Nagu juba eespool juttu oli, on tekste võimalik jagada mitmel alusel (vt ptk 1.1).
Igal neist kolmest põhitüübist on oma eripära ja tunnused, kuid on ka tekste, milles kasutatakse eri tüüpide elemente. Näiteks tuleb mõnikord juttu kirjutades detailselt tegelasi kirjeldada: seega kasutame kõrvuti nii jutustavat kui ka kirjeldavat teksti.
- Tuleta möödunud aastast meelde, mille poolest erinevad jutustav, kirjeldav ja arutlev tekst.
Jutustav tekst pajatab mingitest sündmustest, mis loo tegelase või tegelastega aset leiavad.
Kuidas kirjutada head jutustust
- Hea jutu kirjutamine algab heast ideest. Mõtle enne kirjutamist põhjalikult küsimustele: missugused sündmused loos aset leiavad?, millest kogu sündmuste ahel alguse saab?, millest tekib põnevus?, mis juhtub loo lõpus?. Ära unusta, et jutustava teksti lugeja loodab leida eelkõige põnevaid sündmusi. Kindlasti on enne kirjutama asumist vaja teha ka eeltöö.
- Harilikult koosneb jutustav tekst kolmest põhiosast: sissejuhatusest, teema arendusest ja lõpetusest. Loo sissejuhatuses tutvusta lühidalt, millal, kus ja kellega sündmused aset leiavad. Võid rääkida minevikusündmustest, tutvustada tegelasi, nendevahelisi suhteid jms. Võid ka kohe esitada mingi ootamatu konfliktse olukorra, mida loo edasine areng lahti harutama hakkab, või alustada teksti tegelaste kahekõnega.
- Teksti põhiosas kirjuta sündmuste edasisest arengust. Tavaliselt esitatakse sündmused ajalises järjekorras. Kõige levinum on jutustuse kirjutamine mineviku ajavormis ehk tagasivaates, kuid kirjutada võib ka nii, nagu toimuks kõik just praegu, olevikus. Jälgi, et sündmustest jutustades püsiksid põhiteema juures ega kalduks sellest väga kaugele. Jutustava teksti teeb köitvaks sündmustiku niisugune arendamine, kus pinge järk-järgult tõuseb, kuni jõuab haripunkti.
- Jutustava teksti lõpetuses anna loo lahendus. Eriti põnev on lõpplahendus, mida lugeja ette ei näinud. Lõpetuses ära esita mingit uut konflikti, loo lõpp peab kasvama eelnevast jutustusest loogiliselt välja.
Harjutus 33
Kujutle, et sul tuleb kirjutada jutt. Kirjuta loole kaks sissejuhatust. Esimeses kirjelda tegevuspaika, tegelast/tegelasi ning tegevusaega.
Teine koosta nii, et see algab kohe mingi ootamatu juhtumiga, mis edasised sündmused hiljem käima lükkab. Esita klassis mõlemad sissejuhatused ning analüüsige, kumb neist õnnestus paremini, kumb on huvitavam ning kutsub edasi lugema.
Harjutus 34
Loe läbi jutu algus ja jätka teksti. Proovi kirjutada sündmustest nii, et pinge ja põnevus järk-järgult kasvaks ning lõpplahendus oleks ootamatu. Lugege tekste klassis ette ja võrrelge erinevaid sündmuste käike.
Lonkisime neljakesi pargi poole. Oli jälle üks neist igavatest reedeõhtutest, mil lähenev nädalavahetus lubas kooliasjad terveks õhtuks sahtlisse jätta, kuid kus me ajaga ka midagi asjalikku ette võtta ei osanud. Rahulik väikelinnaelu tundus nii kohutavalt tüütu ja igav, et jõudsin taas kord mõelda, kui mage on elada väikeses kohas, kus ilmaski midagi huvitavat ei juhtu.
Markus ja Hele olid meist veidi ette jõudnud.
Markus ütles midagi Helele, mispeale see korraks naerma turtsatas. Üle sõidutee loivas tagumist käppa lonkav süsimust kass. „Kõss!” ütlesin kassile, kuid see ei kiirendanud sammu. Vaatas vaid korra ükskõikse näoga minu poole ja lonkas edasi.
„Näed, must kass läks üle tee, sul oleks nüüd küll parem koju minna ja seal ema-isaga rahulikult uudiseid vaadata. Mine tea, mis koledaid asju muidu veel juhtuma võib hakata!” naeris Madis ja viipas mu kodu poole.
„SIIN hakkab midagi juhtuma? Ha-haa!” ütlesin üleoleva häälega. „No siis pean ma just nimelt siia jääma, et seda harukordset sündmust mitte maha magada, mil meie linnas midagi juhtuma hakkab.”
Harjutus 35
Vaata pilti ja kirjuta humoorikas lugu, mida see pilt sobiks illustreerima.
Üks huvitav ilukirjanduslik tekst, milles kasutatakse eri tekstitüüpide elemente, on reisikiri.
Reisikiri – teos, milles kujutatakse reisielamusi ning kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Reisikiri sisaldab sageli ajaloolisi ja geograafilisi andmeid reisil läbitud paikade kohta, tehakse märkmeid kohalike inimeste ja nende kommete kohta. Reisikirjas annab autor edasi ka oma mõtteid ja tundeid.
Harjutus 36
Loe läbi järgmine reisikiri ja täida ülesanded selle järel.
Algus. Alustame tõusu Chamonix du Mont Blancist. Päike paistab ning miski ei ennusta koledusi. Valime vähekäidava tee. See tähendab väikest ringi, et mitte massidele komistada. Tee õnnestus, teisi inimesi kohtasime minimaalselt. Kuid see tähendab ka ilma rajata lumes sumpamist ning ise rajaläbimiskohtade otsinguid.
Liustikul. Kaks päeva otsime teed, kuidas liustikku ületada. Iga katse lõpeb ummikuga. Lõpus läheme ümber külgprao ning tõuseme liustiku paremale nõlvale. Sealt leiame raja. Sellest alates lõpeb vesi vedelas olekus, on vaid tuhklumi.
Lumes. Lumetorm on kestnud juba kolmandat päeva. Telgi sisemus on kattunud peene tuhklumega. Üks kahest priimusest lõpetab töö. Vaid hommikuti on lumesadu veidi väiksem, korraks tuleb isegi päike välja. Selle aja jooksul oleme liikunud edasi vaid kilomeetri.
Laskumine. Neljanda päeva hommikuks lõpeb lumetorm nii äkki, kui algas. Paistab särav päike, kuid ei ühtegi rada. Tagasisõidupiletid on olemas ülehomseks. Selge, et seekord Euroopa katusele ei jõua. Paneme kassid jälle jalga, tõuseme Aquille du Midi tippu ning laskume tõstukiga tagasi Chamonix’sse.
(Karu matkaklubi, www.eetasoft.ee)
- Otsi tekstist kohti, kus jutustatakse sündmustest ja tegevusest, ning kohti, kus kirjeldatakse midagi.
- Missugune koht tundub sulle reisikirjas kõige huvitavam? Miks?
- Oled varem tutvunud päevikuvormis kirjutatud tekstiga. Missugused päevikule omased tunnused on selles reisikirjas?
KORDAME
|
1. |
Too näide mõnest ilukirjanduslikust tekstist, milles kasutatakse kõrvuti mitut tekstitüüpi (näiteks jutustust ja arutlust, jutustust ja kirjeldust). |
|
2. |
Miks on oluline enne jutu kirjutamist üldjoonteski tekstis toimuv läbi mõelda ning kavastada? |
|
3. |
Too näiteid võimalustest, mida kirjutada jutustuse sissejuhatuses. |
4. | Missugune tekst on reisikiri? |
- Service provided by Star Cloud LLC