Majanduse toimimiseks ja majandustegevuseks on vaja mitmesuguseid ressursse ehk vahendeid. Majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursid võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Peamised neist on loodus-, kapitali- ja inimressurss.
![]() | ![]() | ![]() |
Loodusressursid
Loodusressursside all mõistame looduslikke tingimusi ja loodusvarasid, mida inimesed vajavad olemasoluks ja saavad kasutada tootmises. Majandustegevuseks vajatakse teatud hulka maad, mõnes majandusharus on see vajadus väiksem, teises suurem. Kasutatava maa hulk on suhteliselt muutumatu. Maa on kõige tähtsam loodusressurss, sest ilma maata poleks olemas maavarasid ning ilma maata ei maksa midagi ka kapital ja tööjõud: neid ei saa kasutada, kui pole maad, millel ettevõte toimiks. Kasutatakse ka tervet rida muid loodusvarasid: vesi, mets, õhk, muld, loomad, taimed, maavarad jne.
Loodusvarad on taastuvad ja taastumatud. Taastuvad on loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustuvad uuesti ja leiavad taas kasutamist. Sellised on mitmed energiaallikad (päikese-, tuule- ja loodeteenergia, maasoojus), õhk, magevesi, mets, metsloomad, taimestik, taastuvad kütused (biokütus) jne. Taastumatud on loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, maagid, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi), tuumaenergia.

Avamere tuulepargid on kiiresti arenev tegevussuund taastuvenergia osakaalu tõstmisel üldises energiabilansis. Seni on avamere tuuleparke püstitatud põhiliselt Põhjamerre ja Suurbritannia rannikumerre. Suurema potentsiaaliga on siin avatud merealad, mille kohal puhuvad püsivalt tugevad tuuled. Tuulele lisaks määravad tuulepargi perspektiivikuse ka merepõhja iseloom, jääolud, liitumisvõimalus olemasoleva elektrivõrguga.
Kapitali- ja inimressursid
Kapital on rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete valmistamiseks vajalikud masinad, seadmed, hooned, teed (füüsiline kapital) või otsesed rahalised vahendid (raha, aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks.

Kolmandaks oluliseks ressursiks on inimressurss. See tähendab töötamisest huvitatud inimeste olemasolu, nende oskusi ja teadmisi, mis rakendatakse töö tegemiseks ja tulu saamiseks. Majanduse arenguks kasutatava tööjõu kvaliteet sõltub inimeste haridustasemest, tervisest, kogemustest, oskustest, ettevõtlikkusest, motivatsioonist. Tööjõud on riigi aktiivne töövõimeline elanikkond – inimesed, kes soovivad töötada. Tööjõud jaguneb hõivatuteks ehk töökohaga ja töötuteks ehk töökohata inimesteks.

Tööhõive määr Eestis 15–69-aastaste inimeste seas, %
Aasta | Mehed | Naised |
2010 | 56,8 | 53,8 |
2013 | 65,8 | 58,7 |
2016 | 69,6 | 62,0 |
2019 | 72,5 | 64,6 |
2021 | 69,5 | 64,0 |
Allikas: Statistikaamet
Tavapärase arengu puhul kasvab kapitali ja inimressursi kvaliteet. Nad on üksteisega asendatavad, näiteks asendatakse inimtööjõud kapitaliga – tööle pannakse erinevad automaatseadmed, robotid vms.
Toimivas majanduses püütakse ressursid suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne. Tootja otsib soodsamat tootmisvõimalust, tarbija tahab parimat ja soodsaimat toodet või teenust. Ressursid on piiratud, inimeste vajadused ja soovid aga mitte. Efektiivsust hinnatakse selle alusel, kui palju tulu saadakse sama ressursikulu korral.
Majandusgeograafia
Seda, kuidas ühe riigi või piirkonna piirides on paigutunud ja toimivad majandusressursid, käsitleb majandusgeograafia. Majandusgeograafia probleemid kuuluvad majanduse ja geograafia põimumisvaldkonda. Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut ja üldisi ruumilisi seoseid majandusgeograafilise asendi kaudu, s.t riigi asendit liiklusteede (transiitteede) suhtes, teedevõrku, suuremate majanduskeskuste, turgude, maavarade, energiaallikate, tootlike jõudude vastastikust paigutust, sideliinide olemasolu jne. Erinevate riikide puhul on need näitajad erineva tähtsusega. Majandusharude ja mitmesuguste ressursside paiknemist riigis või konkreetses piirkonnas (maaüksuses) ja nende mõju majanduslikule arengule kajastavad majanduskaardid. Majanduskaardid on temaatilised kaardid.

Hea majandusgeograafilise asendiga riigid on eelistatud olukorras transpordi, turgude jne suhtes. Majandusgeograafiline asend võib aja jooksul muutuda. Näiteks orienteerus Eesti majandus mõni aeg tagasi peamiselt Venemaa turgudele, pärast iseseisvumist aga peamiselt Lääne-Euroopa turgudele. Meie majandust on sajandite jooksul kujundanud Eesti paiknemine Läänemere ääres. Majandusgeograafilisest aspektist tähendab see, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemere maadega. Varem toimus suur osa toorainerikka Venemaa kaubavahetusest muu maailmaga läbi Balti riikide ja Soome sadamate. Venemaa transiiti käsitleti neis riikides vahel garanteeritud tuluna. Poliitilistel põhjustel on sellise transiidi tähtsus Eesti majanduses alates 2007. aastast järsult kukkunud. Samuti teeb Eesti tihedat koostööd Põhjamaadega, kellega meid liidavad sarnased kultuuritraditsioonid ja ühine majandusruum.
looduslikke tingimusi ja loodusvarasid? | |
inimressurssi ehk tööjõudu? | |
majanduse tootmistegurite paigutust? |
Küsimused
- Nimeta majandusressursse. Võrdle atlase abil Eesti ja Läti majanduse vastavaid eeldusi.
- Iseloomusta taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning too välja nende osatähtsus majanduses.
- Milline osa on riigi majanduses kapitalil ja inimressursil?
- Millega tegeleb majandusgeograafia?
- Iseloomusta Eesti majandusgeograafilist asendit:
a) peamiste mereteede,
b) Euroopa maanteede,
c) tööstuspiirkondade,
d) naaberriikide suhtes.
Kas see paiknemine soodustab või takistab edukat majandustegevust?