Kokkuvõte
Aine omadused sõltuvad ainet moodustavate osakeste koostisest ja ehitusest. Aine, mis koosneb ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest, on lihtaine. Liitaine ehk ühend on aine, mis koosneb kahe või enama keemilise elemendi aatomitest.
Aineosake on aine väikseim osake, mis määrab aine omadused. Aineosakesed on aatom, molekul ja ioon. Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomitest koosnevad näiteks väärisgaasid, metallid ja teemant. Nende ainete valemid on samad mis keemilise elemendi tähisedki. Molekul on aineosake, milles on omavahel seostunud kaks või enam aatomit. Molekuli kirjeldavad molekulivalem ja molekulmass. Molekulivalem näitab, millistest elementidest molekul koosneb (elementide tähised) ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on (indeksid). Molekuli massi aatommassiühikutes väljendab molekulmass (Mr). Ioon on laenguga aatom või aatomite rühm, mis on tekkinud elektroni(de) loovutamisel või liitmisel. Katioon on positiivse laenguga ioon. Anioon on negatiivse laenguga ioon. Ioonilise aine valem näitab katioonide ja anioonide suhet aines.
Aineosake | Aine valem | Näide |
Aatom | Ühtib keemilise elemendi tähisega | Cu, Na, C, S, Ne |
Molekul | Molekuli moodustavate elementide tähised ja arv indeksiga | CO2, H2, H2SO4 |
Ioon | Aine moodustavate elementide tähised ning katioonide ja anioonide suhe indeksitega | KI, MgF2, Na2S, Al2S3 |
Aatomite ja ioonide vahel esinevat vastastikmõju nimetatakse keemiliseks sidemeks. Keemiline side moodustub, kui aatomite väliskihi elektronid ümber paigutuvad. Keemilisi sidemeid on kolme liiki: kovalentne, iooniline ja metalliline side. Kovalentne side tekib ühise elektronipaari jagamisel enamasti mittemetalliliste elementide aatomite vahel. Iooniline side esineb ioonilistes ainetes vastasmärgilise laenguga ioonide vahel. Metalliline side on keemiline side metallides ja see tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihielektronide vastastikmõjul.
Mõisted
Aineosake on aine väikseim osake, mis määrab aine omadused.
Aatom on üliväike aineosake, mis koosneb positiivse laenguga aatomituumast ja negatiivse laenguga elektronkattest.
Kristalliline aine ehk kristall on tahke aine, milles paljud aineosakesed on asetunud korrapäraselt.
Molekul on aineosake, milles on omavahel kovalentse sidemega seostunud kaks või enam aatomit.
Molekulivalem on üleskirjutus, mis näitab, millistest elementidest molekul koosneb (elementide tähised) ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on (indeksid).
Molekulmass (Mr) on molekuli mass aatommassiühikutes.
Ioon on laenguga aatom või aatomite rühm.
Katioon on positiivse laenguga ioon.
Anioon on negatiivse laenguga ioon.
Iooniline aine on aine, mis koosneb ioonidest.
Lihtaine on aine, mis koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest.
Allotroobid on ühe ja sama keemilise elemendi erinevad lihtained.
Liitaine ehk ühend on aine, mis koosneb kahe või enama keemilise elemendi aatomitest.
Keemiline side on vastastikmõju aatomite või ioonide vahel.
Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari jagamisel.
Iooniline side on keemiline side, mis tekib vastasmärgilise laenguga ioonide vahel.
Metalliline side on keemiline side, mis tekib metalliaatomite ja ühiste väliskihielektrondie vastastikmõjul.
Teadmiste kontroll
- Enamasti metalliaatom, millel on laeng
- Enamasti mittemetalliaatom, millel on laeng
- Elektroni(d) liitnud aatom
- Tekkinud halogeeni-, hapniku- ja väävliaatomitest
- Tekkinud leelis- ja leelismuldmetalli aatomitest
- Negatiivse laenguga ioon
- Positiivse laenguga ioon
- Elektroni(d) loovutanud aatom
Mr(NH3) =
Mr(P4O10) =
Mr(KOH) =
Mr(H2SO4) =
Mr(FeBr2) =
Mr(S8) =
- KBr –
- Na –
- NH3 –
- CO –
- Cr –
- CaF2 –
- Lihtaine koosneb ainult ühesugustest molekulidest.
- Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest.
- Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva keemilise elemendi aatomitest.
- Liitaine koosneb kahest või enamast erinevast ainest.
- Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest.
- Ainete segu koosneb vähemalt kahe erineva aine osakestest.
Üleskirjutus, mis näitab, millistest elementidest molekul koosneb ja mitu iga elemendi aatomit molekulis on.
Kordamisküsimused ja -ülesanded
- Mis on aineosake?
- Nimeta aineosakeste liigid. Too iga liigi kohta kaks näidet.
- Millest koosneb molekul?
- Mida näitab molekulivalem? Too näiteid.
- Leia molekulide N2, CO, CO2, H2CO3 molekulmassid (Mr).
- Seleta, kuidas tekivad ioonid.
- Mille poolest erinevad katioon ja anioon?
- Millistest elementidest moodustuvad ioonilised ained?
- Kui suur on iooni laeng, kui aatom on a) loovutanud 1 elektroni, b) loovutanud 3 elektroni, c) liitnud 2 elektroni, d) liitnud 3 elektroni?
- Miks ei teki väärisgaaside aatomitest ioone?
- Mille alusel jaotatakse ained liht- ja liitaineteks?
- Nimeta üks liht- ja üks liitaine, milles sisaldub element raud (Fe).
- Kuidas on võimalik, et lihtaineid on rohkem kui keemilisi elemente?
- Millised aatomi osakesed osalevad keemilise sideme moodustumisel?
- Milliste keemiliste elementide vahel moodustub enamasti kovalentne side?
- Seleta kovalentse ja ioonilise sideme erinevust.
