Kultuur ja religioon

Suur osa inimestest on veendunud, et on olemas kõrgem jõud – Jumal, kes on loonud maailma ja inimese ning valitseb neid, et inimese elu jätkub ka pärast surma. Selliseid veendumusi nimetatakse uskumusteks. Usutakse näiteks, et teatud käitumisreeglite järgimine on Jumalale meelepärane. Uskumused ning nendega seotud toimingud ja käitumisreeglid moodustavad religiooni ehk usundi.

Maailmas on palju erinevaid usundeid. Usundid erinevad selle poolest, kas usutakse paljudesse jumalatesse või ainult ühte Jumalasse (näiteks kaks kõige suuremat usundit – kristlus ehk ristiusk ja islam).

Vaatamata erinevustele on usunditel ka palju ühist. Peaaegu kõigis usundites on tegemist nähtusega, mida nimetatakse pühaks. Pühaks peetakse Jumalat, aga ka paiku, kus inimene Temaga kohtub (templid, kirikud), ja raamatuid, mis sisaldavad Jumala sõnumeid inimestele (piibel, koraan).

Religioon mõjutab inimese väärtushinnanguid ja käitumist. Õigus järgida oma religiooni ehk usuvabadus on üks inimese põhiõigusi.

Suur osa inimkonna kultuurist on seotud religiooniga. Paljudes usundites on tavaks valmistada jumalatest kujusid või pilte.

Ka paljud ehitised on seotud usundiga. Religiooniga seotud hooned on näiteks kirikud (kristluses), sünagoogid (judaismis ehk juutide usundis) ja mošeed (islamis). Neis palvetatakse, loetakse ja seletatakse pühi raamatuid.

Kuna paljudes usundites on tähtsal kohal pühad raamatud, on religioon seotud ka kirjandusega. Pühadesse raamatutesse on kirja pandud peamised uskumused ja käitumisreeglid ning usutakse, et neis leiduvad ka Jumala sõnumid inimestele.

Ka muusikal on usundites tähtis koht. Juba Mesopotaamias ja Vanas Egiptuses lauldi templites jumalate auks ülistuslaule ehk hümne. Lauldakse ka kirikus ja sünagoogis.