- Millest koosnevad mittemolekulaarsed ained?
- Miks on oluline molekulaarseid ja mittemolekulaarseid aineid eristada?
Molekul või mittemolekul
Molekulidest koosnevad ained on elusolenditele ütlemata olulised. Organismide rakkude ehitusosad, rasvad ja valgud, on molekulid. Seevastu näiteks kivimid, metallid ja liiv on mittemolekulaarsed ained, milles on aatomid või ioonid kindla paigutusega mustris. Aine ehitus ja omadused on tihedalt seotud ning nende seostamine aitab keemiat lahti mõtestada.

Molekulaarne aine
Molekulaarne aine on aine, mille aineosakeseks on molekul.
Molekul on aineosake, milles on omavahel kovalentse sidemega seostunud kaks või enam aatomit. Molekulaarsetes ainetes on aatomite vahel alati kovalentsed sidemed. Molekulide vahel keemilisi sidemeid pole, kuid füüsikalised jõud võivad molekule üsna tugevalt koos hoida. Seda on näha veemolekulide puhul: toatemperatuuril esinevad veemolekulide vahel jõud (vesiniksidemed), ent molekulid saavad siiski oma kohalt lahkuda ja vesi on vedelas olekus. Kui vett jahutada 0 ℃, väheneb veemolekulide soojusliikumine, füüsikalised jõud tugevnevad, veemolekulid ei saa enam asukohta muuta ning moodustub jää.
Molekul koosneb , mis on molekulaarses aines omavahel seotud . Molekulaarses aines esinevad molekulide vahel .
Molekulaarsed liht- ja liitained
Kõige lihtsama ehitusega molekulaarsed lihtained koosnevad kaheaatomilistest molekulidest. Sellised on näiteks vesinik (H2), hapnik (O2), lämmastik (N2) ja halogeenid (F2, Cl2, Br2 ja I2). Enamik nendest ainetest on toatemperatuuril gaasilised. Mõni tahke lihtaine koosneb samuti molekulidest, näiteks väävel (S8) ja fosfor (P4).
Molekulidest koosnevad väga paljud liitained, näiteks vesi (H2O), süsihappegaas (CO2) ja metaan (CH4). Molekulaarsed liitained on ka inimese elutegevuseks vajalikud toitained, näiteks süsivesikud, rasvad ja valgud.

- Molekulaarsed liht- ja liitained koosnevad molekulidest.
- Ainult molekulaarsed liitained koosnevad molekulidest.
- H2O ja CH4 on molekulaarsed lihtained.
- N2 ja I2 on molekulaarsed lihtained.
Mittemolekulaarne aine
Mittemolekulaarne aine on aine, mille aineosakeseks on aatom või ioon.
Mittemolekulaarsetes ainetes võib olla kas kovalentne, metalliline või
iooniline side. Kovalentne side on aatomitest koosnevates mittemetallilistes ainetes, näiteks teemandis (C) ja ränis (Si). Need tahked kristallilised
ained koosnevad paljudest aatomitest, mis on omavahel küll seotud
kovalentsete sidemetega, ent molekule need ei moodusta. Ka liiva peamine
koostisaine kvarts (SiO2) on mittemolekulaarne. Metalliline side
esineb metallides (Fe, Au, Ag) ning iooniline side ioonilistes
ainetes, näiteks keedusoolas (NaCl).

- H2O
- NaCl
- C (teemant)
- Ag
- O2
- CH4
Selgituseks
Molekulid koosnevad samuti aatomitest, ent erinevalt mittemolekulaarsest ainest ei jää molekulaarne aine enam samaks, kui molekulist üks aatom eemaldada.
Kui molekul laguneb, tekivad ühe aine asemel uued ained. Kuigi mõlemad koosnevad algse molekuli aatomitest, on uued ained teistsuguse valemi ja omadustega. Näiteks väljahingatavas õhus leiduv süsihappegaas (CO2) on üsna ohutu, ent kui eemaldada selle molekulist üks hapnikuaatom, on tulemuseks väga mürgine vingugaas (CO).


Kui mittemolekulaarse aine kristall puruneb, katkevad sidemed aatomite vahel, kristall laguneb väiksemateks tükkideks, ent aine valem koos omadustega säilib samal kujul. Seega, kui lõigata vasest traadijupp pooleks, ei muutu sellest aine omadused ega valem.
Mittemolekulaarsed liht- ja liitained
Mittemolekulaarsed lihtained on väärisgaasid (He, Ne, Ar) ja kristallilised ained, nagu näiteks metallid (Fe, Au jt) ja teemant (C). Väärisgaaside puhul moodustavad aine üksikud aatomid, kristallides on paljud aatomid omavahel keemilise sidemega seotud. Nende ainete valemid kirjutatakse ainet moodustava elemendi tähisega. Näiteks puhas kuld koosneb kulla-aatomitest ning aine tähiseks on Au.
Mittemolekulaarsed liitained on levinud mineraalide ja iooniliste ainetena. Kuna mittemolekulaarne aine moodustub väga paljudest aatomitest või ioonidest, kirjutatakse nende valem elementide suhte järgi aines (vt ptk 3.3). Mineraalid on kristallilised ained, mis koosnevad kahest või enamast elemendist. Näiteks paekivi põhikoostisosa on mineraal kaltsiit (CaCO3).

- Cu
- CaCO3
- NaCl
- Ar
- CaO
- C (teemant)
Ma tean, et
- Molekulaarne aine on aine, mille aineosakeseks on molekul.
- Molekul on aineosake, milles on omavahel kovalentse sidemega seostunud kaks või enam aatomit.
- Mittemolekulaarne aine on aine, mille aineosakeseks on aatom või ioon.
Küsimused ja ülesanded
- Mida tähendab mittemolekulaarse aine Al2O3 valem?
- Uuri, milline on SiO2 ehitus.