Valimised
Demokraatlik valitsusvorm teostub eelkõige kodanikkonna – kõrgeima võimu kandja – kollektiivse otsustamise kaudu valimistel ja referendumil (rahvahääletusel). Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima.
VALIMISED |
REFERENDUM |
Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. |
Kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. |
Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised |
Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003) |
Arutlemiseks
- Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil?
Demokraatliku hääletamise tunnused
Vaba konkurents
Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida.
Üldisus
Hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest.
Ühetaolisus
Kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada.
Otsesus
Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
NÄITEID NAISTE VALIMISÕIGUSE KEHTESTAMISEST |
|
Uus-Meremaa |
1893 |
Soome |
1906 |
Eesti |
1917 |
Ameerika Ühendriigid |
1920 |
Türgi |
1930 |
Prantsusmaa |
1944 |
Šveits |
1971 |
Omaan |
2003 |
Kreekas on valimistel osalemine alla 70-aastatele hääleõiguslikele kodanikele kohustuslik, valimistel mitteosalejaid võib seaduse järgi karistada kuni üheaastase vangistusega. Kas see on kooskõlas demokraatlike hääletamispõhimõtetega?
Arutlemiseks
- Meeste üldine hääletamisõigus kehtestati Euroopas esimest korda 1848. aastal Šveitsis. Miks kehtestati naiste hääletamisõigus seal alles 100 aastat hiljem?
Valimised
Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda.
VALIMISAKTIIVSUS EESTIS (protsent näitab, kui suur osa hääleõiguslikest kodanikest osales valimistel) |
|||||
Riigikogu valimised |
Kohalike omavalitsuste volikogude valimised |
Euroopa Parlamendi valimised |
|||
1992 |
67,84% |
1993 |
52,6% |
2004 |
27% |
1999 |
57,43% |
1999 |
49,8% |
2009 |
43,9 % |
2003 |
58,24% |
2002 |
52,5% |
2014 |
36,5% |
2007 |
61,91% |
2005 |
47,4% |
2019 |
37,6 |
2011 |
63% |
2009 |
60,6% |
||
2015 |
64,2% |
2013 |
58% |
||
2019 |
63,7% |
2017 |
53,3% |
||
Kuidas tõsta valimisaktiivsust Eestis?
Mis motiveeriks sind valimistel osalema?
Arutlemiseks
- Loetle tegureid, mis võivad valija eelistusi ja otsuseid mõjutada.
- Miks on erinevate esinduskogude valimistel erinev valimisaktiivsus?
Valijatüübid
Rootsi poliitikateadlane Olof Peterson on Rootsi valijate käitumist ja valikuid uurides eraldanud neli valijatüüpi.
Aktiivsed valijad on teinud kindla valiku mingi partei ja selle ideoloogia kasuks. Nad toetavad järjekindlalt partei poliitilist liini.
Rutiinse valija jaoks ei ole eriti tähtis, milline on partei tegevusprogramm. Nad toetavad parteid harjumusest, perekondlikust traditsioonist jne.
Jooksikud jälgivad ja võrdlevad parteide tegevusprogramme ning toetavad valimistel ideoloogilistest kaalutlustest sõltumatult parteid, mille tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega.
Passiivsed valijad ei tunne erilist huvi poliitika ega parteide tegevusprogrammide vastu, nende osavõtt valimistest sõltub paljuski juhuslikest asjaoludest.
Toomas Varrak. Poliitika- ja riigiteadus. Külim: Tallinn, 2001.Arutlemiseks
- Millist tüüpi valijaid on sinu arvates Eestis kõige rohkem? Põhjenda.
E-hääletamine
E-hääletamine tähendab kaughääletamist interneti teel. Hääletada saab 7 päeva jooksul, st 10. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva. Valijal on võimalus e-hääletamise perioodil uuesti hääletada, arvesse läheb viimasena antud hääl. E-hääletamine sarnaneb tavahääletamisega ja järgib valimisseadust ja -tavasid. See on sama usaldusväärne ja turvaline kui tavahääletamine. Häälte kogumine on kontrollitav. E-hääletaja peab ise hääletama, võõra ID-kaardiga hääletamine, samuti selle koodide üleandmine teisele isikule pole lubatud. Et hääletada oleks turvaline, tuleb kasutada arvutit, mis kuulub hääletajale endale või usaldusväärsele isikule.
Arutlemiseks
- Kas eestimaalased usaldavad e-hääletamist? Põhjenda.
- Mis sa arvad, kas e-hääletajate arv kasvab ka edaspidi? Miks?
Valimissüsteemid
Valimissüsteem määrab, kuidas jagunevad hääletustulemusest lähtudes mandaadid ehk kohad esindusorganis. Üldjuhul võib valimissüsteemid jagada kaheks: enamusvalimised (majoritaarne süsteem) ja võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem). On ka riikide, kus kasutatakse erinevate esinduskogude valimistel enamus- ja võrdelisi valimisi ühendavaid sega- ehk hübriidvalimissüsteeme.
Majoritaarne süsteem
Riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Vastavas ringkonnas saab valimised võita ehk mandaadi omandada ainult üks konkureerivatest kandidaatidest – see, kes saab teistest rohkem hääli. Teistele kanditaatidele antud hääled lähevad seega kaotsi. Enamus valimiste korral annavad poliitilises elus tooni kaks-kolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärkidega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse.
Proportsionaalne süsteem
Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandideerijad vastavast ringkonnast mandaate võrdeliselt kogutud häälte arvuga.
Kasutusel on kaks peamist proportsionaalset valimissüsteemi: nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hääle meetod. Üksiku ülekantava hääle meetodi puhul annab valija oma hääle ühele valimisringkonna kandidaadile, häält on võimalik üle kanda ka kandidaadile, keda valija on märkinud sekundaarse eelistusena. Nimekirjavalimiste puhul on hääletamine nimekirjapõhine, siingi on kaks võimalust:
- suletud nimekirja põhimõte, st hääli saab anda kõigile nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa;
- avatud nimekirjade põhimõte, st suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole, seega on tal suurem võimalus esinduskogusse pääsemiseda.
Võrreldes enamusvalimistega ei saavuta proportsionaalse süsteemi puhul tavaliselt ükski erakond parlamendis absoluutset enamust. Esinduskogu koosseisu liigset killustatust aitab osaliselt vältida valimiskünnise kehtestamine. Selle kohaselt tuleb esinduskogusse pääsemiseks koguda teatav protsent hääli häälte üldarvust. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem ning parlamendivalimistel on valimiskünniseks 5% üle riigi antud häältest (nt Türgis on valimiskünnis 10%, Iisraelis 1%, Lätis 5%).
Arutlemiseks
- Mis on majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi peamine erinevus?
- Kuidas erineb valitud esinduskogu koosseis majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi korral?
Valimisiga
Üldine käsitlus valimiseast on maailmas võrreldav Eestis kehtiva hääletamisõigusega, see tähendab hääleõigus on kaheksateistaastastel kodanikel. [---] Sellest tulenevalt on erandiks Austria, kus 2007. aastal langetati valimisiga kaheksateistkümnelt eluaastalt kuueteistkümnele ja kandideerimisiga üheksateistkümnelt eluaastalt kaheksateistkümnele.
Austrias valimisiga langetanud seaduseelnõu algatajad on seda põhjendanud järgmiselt: „Valimisõigus kui iga isiku poliitikas osalemise võimalus peab demokraatlikus riigis hõlmama võimalikult paljusid ühiskonnaliikmeid. Austrias on aga ühiskonnagruppe, kel valimisõigus puudub. Üheks nendest on noored. [---] 16-aastaselt kannab noor juba kriminaalvastutust ning on piiratud teovõimega, otsustab ise oma haridustee, valib endale töökoha, omab enamasti ka pangakontot ja sissetulekut, mille kasutamise üle ta ise otsustab. Paljud poliitilised otsustused mõjutavad seda ühiskonnagruppi otseselt, kuna otsused mõjutavad ka noorte tulevikku. Demograafilistel põhjuselt on aga noorte nõudmistel üha vähem kaalu, kuivõrd noored on võrreldes üle kuuekümneaastastega üha suuremas vähemuses. Selle tõttu tegutsevad erakonnad enam vanema valijaskonna eluolu parandamise nimel. Et ebavõrdust leevendada, on vajalik, et noorte valijate osa suurendatakse valimisiga langetades. Ainult sel viisil on võimalik tagada, et ka noorte huvid oleks kaitstud.
Kristen Kanarik. Valimisea langetamine. Välisriikide kogemused. Valitud välisriikide kogemus ja õiguslikud kaalutlused. Justiitsministeerium, 2011.
Arutlemiseks
- Millised on valimisea langetamise plussid ja miinused?
- Kas valimisiga peaks olema piiratud maksimumvanusega nagu Argentinas? Põhjenda oma arvamust.
- Kohaliku omavalitsuse valimistel on hääleõiguslikud ka noored alates 16. eluaastast. Nimeta kolm põhjust, miks minna valima.
Noored said valimisõiguse
Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu seaduse valimisea langetamisest kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale. Valimisea langetamine eeldas põhiseaduse muutmist ja nõudis vähemalt 61 saadiku toetust. [---] Seaduse vastuvõtmiseks pidi selle heaks kiitma kaks järjestikust Riigikogu. Eelmine Riigikogu kiitis eelnõu heaks 11. veebruaril. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 2017. aastal ning siis saavad oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored.
Riigikogu andis 16- ja 17-aastastele õiguse hääletada kohalikel valimistel. Riigikogu, 06.05.2015.Küsimused
- Kas osavõtt valimistest on õigus või kohustus? Põhjenda.
- Uuri lisaks põhiseaduse III peatükist, mis võib piirata kodanike hääleõigust.
- Kas e-hääletamine on turvaline? Põhjenda.
