²· cos α
  • 400 – 5618 = –5618 · cos α
  • 5618 · cos α = 5218
  • 5618 · cos α = –5218
  • cos α ≈ 0,9288

α ≈ °

  • nurga α lähisküljed
    •  lühem
    •  pikem
  • x2 ≈  (koosinusteoreemist)
    x2 (Pythagorase teoreemist)
  • x ≈ 

Näide 1

Kolmnurga kaks külge on 5 cm ja 6 cm ning nendevaheline nurk 41,5°. Leiame kolmnurga kolmanda külje kümnendiku täpsusega.

Olgu b = 5 cm, c = 6 cm ja α = 41,5°. Vastavalt koosinus­teoreemile

a2 = b2 + c2 – 2bc · cos α,

a2 = 52 + 62 – 2 · 5 · 6 · cos 41,5° =
= 25 + 36 – 60 · cos 41,5° ≈
≈​ 61 – 60 · 0,749 ≈ 16,1 (cm).

Vastus. Kolmnurga kolmas külg on umbes 16,1 cm.

Näide 2

Kolmnurga küljed on 3,0 m, 2,5 m ja 4,5 m. Leiame kolmnurga vähima nurga sajandiku täpsusega.

Olgu a = 3 m, b = 2,5 m ja c = 4,5 m. Vähim nurk on lühima külje vastas, seega β. See nurk on külgede a ja c vahel. Koosinusteoreemi põhjal

b2 = a2 + c2 – 2ac · cos β ⇔
⇔​ 2ac · cos β = a2 + c2b2.

Siit

cos β = a2+ c2- b2 2ac =  
​  ​ = 32+ 4,52- 2,52 2·3·4,5 =  
​  ​ = 9+ 20,25- 6,25 27 = 2327 ,

cos β = 2327 ,   β ≈ 31,59°.

Vastus. Kolmnurga vähim nurk on umbes 31,59°.

Harjutan ja lahendan

1. kolmnurk

2. kolmnurk

3. kolmnurk

a

29

20

8

b

28,8

6,5

c

20

38

α

°

°

40°

β

°

°

°

γ

°

72°

°

Vastus. Rööpküliku lühem diagonaal on  cm ja pikem diagonaal  cm.

Jäta meelde

1. 

sin  α = sin  β = sin  γ = , kus R on 

2. 

  • α
  • β
  • γ
  • S
  •  = b² + c² – 2 bc · cos 
  •  = a² + c² – 2 ac · cos 
  •  = a² + b² – 2 ab · cos 

3. 

  • α
  • β
  • γ
  • S
  •  = 0,5 ab · sin 
  •  = 0,5 bc · sin 
  •  = 0,5 ac · sin