- Mille poolest erinevad ja sarnanevad judaism, kristlus ja islam?
- Kuidas on religioon ja kultuur seotud?
Judaism
Judaism tekkis paljude aastatuhandete eest alal, kus tänapäeval asub Iisraeli riik. Judaismi järgijad ehk juudid usuvad, et Jumal on loonud maailma ja inimese ning valinud juudid teiste rahvaste hulgast oma rahvaks.
Olla Jumala valitud rahvas pole juutide arvates ainult auasi, vaid toob kaasa ka palju kohustusi. Juutide kohus on täita Jumala käske. Need on kirja pandud juutide pühadesse raamatutesse, mis moodustavad piibli kõige vanema osa ehk vana testamendi. Käsud puudutavad kogu inimese elu: söömist, perekonnaelu, suhteid teiste inimestega ja suhtlemist Jumalaga.
Juudid on kaua elanud teiste rahvaste seas, kellel on teine usund, sh Eestis. Kuid oma usk ja kommetest kinnipidamine on aidanud juutidel oma eripära alles hoida. Nii järgivad nad kindlaid reegleid, nt loevad pühasid tekste, palvetavad, tähistavad sünagoogis ja pereringis usupühi.
_m.jpg)
Sünagoogis korraldab koguduse elu ja jumalateenistusi juudi koguduse juht – rabi. Pildil jumalateenistus juudi sünagoogis Tallinnas
- Jeesus Kristus.
- Juudi koguduse juht.
- Jumala saadik, kes toob maa peale õnneaja.
- Miks on juutidele tähtis nende usk ja selle kommetest kinnipidamine?
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Nagu juudid, nii usuvad ka kristlased ainsasse Jumalasse. Esimesed kristlased olidki varem olnud juudid. Nad uskusid, et Jeesus on Jumala saadik – inimesed vaid ei tundnud teda ära. Ta rändas mööda maad ringi, rääkis sellest, et oodatud õnneaeg on alanud, tervendas haigeid ja leidis endale kõikjal järgijaid. Tollastele juutide valitsejatele Jeesuse õpetus ei meeldinud ning nad võtsid ta kinni ja lõid risti. Üha rohkem inimesi hakkas uskuma, et Jeesus oligi Messias.
Kristlaste püha raamat on piibel. Selle vanem osa – vana testament, on neil juutidega ühine. Piibli uuem osa, mida nimetatakse uueks testamendiks, räägib Jeesuse elust ja õpetusest.
Tänapäeval on kristlus maailmas enim levinud usund. Ka enamik Eestis elavatest usklikest on kristlased.
Kirik
Sõna „kirik“ tähendab nii hoonet, kus kristlased jumalateenistustel käivad, kui ka ühendust, kuhu kuuluvad sarnaste veendumuste ja kommetega kristlased. Kristlus on jagunenud erinevateks kirikuteks, nt katoliku kirik, õigeusu kirik jne.
Eestis on kõige rohkem liikmeid õigeusu kirikul. Liikmete arvukuselt teine on luteri kirik (luterlusele pani aluse saksa munk Martin Luther 16. sajandil). Need kirikud on oma kommetelt ja uskumustelt üsna erinevad, kuid palju on ka sarnast.
- Tänapäeva Itaalia aladel roomlaste hulgas.
- Tänapäeva India aladel aarjalaste hulgas.
- Tänapäeva Iisraeli aladel juutide hulgas.
- Mida arvavad ja usuvad kristlased Jeesuse kohta?
Islam
Islam tekkis umbes 1400 aastat tagasi. Nagu judaism ja kristlus, nii tunnistab ka islam ühte Jumalat (araabia keeles Allah), kes on maailma looja ja valitseja. Islami järgijad ehk moslemid usuvad, et Jumal on teinud oma tahte inimestele teatavaks oma saadikute ehk prohvetite kaudu. Viimane ja kõige tähtsam prohvet on moslemite veendumuse järgi Muhamed. Talle saadetud Jumala sõnumid on kirja pandud koraani.
Moslemeid elab kogu maailmas, ka Eestis on islami kogudus.
Palverännak
Mitmes usundis on tavaks külastada mõnda olulist ehk püha paika. Nii teekonnal pühasse paika kui ka seal viibides palvetatakse ning mõeldakse usu jaoks olulistele asjadele. Palverännakuid ei tee mitte ainult moslemid, vaid ka osa kristlastest.
Iga moslem peab uskuma Jumalasse, palvetama viis korda päevas, annetama vaestele raha, paastuma ühel kuul aastas ja tegema võimaluse korral kord elus palverännaku Mekasse (Saudi-Araabias), kus asub islami kõige tuntum pühapaik Kaaba tempel.
- Jeruusalemmas.
- Mekas.
- Istanbulis.
- Mida on sarnast judaismis, kristluses ja islamis?
Ma tean, et…
- Kolm suuremat usundit, mis tunnistavad vaid ühte Jumalat, on judaism, kristlus ja islam.
- Judaismi järgijad on juudid.
- Kristlus on enim levinud usund maailmas.
- Islami järgijad on moslemid, islam on levikult kristluse järel teine usund maailmas.
