- Dialoog „Tiina, kuidas sa lugema õppisid?”
- Kes õpib? Kes õpetab?
- Kuidas sina ise lugema õppisid?
- Kas hinne või hind?
- Passita täismees. Heljo Rammo järgi
16. Lugege.
Lugege, kuidas Mati ja Tiina lugema õppisid. Jagage osad ja kandke dialoog ette.
– Tiina, kuidas sa lugema õppisid?
– Naabritüdruk Ülle õpetas. Ta kirjutas õues liivale tähti ja sõnu. Nii õppisingi. Kuueaastaselt lugesin juba lasteraamatuid. Tõsi, rohkem vaatasin pilte ja mõtlesin ise piltide juurde jutte. Tegin näo, nagu loeksin. Ja kuidas sina, Mati, lugemise selgeks said?
– Mänguklotsidega. Umbes nii, et A – auto, B – buss, H – hobune. Kui kooli läksin, oskasin juba hästi lugeda. Olin selleks ajaks juba mitu seiklusjuttu läbi lugenud.
17. E-ülesanne 1
1. Kui vana sa olid, kui tähed selgeks said? | Muidugi, mänguklotsidel ja aabitsas olid trükitähed. |
2. Kes sulle tähti õpetas? | Praktiliselt kohe, kui trükitähed selgeks sain. Mäletan, et tahtsin siis kangesti kõigile näidata, et oskan juba lugeda ja püüdsin teistele kogu aeg midagi ette lugeda. |
3. Alguses õppisid sa ikka trükitähti? | See on mul millegipärast hästi meeles. See oli mu õe vana aabits. Esikaanel oli öökulli pilt ja raamat ise oli küllaltki kulunud. |
4. Millal sina lugema hakkasid? | Ise õppisin, aga kogu pere aitas mind. Mul olid tähtede ja piltidega mänguklotsid, nende järgi jäid tähed kiiresti meelde. |
5. Kui vanalt oskasid sa oma nime kirjutada? | Kui lasteaeda läksin, oskasin juba trükitähtedega oma nime joonistatud piltide alla kirjutada. Kui aga kooli läksin, oskasin nime kirjutada ka kirjatähtedega. |
6. Kas sul on ka see meeles, missugune oli esimene raamat, mida lugesid? | Mina ise ei mäleta, aga ema räägib, et olin siis kolmeaastane. |
18. Loe.
Loe. Jätka näidise järgi.
Näidis: üks, ühe: Ma hakkasin käima (ühe)aastaselt.
kaks, kahe: Ma õppisin rääkima kaheaastaselt.
kolm, kolme: Ta sai tähed selgeks kolmeaastaselt.
neli, nelja: Ta hakkas lugema nelja-aastaselt
viis, viie: Minu õde …
kuus, kuue: Rita …
seitse, seitsme: Viktori vend …
19. E-ülesanne 2
- Mu vend lugema viieaastaselt, lugemise talle selgeks mina.
- Kes sulle malemängu ? Keegi ei , ise maleõpiku järgi.
- Kes teile sel aastal emakeelt ? Emakeelt meie klassijuhataja.
- Palun mulle seda arvutimängu, tahan selle kiiresti selgeks .
- Kas saksa keelt on raske ? Mitte eriti, kui seda tore ja tark õpetaja.
- Kas sa hästi? Mina keskmiselt, aga minu pinginaaber ainult neljadele ja viitele.
- Kelleks sinu vend ? Ta kokaks.
- Kas sa tead, et minu onu kunstikoolis, õde aga seal. Ei, seda ma ei teadnud. Mida su onu seal ? Ta seal joonistamist.
20. Küsi ja jutusta.
Küsi klassikaaslastelt, kuidas nad lugema õppisid. Jutusta, mida sa teada said.
- Kes sulle tähti ja lugemist õpetas?
- Kui vana sa siis olid?
- Kas lugemaõppimine oli siis sulle meeldiv või ebameeldiv tegevus? Kas sulle praegu meeldib lugeda? Miks?
- Kui ruttu sa lugemise selgeks said?
- Kirjelda oma esimest aabitsat. Missugune pilt oli kaanel?
- Millised pildid ja tekstid on sulle aabitsast meelde jäänud?
- Kas see aabits on sul veel alles? Kui ei, siis kuhu see jäi?
- Mis sulle meenub kooli aabitsapeost?
- Kas sa oled ka ise kellelegi tähti ja lugemist õpetanud? Kuidas sa õpetasid?
- Kas õpetamine oli sulle kerge või raske tegevus? Miks?
Jäta meelde!
kontrolltöö hinne oli
sain kontrolltöö eest
mul ei ole ühtegi
päevikus on ainult
tavaliselt saan ajaloos ainult
käitumise hinne tunnistusel on
viis, neli, kolm, kaks, üks
viie, nelja, kolme, kahe, ühe
viit, nelja, kolme, kahte, ühte
viied, neljad, kolmed, kahed, ühed
viisi, neljasid/nelju, kolmesid/kolmi, kahtesid, ühtesid
eeskujulik, hea, rahuldav, mitterahuldav
21. Loe.
Loe lauseid. Ütle sama enda kohta. Asenda poolpaksus kirjas sõnad.
- Eesti keele kontrolltöö hinne oli kahjuks kolm.
- Ma sain õnneks ajaloos tunnikontrolli eest nelja.
- Mul ei ole sel nädalal päevikus ühtegi kahte.
- Kehalises kasvatuses on mul alati ainult kolmed ja neljad.
- Tavaliselt saan etteütluste eest kahtesid või kolmesid.
- Suulise vastuse eest sain kirjandustunnis viie, kirjaliku töö eest aga kahe.
- Loodan, et loodusõpetuses tuleb mul veerandihinne viis.
- Arvan, et käitumishinne tuleb mul sel veerandil vähemalt hea.
- Hoolsusehindeks loodan saada vähemalt rahuldava.
22. Võrdle ja tõlgi.
Võrdle sõnu ja nende põhivorme. Tõlgi.
hinne, hinde, hinnet:
hea hinne, sain halva hinde, mitu hinnet, palju hindeid, mul ei ole veel hinnet, pange hinne päevikusse
hind, hinna, hinda:
kõrge hind, selle hinna eest, ei tea hinda, küsi hinda, vaata hinda
23. E-ülesanne 3
Kas sa tead nende rulluiskude ? Eile oli nende viiskümmend eurot madalam. Säästumarketis on madalamad kui meie kodupoes. Kasutatud jalgrattaid müüakse madalama eest. Miks nad küsivad nii kõrget ?
Mis sa kontrolltöö eest said? Mul ei ole eesti keeles veel ühtegi . Mitu sul eesti keeles on? Head on selle õpetaja käest raske saada. Kas õpetaja pani sulle suulise vastuse eest ? Kas kõikides õppeainetes on välja pandud?
Õpilaspäeviku on kaks eurot. Palun pange päevikusse. Mis sa said? poolest pole need suusad eriti kallid. Nii kallist ma küll maksta ei saa! Vastasin viis. Ma ei saa vist kunagi ajaloos viis. Mul olid eelmisel veerandil ainult head ja väga head . Nende saabaste ma kahjuks ei tea. Ma arvan, et selle tennisereketi võib olla üle saja euro.
24. Loe.
Loe katkendit Helju Rammo raamatust „Passita täismees” ja vasta küsimustele teksti lõpus.
Kole halb tunne on kahega koju minna. Igaühel võib-olla ei ole, aga minul on küll. Tean täpselt, mis põrgu siis lahti läheb.
„Jälle!” alustab ema. „Sa oled laisk nagu boamadu. Sinust ei saa mitte kui midagi.”
„Mis sa närid ta kallal? Nii ei saa Peetrike õppida,” sekkub juttu vanaema.
„Kas ma pean teda paitama?” laiutab ema käsi.
„Ega mina ei või ilmaski siin majas midagi ütelda,” solvub vanaema.
„Tänan väga!” tõstab ema häält. „Millal mina siin rääkida olen saanud?”
„Minutitki pole rahu!” käratab siis isa. „Elav hullumaja!”
Puhkeb skandaal.
Nüüd tuuakse üksteise vead lagedale. Pärast käivad kõik süngelt ringi.
Muidugi ei saa ma õppida. Mõni ehk saaks, aga mina küll ei saa.
- Miks oli Peetril halb tunne koolist koju minna?
- Miks tõusis perekonnas tüli?
- Kuidas süüdistas ema Peetrit?
- Kes kaitses Peetrit?
- Miks vanaema solvus?
- Kes nõudis kodurahu?
- Kuidas isa rahu nõudis?
- Miks Peetril oli raske õppida?
- Kas sinul on tulnud „kahega” koju minna? Mida tundsid? Miks?
25. Nõustu või ära nõustu.
Nõustu või ära nõustu. Põhjenda oma arvamust.
- Isegi viiemees võib mõnikord halva hinde saada.
- Laps võib mõnikord vanemate eest varjata, kui on halva hinde saanud.
- Vanemad ei tohi pahandada, kui laps on halva hinde saanud.
- Vanemad peavadki halva hinde pärast pahandama.
- See pole vanemate asi, missuguseid hindeid laps koolis saab.
- Vanemad muretsevad, kuidas sul koolis õppimine läheb.
26. Mida pead õigeks?
Mida pead õigeks? Miks?
Halva hinde pärast võiksid vanemad
- mulle kaasa tunda;
- mind lohutada;
- aidata mul teema selgeks õppida;
- minuga pahandada, riielda;
- mind karistada, millestki meeldivast ilma jätta: mitte lubada minna õue, peole või trenni; keelata arvutiga mängida, reisile, matkale või kalale minna; keelata sõpru koju kutsuda või neile külla minna.
Uued sõnad
karista/ma, -da, -n – наказывать
lohuta/ma, -da, -n – утешать
muretse/ma, -da, -n – беспокоиться, заботиться
mäleta/ma, -da, -n – помнить
pahanda/ma, -da, -n – сердить, ругаться, бранить
solva/ma, -ta, -n – оскорблять, обижать
solvu/ma, -da, -n – оскорбляться, обижаться
süüdista/ma, -da, -n – обвинять
tülitse/ma, -da, -n – ссориться, вздорить
varja/ma, -ta, -n – скрывать, утаивать
E-ülesanne 4
karista/ma, -da, -n –
lohuta/ma, -da, -n –
muretse/ma, -da, -n –
mäleta/ma, -da, -n –
pahanda/ma, -da, -n –
solva/ma, -ta, -n –
solvu/ma, -da, -n –
süüdista/ma, -da, -n –
tülitse/ma, -da, -n –
varja/ma, -ta, -n –
