Suurbritannia ja Prantsusmaa 1920.–1930. aastail

  • Kuidas kujunesid Suurbritanniast ja Prantsusmaast suuri koloniaal­valdusi omavad riigid?
  • Miks astusid Suurbritannia ja Prantsusmaa esimesse maailmasõtta?

Suurbritannia riiklik korraldus

Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengu­tee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas pea­ministriga. Kuna valimis­õigust laiendati, tõusis liberaalide asemel konservatiivide kõrvale teiseks peamiseks erakonnaks Töö­erakond. 1920. aastail saavutasid nad kahel korral võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust. Kuid enamiku ajast valitsesid riiki siiski konser­vatiivid. Suurbritannia sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, kuid sellest hoolimata oli võitlus üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti.

Konservatiivide valimisplakat 1920. aastatest
Konservatiivide valimisplakat 1920. aastatest
Leiboristide valimisplakat 1920. aastatest
Leiboristide valimisplakat 1920. aastatest

Muljeid Inglismaa valimistelt

„Echo de Paris“ kirjasaatja avaldab oma vaatlusi Inglise valimistelt:

„Kui lähen Rooma, näen suurimat praegusaegset riigi­meest maailmas, kuid kui lähen Londonisse, saan kohe mulje, et viibin maailma suurima rahva keskel.“ Inglise poliitilised väitlused säilitavad ka keset valimiskirgi au­väärilisuse, lojaalsuse, majesteetlikkuse ja noblessi, mis haarab imelikult inimest, kes tulnud maalt, kus poliitilistes kirgedes kaotatakse külm kaalutlus. Demokraatia, liberalism, parlament, parteid, valimised – kõik moodustab Inglismaal poliitilise süsteemi, millele pole samaväärset mujal. [‑‑‑]

Ühel koosolekul suure Wickham Streedi juures ütles tüüpiline inglane: „On nii tore, kui inimene võib vaielda oma tõeks­pidamiste eest, kaitsta oma ideesid. Kui seda enam ei tohiks, ei vääriks elu elamist. Õieti maailmas polegi muud head kui ideede vabadus…“ See lause seletab inglase sallivuse teise vaadete ja ka kindlaksjäämise vanadele rahvus­likele traditsioonidele.

Päewaleht, 18.11.1935.

Valijas­konna muutumine

Tööerakonnast sai pärast 1922. a valimisi ametlik opositsiooni­­partei. Leiboristlike saadikute arv tõusis 29-lt 1906. aastal 288-ni 1929. aastal. Leiboristide sidemed ametiühingutega lubasid neil asuda töölisklassi esindava partei kohale. [‑‑‑] 1918. aasta reformiseadus andis hääle­õiguse kõigile 6 kuud kohapeal elanud üle 21-aastastele meestele ning üle 30-aastastele naistele (mõnede oluliste sotsiaalsete piirangutega), suurendades valijaskonda 8 miljonilt 21 miljonini. [‑‑‑] Uute valijate poliitilised eelistused olid heitlikud ning nende poole­hoiu võitmine kujunes poliitikutele tõeliseks katsumuseks. Poliitika muutus professionaalsemaks, töö valimis­piirkondades ja poliitilistes parteides kujunes üha sagedamini täiskohaga ametiks.

J. Black. Briti saarte ajalugu. Tallinn, 2004.
  • Riigikord: põhiseaduslik 
  • Riigipea:  või 
  • Valitsusjuht: 
  • Kõrgeim seadusandlik võim: , mis koosneb kojast ja kojast
  • Leiboristid
  • Konservatiivid

Suurbritannia majandus

Pärast esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik. Raskeks koormaks sai sõja-aastail tekkinud võlg USA‑le. Muret tekitas suur tööpuudus.

Suurbritannia põhilisteks välja­veo­artikliteks olid kivisüsi, kangad ja masinad, sisse veeti toiduaineid ning muid põllu­majandus­saadusi. Välismaalt toodi ka tööstusele vajalikku toor­ainet: raua­maaki, puitu, puuvilla.

Nagu ka varasemal ajal, oli Suur­britannia majanduse oluliseks osaks väikeettevõtlus, kus paraku kasutati vananenud tehnikat. Olu­korra muutis veelgi keerulisemaks see, et süsi muutus liiga kalliks. Üha rohkem kasutati söe asemel vedelkütust ning ehitati vee jõul töötavaid elektrijaamu, see aga mõjus halvasti söe­tööstusele: vähendati kaevurite palka ning suleti kaevandusi. Kaevurid korraldasid võimsaid streike, kuid valitsus surus need maha.

1920. aastate teisel poolel hakkas Suurbritannia majandus tõusma, kuid siis jõudis kätte ülemaailmne majanduskriis. Siiski mõjutas kriis Suurbritanniat vähem kui paljusid teisi maid. Briti ettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid, nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu, mistõttu said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel.

Üldstreik 1930. aastatel
  • Pärast sõda oli Suurbritannia endiselt maailma tähtsaim rahandus- ja tööstus­riik.
  • Söekaevanduste sulgemise tõttu kaotasid paljud kaevurid oma töö.
  • Kuna britid kasutasid välismaist odav­nenud toorainet, langesid nende kaupade hinnad ja nad suutsid edukalt konkureerida ka kriisiajal.
  • Majanduskriis mõjutas Suurbritanniat vähem kui teisi riike.

Briti impeerium

Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida hakati hiljem nimetama Briti Rahvaste Ühen­duseks. Selle täht­samad osariigid ja asumaad olid India, suured maa-alad Aafrikas, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja suur hulk Vaikse ookeani saari. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Mere­maa olid dominioonid ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtu­süsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigi­peana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner.

Briti impeerium 1930. aastate plakatil
  • Austraalia
  • India
  • Egiptus
  • Lõuna-Aafrika
  • Maroko
  • Singapur
  • Nigeeria
  • Ameerika Ühendriigid
  • Uus-Meremaa
  • Iirimaa
  • Kanada
  • Austraalia
  • Jamaica
  • Paapua Uus-Guinea
  • Lõuna-Aafrika Vabariik
  • Bahama saared

LISA. Edward VIII ja Wallis Simpson

1936. aastal puhkes Inglismaal omapärane sisepoliitiline kriis, mida ei põhjustanud mitte parteide­vaheline võitlus, majandus­kriis ega mõni muu taoline pahandus, vaid armastus. Pärast kuningas George V surma päris trooni tema poeg Edward VIII. Edward osutus energiliseks monarhiks, kes üritas tõsta kuninga­võimu tähtsust riigis. See aga ei meeldinud paljudele poliitikutele. Saatuslikuks sai Edward VIII‑le tema kauaaegne armastus lõbusa, teravmeelse ja võluva ameeriklanna Wallis Simpsoni vastu ning nende otsus abielluda. Kuna kuninga välja­valitu ei kuulunud aadli­seisusesse, siis olid valitsus ja kirik selle ebavõrdse abielu vastu. Asja tegi veelgi hullemaks see, et enne kohtumist Edward VIII‑ga oli W. Simpson kaks korda abielus olnud. Vähe sellest, lahutus teisest mehest, Ernest Simpsonist, oli veel vormis­tamata. Edward pidi valima. Kuningakroonile eelistas ta abielu armastatud naisega. Ta loobus troonist oma venna George VI kasuks, lahkus Inglis­maalt ning elas naisega peamiselt Prantsus­maal, leides lohutust isiklikust õnnest.

Edward VIII ja Wallis Simpson
Kuninglik kroonimine ja armastuslugu (1937. a ringvaade)
  • Edward VIII
  • George V
  • Elizabeth II
  • George VI

Prantsusmaa riiklik korraldus

Erinevalt Suurbritanniast kehtis Prantsusmaal alates 1870. aastatest vabariik. Prantslased ei saanud küll kiidelda demo­kraatia sama pika ajalooga nagu britid, kuid ka Prantsus­maal oli demokraatlik kord üsna tugev. Võit esimeses maailma­sõjas tugev­das paljude prantslaste usku demokraatiasse.

Prantsusmaad eristas Suur­britanniast ka see, et seal tegutses palju parteisid. Prantsus­maa poliitiline elu oli palju kirevam, see sarnanes mõneti Weimari vabariigi omaga Saksamaal: 20 aasta jooksul oli Prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti parem­erakondade valitsus­kabinetid.

Asumaid oli Prantsusmaal vähem kui Suurbritannial. See aga ei tähendanud, et prantslastel polnud asumaadega seotud probleeme. Näiteks 1920. aastate keskpaiku suruti maha üles­tõusud Põhja-Aafrikas (Marokos) ning Lähis-Idas (Liibanonis).

Prantsuse president Alexandre Millerand ja peaminister Raymond Poincaré
1923. a fotol istuvad auto tagaistmel president ja peaminister, kes oli varem ka president olnud. Poincaré nõudis sakslastelt regulaarseid sõja­reparatsioone ja tema valitsemisajal okupeeris Prantsusmaa Ruhri alad.
        • kahe­partei­süsteem
        • asumaad
        • riigipea on kuningas või kuninganna
        • demo­kraatlik
        • vabariik
        • parlamen­taarne monarhia
        • riigipea on president
        • enamasti oli võimul parem­poolne valitsus
        • mitme­partei­süsteem

        LISA. Tuleristi Liiga

        Üks mõjukamaid valitseva poliitilise korra vastaseid liikumisi oli Tuleristi Liiga, mis asutati Prantsus­maal 1920. aastate lõpul. Algul kuulusid ühendusse pea­asjalikult patriootlikult meelestatud maailmasõja veteranid, kes huvitusid eelkõige sõjaväe teemadest. Majanduskriisi aastatel kasvas liiga aga konservatiiv­seks massi­liikumiseks, mis taotles ühiskonnas sügavamaid muutusi. 1933. aastal oli liikumisel 30 000 liiget, 1936. aasta aprilliks aga juba ligi miljon. Tuleristi Liiga köitis eelkõige Prantsuse kesk­klassi esindajaid, selle ideoloogilisteks vastasteks olid kommu­nistid.

        Tuleristi Liiga meeleavaldus 1935. a. Esiplaanil liiga juht kolonel La Rocque

        Tuleristi Liiga programm

        [Esimese maailmasõja] Rindel saime kokku, et võidelda ühise vaenlase, vallutaja vastu, sama­moodi saame kokku täna, et võidelda teiste ühiste vaenlaste vastu: need on murjanid, sahkerdajad, korrum­peerunud poliitikud, kelle patriotismis on põhjust kahelda ja kes on peaaegu kindlasti ostetavad, need, kes loobusid sõja ajal võitlusest ja lõikasid seejärel kasu meie võidust..., korrarikkumiste ja konfliktide ärgitajad, kes loodavad kasu saada sõjast, mis on veel hirmsam ja traagilisem kui eelmine sõda – kodusõjast ja revolutsioonist.

        Meie ei ole fašistid... Kui aga „fašistid“ tähendab head ja õiged prantslased erinevalt reeturitest ja hullumeelsetest, kes löövad oma riigile noa selga, siis oleme fašistid; kui „fašistid“ tähendab korra ja vabatahtliku distsipliini pooldajaid ... siis oleme fašistid. Aga kui „fašistid“ tähendab teatud huvides rakendatud jõhkrate repressioonide ja vägi­valla, arvamusvabaduse piiramise, pideva sõjaväelise korra ja rahva militariseerimise pooldajat, siis ei ole me fašistid...

        Kui vaja, tuleme tänavatele, et aidata sõjaväel ja politseil korda luua...

        Meie liikumine on kasulik kõigile, sest see lähtub Prantsuse vaprusest ja patriotismist ja kuna selle põhi­mõtteks on „Au ja isamaa“.

        Le Flambeau, 1.11.1929.

        Prantsusmaa majandus

        Prantsuse majandus arenes 1920. aastail soodsamates tingimus­tes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid (nt söe ja raua­­maagi poolest rikas Elsass-Lotring). Majandust aitasid edendada ka reparatsiooni­maksud. Varasem põllumajandusmaa, kus oli tegeldud peamiselt põllun­duse, aianduse, karjakasvatuse ning veini ja suhkru tootmisega, hakkas kiiresti arenema võimsaks tööstus­riigiks. Hoogsalt edenes siidi-, sameti-, parfümeeria-, kunst­käsi­töö- ja igasuguste moe­kaupade tööstus. Jõudsalt arenesid ka uuemad tööstusharud: masinate, autode ja keemia­kaupade tootmine. Tänu kalarikkale rannikumerele tunti peaaegu kõikides Euroopa riikides Prantsuse sardiine oliiviõlis, rohkelt müüdi välismaale ka austreid, turski ja heeringaid.

        Bastille’ väljak Pariisis (Gustave Loiseau, 1922)
        Turg Pariisis 1920ndatel
        • veinitootmine
        • kalatööstus
        • moetööstus
        • autotööstus
        • puuvillatootmine
        • keemiatööstus

        Majandus­kriisi mõju Prantsusmaale

        1930. aasta lõpul jõudis üle­maailmne majanduskriis ka Prantsus­maale. Riigivõimu suutmatus masu ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmus­lased Pariisis meele­avalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoonet. Politsei, kellele tulid appi ka linna­elanikud, suutis riigi­pöörde­katse maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde.

        Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koon­dusid sotsialistid, kommunistid ja teised vasakpoolsed era­konnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Kommunistid keeldusid valit­susse minemast, kuid lubasid seda toetada. Rahva­rinde valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. Nende abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Muu hulgas vähendati töönädala pikkust nelja­kümne kaheksalt tunnilt neljakümnele, kusjuures töötajate palk jäi samaks. Rahva­rinne püsis koos 1938. aastani ning selle tegevusel oli suur tähtsus majandus­kriisi ületamisel. Majanduse elavnemisega suudeti küll siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada, kuid 1930. aastate lõpul tekkis suur välisoht. See oli natsionaalsotsialistlik Saksamaa.

        Töötute miiting Pariisi börsihoone ees 1935. aastal
        Sageli vahetunud valitsused alahindasid kriisi ulatust ning üritasid riiki majanduslangusest välja tuua ammu­tuntud vahenditega. Iga hinnaga taheti säilitada raha tugevust ning hoida riigieelarve tasakaalus. Selleks kärbiti eelarvelisi kulutusi, vallandati riigitöötajaid ning tõsteti elanike maksukoormust. See aga vähendas oma­korda inimeste ostujõudu ega aidanud kriisist üle saada.
        Rahvarinde juhid 14. juulil 1935 peetud miitingul
        Bastille’ vallutamise aastapäeval toimus Pariisis meeleavaldus, mille algatasid pahempoolsed jõud. Tänavale tuli umbes pool miljonit inimest. Meele­avaldajad kutsusid üles kaitsma demokraatiat ning tagama rahu.
        Rahvarinde ja selle vastaste valimisplakatid

        Rahvarinde moodustamine

        Me oleme taotlenud ühtsust linna- ja maatööliste, käsi­tööliste ja intellektuaalide vahel. Meil on olnud õnn võidelda rahvarinde idee eest töö, vabaduse ja rahu nimel ja teha ustavalt koostööd, et luua ühine programm radikaalide, vabariiklaste ja demo­kraatidega. Me oleme taotlenud ühtsust Prantsusmaa noorusega.

        Ja nüüd me teeme tööd Prantsuse rahva ühtsuse nimel 200 perekonna ja nende palgasõdurite vastu. Me taotleme Prantsuse rahva tõelist lepitamist.

        Meie, kes me oleme ilmalikud, sirutame sulle oma käe, kato­liiklane, tööline, ettevõtja, käsitööline, talupoeg, sest sa oled meie vend ja kuna sind vaevavad samad mured mis meidki.

        Me sirutame sulle oma käe, rahvuslane, vabatahtlik, eru­sõjaväelane ja Tuleristi Liiga liige, sest sa oled oma rahva poeg, sest sa kannatad nagu meiegi korralageduse ja korrupt­siooni tõttu, sest sa tahad nagu meiegi vältida maa kokkuvarisemist ja katastroofi.

        Meie oleme suur kommunistlik partei, mis koosneb vaestest ja pühendunud võitlejatest, kelle nimed pole kunagi skandaa­lidest läbi käinud ja keda ei rüveta mingi korruptsioon. Me toetame kõige puhtamat ja õilsamat ideaali, mida inimene võib haarata.

        Meie, kommunistid, kes me oleme lepitanud oma isade trikoloori oma lootuste puna­lipuga, pöördume teie poole, töölised, talupojad ja intellektuaalid, noored ja vanad, mehed ja naised, kõik teie, Prantsuse rahvas, et te võitleksite koos meiega ja kuulutaksite 26. aprillil:

        Õitsengu eest, viletsuse vastu.
        Vabaduse eest, orjuse vastu.
        Rahu eest, sõja vastu.

        Me pöördume teie poole usaldusega, et te hääletate kommunistide poolt. Et hääletada tugeva, vaba ja õnneliku Prantsusmaa poolt, sest see on see, mida kommunistid tahavad ja mille nad saavutavad!

        Prantsuse kommunistliku partei peasekretäri Maurice Thorez’ raadiokõne, 17.4.1936
        1936. a suvel said paljud prantsuse töölised ja teenistujad esimest korda võimaluse sõita linnast välja puhkama

        Kumma poliitilise suuna parteid moodustasid 1936. aastal Rahvarinde?

        • parempoolsed
        • vasakpoolsed

        Milliseid reforme viis Rahvarinde valitsus ellu?

        • Iga-aastane palgaline puhkus
        • 48-tunnine töönädal
        • 40-tunnine töönädal

        Mõisted

        • dominioon – Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmes­riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtu­süsteem, seadus­andlus

        Küsimused

        1. Võrdle omavahel Suur­britannia ja Prantsusmaa riiklikku ülesehitust 1920.–1930. aastail. Mille poolest need erinesid, mille poolest sarnanesid?
        2. Võrdle omavahel Suur­britannia ja Prantsusmaa era­kondlikku maastikku 1920.–1930. aastail. Mis oli neis sarnast, mis erinevat?
        3. Kuidas mõjutas esimene maailma­sõda Suurbritannia, kuidas Prantsusmaa ühis­konda? Too ka näiteid.
        4. Võrdle omavahel Suur­britannia ja Prantsusmaa majandust 1920.–1930. aastail.
        5. Mille poolest erines dominioon iseseisvast riigist?
        6. Miks rajati Prantsusmaal 1930. aastail Rahvarinne?
        7. Too kaks näidet 1930. aastail Prantsusmaal Rahvarinde valitsuse poolt vastu võetud reformide kohta. Milles seisnes nende tähtsus?