Põlevkivi kasutamine
Meie tähtsaim maavara on Eesti põlevkivi ehk kukersiit, mille varud kuuluvad riigile ja asuvad üleriigilise tähtsusega maardlas. Kukersiit on kollakas kuni peaaegu must settekivim, mis koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (vetikate või bakterite jäänustest) ja mitmesugustest mineraalidest.
Kuigi põlevkivi kütteväärtus on madalam kui naftal ja pruun- ning kivisöel, kasutati pikka aega põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist elektrijaamade kütteks. Põlevkivi baasil toodetud elektrienergia on aga kallis. Suurem osa põlevkivist töödeldakse põlevkiviõliks ja -gaasiks, toodetakse ka vaike, bituumenit, uttegaase jm.
Eestis on põlevkivist õli tootmine Euroopas ainulaadne ja pikaajaliste traditsioonidega (põlevkiviõli tööstusliku tootmisega alustati 1924. aastal) tootmisharu, mis annab olulise panuse riigi majandusse. Euroopa Liidu liikmesriikidesse eksporditakse toodangust kuni 85%. Peamised põlevkiviõli tootjad Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Kiviõli Keemiatööstus investeerivad pidevalt põlevkiviõli tootmisse, aastas toodetakse Eestis kokku keskmiselt 1 miljon tonni põlevkiviõli. Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning keskkonnanõuetest.
Mille järgi tundsid ära?
järgi
Põlevkivi kaevandamiseks on kaks võimalust, rajada:
- allmaakaevandus
- karjäär
- puurtorn merele
Vaata videost, kuidas kaevandatakse põlevkivi Põhja-Kiviõli karjääris: „Eesti maavarade koolitus Põhja-Kiviõli karjääris”.
Eesti põlevkivist
Arvatakse, et vanimad põlevkivimaardlad, sealhulgas ka Eesti põlevkivi moodustusid 450–500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest. Kukersiit sai oma nime kunagise Kukruse mõisa järgi, mille saksakeelne nimi on Kuckers. See nimetus eristab seda maailma teistest põlevkividest. Põlevkivi ehk meie „pruun kuld“ asub Eestis 10–70 meetri sügavusel ja suurema paksusega kihid jäävad Põhja-Eestis Rakvere ja Narva vahelisele alale. Kaevandatav kiht on umbes 3 meetri paksune. Põlevkivi varusid hinnatakse eri allikate põhjal umbes 4 miljardile tonnile. Praeguseks on kõigist varudest kaevandatud umbes 20%.
Tänapäeval kaevandatakse põlevkivi kümmekonnas kaevanduses. Eesti suurim, 1972. aastal käiku lastud Estonia kaevandus kuulub Eesti Energia kontsernile ja seal kaevandatakse suurem osa Eestis kasutatavast põlevkivist. Põlevkivi kaevandatakse siin 40–60 m sügavusel maa all, sellist sügavust peetakse maailmas ainulaadseks.
1970. aastal rajatud Narva karjäär kuulub samuti Eesti Energiale. Hinnanguliselt jätkub siin põlevkivivarusid veel umbes 50 aastaks. Põlevkivivarude ammendumise tõttu on suletud Ahtme kaevandus ja Aidu karjäär (2012. aastal), Viru kaevandus (2013). Kuid on avatud ka uusi kaevandusi, näiteks Ojamaa kaevandus (2013).
Pärast põlevkivivarude ammendumist ja karjääri sulgemist hakkab seni väljapumbatud põhjavee tase tõusma ning karjääri alale moodustub hiigelsuur kammikujuline järvistu. Sarnane järvistu on juba kujunenud endises Aidu karjääris, kus järve kasutatakse sõudekanalina.
Keskkonnaprobleemid
Kuigi kõrgekvaliteedilise põlevkivi kasutamine on Eesti majandusarengu võtmeküsimuseks, tekitab põlevkivi ulatuslik kaevandamine mitmeid keskkonnaprobleeme. Kaevandusest väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, mis mõjub mitme kilomeetri raadiuses.
Põlevkivi kaevandamisel karjäärides muudetakse oluliselt maastikku ja hävib hulk looduslikke kooslusi. Näiteks tuleb ühe tonni põlevkivi kaevandamiseks eemaldada umbes 25 tonni pinnast (paas, liiv, turvas).
- Karjäärist väljapumbatud põhjavee tõttu tekkinud depressioonilehter (põhjavee taseme alanemine).
- Kaevandamisest eraldub atmosfääri kasvuhoonegaase (CO2, CH4 jt).
- Kaevandamisel muudetakse maastikku ja hävib hulk looduslikke kooslusi.
Põlevkivi põletamisel eraldub mitmeid kasvuhoonegaase, ka tekib mäemassi rikastamise käigus hulgaliselt erinevaid jääkprodukte (umbes 45% kogu massist) – poolkoksi, tuhka (5–7 miljonit tonni aastas), millest taaskasutatakse vaid väike osa. Tuhka on aastakümneid ladestatud Ida-Virumaal tuhaväljadele Balti ja Eesti soojuselektrijaama läheduses. Tuha- ja poolkoksimäed Kiviõlis ja Kohtla-Järvel ohustasid keskkonda, nüüdseks on need kaetud vett juhtiva pinnasega. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustasid varem ligi 80% veereostusest, mida Eesti juhtis Läänemerre. Osa ladestuste nõrgveest seguneb ka sademeveega ja reostab paikkonna veesüsteemi. Reostus on kohati levinud põhjavette. Kohtla-Järve ja Kiviõli õlitööstuse reostunud vee puhastus toimub biopuhastusseadmetes Kohtla-Järvel ja juhitakse seejärel merre.
Ladestuskohtadest lendub osa fenoole õhku, seetõttu peetakse Ida-Virumaad problemaatilise õhukvaliteediga piirkonnaks. Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas on haigestumus hingamisteede haigustesse veidi suurem kui mujal.
Kahjulike mõjude takistamiseks ja keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks tuleb suletud tuhamägede nõlvad muuta laugemaks ja haljastada, õlitootmise jääkide pigijärved likvideerida või katta. Tasandada ja haljastada tuleb ka suletud karjäärid.
Põletamisjääki koldetuhka ei osata praegusel ajal taaskasutada, kuid elektrifiltritega kinni püütud peenele tuhale on kasutus leitud. Seda saab tarvitada happeliste põldude lupjamiseks ja tuhaplokkide tootmiseks ehitustele. Kõige peenemat fraktsiooni kasutatakse tsemendi lisaainena, 15 protsenti tuhka parandab tsemendi omadusi, sinna ei pea lisama kipsi, mistõttu tsement muutub odavamaks. Üks võimalus põlevkivituha kasutamiseks on ka kaevanduskäikude taastäitmine, kuid see on kulukas, kuna transport ja betooni pumpamine maa alla on kallis.
Selleks et järgida Euroopa Liidus üha karmistuvaid keskkonnanõudeid ja tagada Eestile konkurentsivõimeline põlevkivikeemiatööstus, on vajalik toetada tööstusharu arengut, valmistada pidevalt ette pädevaid spetsialiste, arendada uusi tootmistehnoloogiaid. Ka soovitatakse põlevkivi asemel hakata üha rohkem kasutama alternatiivseid energiaallikaid ja maagaasi.
Pärast kaevandamise lõppu
Mis saab pärast kaevanduste või karjääride sulgemist? Üks võimalus on teha allmaakaevandusse muuseum.
Kas oled külastanud Eesti Kaevandusmuuseumi? Tutvu pakutavate võimalustega: kaevandusmuuseum.ee.
Teine võimalus on teha karjääri sõudekanal või arendada turismi.
Tutvu Aidu Veemaaga: aidu.ee.
Küsimused
- Miks nimetatakse Eesti põlevkivi „pruuniks kullaks“? Kas see nimi on ennast õigustanud?
- Millised on põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega tekkivad peamised keskkonnakahjud? Mida tuleb nende vähendamiseks ette võtta?
