Pihused igapäevaelus
Torti tehes puutume kokku segudega, kus üks aine on segunenud teise tahke, vedela või gaasilise ainega. Näiteks taina valmistamiseks läheb vaja piima. Piim on vedelik, milles on jaotunud õlitilgad. Küpsetatud biskviit on justkui tahke vaht, st tahkes keskkonnas on õhumullid, mille tekitavad tainasse lisatud kergitusained. Biskviiti võib immutada kohviga. Kohv on väga peeneks jahvatatud kohvipuruga segunenud vesi. Tordi kaunistamiseks kasutatud vahukoor on vedel vaht, milles on väga palju väikesi gaasimulle.
Osakeste suurus loeb
Kui lisada vette suhkrut, siis suhkur justkui kaob ära ja vesi muutub magusaks, st tekib suhkrulahus. Soola ja suhkru lahustumisel jagunevad ained vees väiksemateks osakesteks. Need lahustunud osakesed on niivõrd väikesed (läbimõõt alla 10−9 meetri ehk 1 nanomeetri), et ei mõjuta valguse teekonda, kuna nähtava valguse lainepikkus on palju suurem (400–700 nm). Seetõttu pole soola- ja suhkrulahuses lahustunud osakesi silmaga ega isegi valgusmikroskoobi all võimalik näha. Sellised lahused võivad püsida muutumatuna pikka aega ning neid nimetatakse tõelisteks lahusteks.
Tõeliste lahuste kõrval puutume sageli kokku lahusesarnaste segudega, milles üks aine on jaotunud väikeste osakestena teises aines. Selliseid segusid nimetatakse pihussüsteemideks ehk lihtsalt pihusteks.
Pihussüsteemid ehk pihused
Pihus on segu, milles üks aine on jaotunud väikeste osakestena teises aines.
Nii nagu lahus koosneb lahustist ja lahustunud aine(te)st, nii koosneb pihus pihustuskeskkonnast ja selles jaotunud pihustunud ainest. Pihused jaotatakse pihustunud aine osakeste suuruse alusel kaheks:
1) peenpihused ehk kolloidlahused ja
2) jämepihused.
Kolloidlahus on näiliselt ühtlane suhteliselt püsiv segu, milles pihustunud aine osakeste surus jääb vahemikku 10−9–10−7 m. Kolloidlahused on näiteks guaššvärvid ja veri. Jämepihuses on osakeste mõõtmed suuremad (üle 10–7 m), mistõttu on segu hägune ja ebapüsiv. Jämepihused on näiteks viljalihaga mahl ja kakao.
- Jämepihus
- Tõeline lahus
- Kolloidlahus
Tyndalli efekt
Kolloidlahused on suhteliselt püsivad ja mõnikord üsna tõeliste lahuste moodi. Teades, et kolloidlahustes valgus hajub, on neil lihtne vahet teha. Kui juhtida pimedas ruumis valgusvihk läbi uuritava lahuse, siis pihuses võib näha valguskiirte liikumisteed, tõelises lahuses aga mitte. Pihuse osakesed on suuremad ning need mõjutavad valguse teekonda: valgus hajub osakestelt. Sellist nähtust nimetatakse avastaja, Iiri teadlase John Tyndalli järgi Tyndalli efektiks.
- Nähtav valguskiir segus.
- Valgus ei haju osakestelt.
- Jälgitav kolloidlahustes.
- Jälgitav tõelistes lahustes.
Pihuste liigid
Pihuseid liigitatakse pihustuskeskkonna ja pihustunud aine olek põhjal ning need võivad olla nii tahked, vedelad kui ka gaasilised.
Pihust, kus tahke aine on pihustunud tahkes või vedelas pihustuskeskkonnas, nimetatakse suspensiooniks. Kui vedel aine on pihustunud tahkes või vedelas pihustuskeskkonnas, on tegemist emulsiooniga. Kui gaasiline aine on pihustunud tahkes või vedelas pihustuskeskkonnas, siis nimetatakse seda pihust vahuks. Aerosool tekib siis, kui tahke või vedel aine on pihustunud gaasilises keskkonnas.
Pihustunud aine |
||||
Tahke |
Vedel |
Gaasiline |
||
Pihustuskeskkond | Tahke |
Tahke suspensioon (värviline plast) |
Tahke emulsioon (marmelaad, tarretis, pärl, silikageel) |
Tahke vaht (aerogeel, svamm, pimsskivi) |
Vedel |
Vedel suspensioon (hambapasta, veri, tint) |
Emulsioon (piim, majonees, kreemid) |
Vaht (seebivaht, kakaovaht, vahukoor) |
|
Gaasiline |
Aerosool (suits, tolm) |
Aerosool (udu, deodorant) |
– |
|
Mõtle
Miks ei moodusta gaasid omavahel pihust?
- Kätekreem
- Piim
- Värviline klaas
- Hambapasta
- Majonees
- Veri
- Tarretis
- Muda
Ma tean, et
- Pihus on segu, milles üks aine (pihustunud aine) on jaotunud väikeste osakestena teises aines (pihustuskeskkonnas).
- Pihustes on osakesed suuremad kui 10–9 m ehk 1 nm.
- Pihused jaotatakse omaduste ja osakeste suuruse alusel kolloidlahusteks ja jämepihusteks.
- Pihuseid liigitatakse vastavalt pihustuskeskkonna ja pihustunud aine olekule.
Jätan meelde!
Tõeline lahus | Pihus | |
Kolloidlahus | Jämepihus | |
Ühtlane | Näiliselt ühtlane | Hägune |
Püsiv | Suhteliselt püsiv | Ebapüsiv |
Osakesed mõõtmetega < 10−9 m | Osakesed mõõtmetega 10−9...10−7 m | Osakesed mõõtmetega > 10−7 m |
Nt suhkrulahus, soolalahus | Nt värviprinteri tint | Nt viljalihaga mahl |
Küsimused ja ülesanded
- Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest?
- Kuidas teha kindlaks, kas tegu on tõelise või kolloidlahusega?
- Nimeta pihuse liike ja too nende kohta näiteid.
- Mille poolest emulsioon ja vaht sarnanevad ja mille poolest need erinevad?
- Miks ei moodusta gaasid omavahel pihust?
