Kokkuvõte
Vesi on üks levinumaid ja tähtsamaid aineid Maal, mistõttu on oluline seda tundma õppida. Vee aineosakeseks on molekul, milles on hapnikuaatomiga kovalentselt seotud kaks vesinikuaatomit.
Puhas vesi on läbipaistev värvuse lõhna ja maitseta ning toatemperatuuril vedel aine. Vesi esineb kolmes olekus: tahke, vedela ja gaasilisena. Jää sulamistemperatuur on 0 °C ja vee keemistemperatuur 100 ℃. Vee tihedus on suurim 4 ℃ juures – 1 kg/dm3. Puhas vesi ei juhi elektrit. Vesi on hea lahusti.
Ainet, mille osakeste ja veemolekulide vahel on tugev vastastiktoime, nimetatakse hüdrofiilseks aineks. Ainet, mille osakeste ja veemolekulide vahel märgatavat vastastiktoimet peaaegu pole, nimetatakse aga hüdrofoobseks aineks.
Kvaliteetne joogivesi on inimkonna üks olulisemaid ressursse. Inimeses on kuni 70% (imikutes kuni 75%) vett ja veevajaduse rahuldamiseks vajame päevas 28–35 ml vett kehakaalu kilogrammi kohta. Suur osa ühiskonnas tarbitavast veest kulub toidu ja tarbeesemete tootmiseks. Tänapäeval moodustab enamiku tarbimiskõlbulikust veest veepuhastusjaamades töödeldud vesi.
Looduslik vesi pole puhas aine, selles on lahustunud palju teisi aineid. Lahuse koostist kirjeldab massiprotsent, mis näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist. Massiprotsendi leidmiseks tuleb lahustunud aine mass jagada kogu lahuse massiga ning korrutada seejärel saja protsendiga.
Tõeliste lahuste kõrval on levinud lahustega sarnased segud – pihused. Pihus on segu, milles üks aine on jaotunud väikeste osakestena teises. Vastavalt osakeste suurusele jaotatakse pihused kolloidlahustseks ja jämepihusteks. Pihuseid liigitatakse ka pihustuskeskkonna ja pihustunud aine oleku järgi.
Tõeline lahus | Pihus | |
Kolloidlahus | Jämepihus | |
Ühtlane | Näiliselt ühtlane | Hägune |
Püsiv | Suhteliselt püsiv | Ebapüsiv |
Osakesed mõõtmetega < 10−9 m | Osakesed mõõtmetega 10−9...10−7 m | Osakesed mõõtmetega > 10−7 m |
Nt suhkrulahus, soolalahus | Nt värviprinteri tint | Nt viljalihaga mahl |
Mõisted
Veemolekul on vee aineosake.
Vesinikside on molekulidevaheline side, mis esineb nt vees ja moodustub ühe veemolekuli hapnikuaatomi ja teise veemolekuli vesinikuaatomi vahel.
Hüdrofiilne ehk veelembene aine on aine, mille osakeste ja veemolekulide vahel esineb märgatav vastastiktoime, need tõmbuvad üksteise poole.
Hüdrofoobne ehk vetthülgav aine on aine, mille osakeste ja veemolekulide vahel märgatavat vastastiktoimet peaaegu pole.
Märgumine on veetilga laialivalgumine tahkel lahustumatul pinnal.
Kapillaarsus on nähtus, mille korral vedelik tõuseb peenikeses torus ehk kapillaaris selle sisepinna märgumise tõttu.
Pundumine on nähtus, mille korral imab materjal endasse vedelikku, mistõttu suureneb selle mass ja ruumala.
Lahus on lahusti ja lahustunud aine ühtlane segu.
Lahusti on aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud.
Lahustunud aine on aine, mis on lahustis ühtlaselt jaotunud.
Vesilahus on lahus, milles lahustiks on vesi.
Lahuse massiprotsent (P) on suurus, mis näitab, mitu protsenti moodustab lahustunud aine mass lahuse kogumassist.
Pihus ehk pihussüsteem on segu, milles üks aine (pihustunud aine) on jaotunud väikeste osakestena teises (pihustuskeskkonnas).
Aerosool on gaasi ja tahkete osakeste või vedeliku piiskade pihussüsteem.
Vaht on vedeliku või tahke aine ja gaasilise aine pihussüsteem.
Emulsioon on vedeliku või tahke aine ja vedeliku piiskade pihussüsteem.
Suspensioon on vedeliku või tahke aine ja tahkete osakeste pihussüsteem.
Teadmiste kontroll
- Suhkruvesi
- Piim
- Äädikas
- Kissell
- Silikageel
- Merevesi
- Vahukoor
- Veri
- Tarretis
Veemolekul onmolekul ja seetõttu saavad veemolekulid moodustada omavahel. Aineid, mille osakeste ja veemolekulide vahel esineb märgatav vastastikoime, nimetatakse aineteks. Aineid, mille osakeste ja veemolekulide vahel märgatavat vastastiktoimet peaaegu pole, nimetatakseaineteks.
Molekulidevaheline side, esineb näiteks veemolekulide vahel.
Kordamisküsimused
- Kirjelda vee aineosakest (aineosakese ja selles oleva keemilise sideme liik, koostis, molekulmass, polaarsus).
- Kirjelda puhast vett (värvus, tihedus, sulamis-, keemistemperatuur jm).
- Mida tähendab, et aine on hüdrofiilne? Too kolm näidet hüdrofiilsete ainete kohta.
- Nimeta kolm hüdrofoobse materjali kasutamisvõimalust igapäevaelus.
- Mis juhtub veetilgaga märguval pinnal? Mis juhtub mittemärguval pinnal?
- Seleta kapillaarsuse tähtsust looduses. Kuidas võib kapillaarsus kahjulik nähtus olla?
- Mis on vesilahus? Millest vesilahus koosneb?
- Kas puhas joogivesi on puhas aine?
- Miks pole puhas joogivesi kõikjal kättesaadav?
- Kui suure osa inimkeha massist moodustab vesi? Miks on vesi inimesele elutähtis?
- Mitmeks aastaks piisaks ühele inimesele joogiveest, mis kuluks 1 kg šokolaadi tootmiseks? Arvesta, et keskmine inimene tarbib ühes päevas 2 l joogivett.
- Seleta, kuidas saadakse pinnaveest (nt järve või jõe veest) joogikõlbulik vesi.
- Millest koosneb suhkru vesilahus?
- Mida näitab lahuse massiprotsent? Too näiteid igapäevaelust selle kohta, kus kasutatakse lahuse massiprotsenti.
- Kuidas eristada omavahel tõelist lahust ja pihust?
- Mille poolest erinevad vedel suspensioon ja emulsioon? Too kummagi kohta näiteid.
