Louis XIV igahommikune ärkamine

Kell kaheksa hommikul äratab esimene kammerteener kuninga üles. Kuningas võtab pühitsetud vee ja loeb palve. Samal ajal sisenevad printsid ja seejärel mõned kõrgema aadli esindajad. Tulevad neli ministrit, ettelugeja, apteeker, arstid, mõned ohvitserid ja kammerteenrid. Kui kuningas on paruka pähe pannud, ilmuvad kammer­härrad, kes sosistavad oma isandale kõrva tähtsamate ruumi sisenejate nimed. Kohe seejärel astuvad sisse kirikuvürstid, saadikud, marssalid ja teised aukandjad, kellele järgneb õukondlaste parv. Kuningas võtab öösärgi seljast ja ulatab esimesele kammerteenrile reliikviad, mida ta oli öö jooksul palja ihu vastas kandnud. Talle antakse päevane särk. See on tseremoonia kõrgpunkt: õigus kuningale särk ulatada on kuninga vennal; kui teda ei viibi kohal, siis kuninga poegadel ja lapselastel. Pärast riietumist siseneb kuningas kõrvalruumi, kus ta peab nõu ministritega.

Saint-Simoni hertsogi mälestustest.

Elust lossis

Siin valitseb luksus, mida sa ei suuda endale ettegi kujutada. Marmorit ja kulda pole kokku hoitud. Kõikjal, kuhu vaatad, on kalliskivid, peeglid, väärispuit ja vaibad, hinnalised maalid ja skulptuurid. Ja muidugi pursk­kaevud, veeojad ja paviljonid hiiglaslikus pargis. Kujuta ette, kõik alleed, teed ja veekogud on suunatud kuninga magamistoale, mis asub lossi keskel. [‑‑‑]

Hommikust kella kolmeni pärastlõunal olime jahil, jahilt tulles riietusime ümber ja läksime üles mänguruumi, kus viibisime kella seitsmeni õhtul. Sealt mindi teatrisse vaatama komöödiat, mis lõppes kell pool üksteist. Siis mindi õhtusöögile ja edasi ballile, mis kestis kella kolmeni hommikul, ja lõpuks voodisse magama. [‑‑‑]

Tavaliselt kogunevad kuninga õukondlased kella kuueks õhtul kuninga eestuppa ja daamid kuninganna ruumidesse. Seejärel liiguvad kõik üksteise järel salongi, seal mängivad viiulid neile, kes soovivad tantsida. Edasi liigutakse saali, kus asub kuninga troon. Seal võib kuulda alati mitmesugust muusikat. Edasi minnakse magamis­tuppa, kus seisavad kolm kaardimängulauda: kuningale, kuningannale ja kuninga vennale. Sealt saab saali, kus on üle 20 laua … kõikvõimalike mängude mängimiseks. Teises ruumis seisavad 4 pikka lauda suupistete, puuvilja­kookide ja maiustustega. Järgmises toas on veel 4 lauda, millele on asetatud klaasid ja pudelid veinide ja likööridega. … Need, kes ei mängi, nagu mina ja ka paljud teised, longivad niisama ringi, ühest saalist teise, korraks muusikute, siis jälle mängijate juurde. [‑‑‑]

Noored inimesed … on siin hirmus alla käinud ja anduvad kõigile pahedele. Valetamine ja petmine pole neile võõrad ja nad arvavad, et ausus heidab neile varju. Nad joovad, võrgutavad ja lobisevad, ja kes on neist kõige hullem, sellest peavad nad kõige rohkem lugu ja seda austatakse kõige enam.

Louis XIV vennanaise Liselotte von der Pfalzi kirjadest oma lähedastele Saksamaale.

Prantsusmaa eeskuju

Prantsuse teatrimaitse jõudis Saksamaale koos Prantsuse moega. Euroopa oli vaimustunud suurejoonelisuse pitserist, millega Louis XIV kõiki oma tegevusi märkis, peenetest kommetest, mis tema õukonnas valitsesid, suurtest meestest, kes teda ümbritsesid, ja püüdsid imetletud Prantsusmaad järgi aimata. Kogu Saksamaa reisis Pariisi. Väärikast seisusest noormeest, kes polnud mõnda aega Versailles’s elanud, peeti lihtsameelseks. Prantsuse maitse valitses meie kööki, eluruume, riietust ja paljusid muid pisiasju, mis kuulusid moe mõjusfääri. See hullus kaldus kohati äärmustesse ja keeras enda vastu. Naised, kellel on kalduvus kõigis asjades üle pingutada, muutusid sealjuures päris narriks.

Preisi kuningas Friedrich Suur, „Inimkonna kombed…“, 1748.