Küsimus ja kääne
Loe tekst läbi ja vasta küsimustele.
Isesoojenevad konservid
Tänu ühele tundmatule leidurile ilmusid kahekümnendal sajandil esimest korda saadavale isesoojenevad konservid mägironijate ja maadeuurijate tarbeks. Nende konservipurkide enim levinud mudelitel on kaks kambrit: üks toidu ja teine kuumutusmooduli jaoks. Soojust tekitab kustutamata lubja ja vee reaktsioon. See tekitab kuumuse mõne sekundiga ja soojendab toidu üles minutite jooksul. Teise maailmasõja ajal kasutati selliseid purke sõjaväes, kuid need polnud alati töökindlad. Legend pajatab, et Normandia dessandi esimene inimkaotus oli Briti sõdur, kelle isesoojenev pajuk ootamatult plahvatas. 2005. aastal prooviti USA-s isesoojeneva kohvi ja kohvijookide müüki, kuid purgid ei läinud ühtlaselt soojaks ning mõningatel ärevust tekitavatel juhtudel plahvatasid või sulasid kokku, mistõttu tootmine lõpetati. Näib, et maailm peab seda tulevikutoitu veel mõne aasta ootama.
Raamatu „1001 leiutist, mis muutsid maailma“ järgi
- Mis sõnaliigist on paksemas kirjas sõnad?
- Mis küsimusele need sõnad vastavad?
- Kuidas saab nimi-, omadus- ja arvsõnu muuta?
- Kuidas nimetatakse sõnu, mida saab käänata?
Käändsõnad käänduvad
Nimi-, omadus-, arv- ja asesõnu saab käänata neljateistkümnes käändes. Seetõttu nimetatakse neid käändsõnadeks.
Eesti keele käänded
Kääne | Küsimused | Näide |
Nimetav | kes? mis? missugune? mitu? | üks ohtlik katse |
Omastav | kelle? mille? missuguse? mitme? | ühe ohtliku katse |
Osastav | keda? mida? missugust? mitut? | üht/ühte ohtlikku katset |
Sisseütlev | kellesse? millesse? missugusesse? mitmesse? | ühte/ühesse ohtlikku/ohtlikusse katsesse |
Seesütlev | kelles? milles? missuguses? mitmes? | ühes ohtlikus katses |
Seestütlev | kellest? millest? missugusest? mitmest? | ühest ohtlikust katsest |
Alaleütlev | kellele? millele? missugusele? mitmele? | ühele ohtlikule katsele |
Alalütlev | kellel? millel? missugusel? mitmel? | ühel ohtlikul katsel |
Alaltütlev | kellelt? millelt? missuguselt? mitmelt? | ühelt ohtlikult katselt |
Saav | kelleks? milleks? missuguseks? mitmeks? | üheks ohtlikuks katseks |
Rajav | kelleni? milleni? missuguseni? mitmeni? | ühe ohtliku katseni |
Olev | kellena? millena? missugusena? mitmena? | ühe ohtliku katsena |
Ilmaütlev | kelleta? milleta? missuguseta? mitmeta? | ühe ohtliku katseta |
Kaasaütlev | kellega? millega? missugusega? mitmega? | ühe ohtliku katsega |
Ülesanded
- Uuri käändetabelist, kuidas käändub arvsõna, omadussõna ja nimisõna ühend. Millist eripära märkad nelja viimase käände juures?
- Leia lausest käändsõnad ja kääna neid kõigis käänetes. Kas oskad sellele küsimusele vastata?
Milline leiutis on sündinud juhuslikult?
Veaohtlikud sõnavormid
Käänamine on imelihtne, kui jätta meelde mõne keerulisema sõna muutmine. Veaohtlikke vorme saab kontrollida ka ÕS-ist ja Sõnaveebist.
Veaohtlikud nimetava käände vormid
Õige | Väär |
kapp |
|
Õige | Väär |
osuti |
|
- Milliseid mahakriipsutatud nimetavavorme on sul endal kiusatus kasutada? Pane kirja õige vorm.
- Milliste vormide puhul ei eksi sa kunagi?
ÕS-i ja Sõnaveebi kasutamine
Vaata videost, kuidas moodustada ÕS-i abil või sellest kontrollida käändevorme.
Sõnaveebis leiab muuttüübi, aga ka kõik käändsõnade vormid lahtrist „Sõnavormid“. (Terve loendi nägemiseks klõpsa lingil „Näita tabelina“.)
Nimetav | Omastav | Osastav |
mõru | mõru | mõru |
tragi | tragi | tragi |
nüri | nüri | nüri |
Nimetav | Omastava | Osastav |
kõle | kõleda | kõledat |
tore | toreda | toredat |
mage | mageda | magedat |
NB! Veaohtlikud käändevormid
Kontrolli, kas sina käänad neid sõnu õigesti. Leia igast reast veaohtlik(ud) vorm(id). Nimeta kääne ja jäta meelde õige vorm.
(see) nõu – (selle) nõu – (seda) nõu
kaamel – kaameli – kaamelit
suhkur – suhkru – suhkrut
kontsert – kontserdi – kontserti
õudne – õudse – õudset
ämblik – ämbliku – ämblikku
peen – peene – peent – peeni
siiras – siira – siirast – siiraste
Käänamine omastava järgi
Kui oled õigesti moodustanud omastava käände, saad selle järgi hõlpsalt moodustada ülejäänud käänded alates sisseütlevast: võtad omastava ja lisad sellele käändelõpu. Just seetõttu nimetatakse omastavat põhikäändeks.
Küsimused ja ülesanded
- Eesti keeles on kokku käänet.
- Omadussõnad vastavad käändes küsimusele missugune?
- Nimisõna ees olev omadussõna ei käändu viimases käändes, vaid jääb käändesse.
- Sõnad pime ja tore käänduvad nagu sõna .
32.
Esita värvilises kirjas sõnade kohta küsimus. Millise ainsuse või mitmuse käändega on tegu?
Mis paneb inimesi leiutama? Öeldakse, et vajadus on leiutamise ema. Paljud leiutised muudavad inimese elu kergemaks, tarbetu leiutis aga sureb koos leiutajaga. Mõni leiutis võis sündida õnneliku juhuse tõttu, kuid tõenäoliselt nõudis taolise loomingu täiustamine väga pikka ja vaevarikast tööd. Võib arvata, et vaevalt istus keegi maha kindla eesmärgiga leiutada see või teine konkreetne ese. Paljud leiutised, nagu seep, paberraha või auto, tunduvad meile hädavajalikuna. Ometigi, enne nende leiutamist ei tundnud keegi nende järele tarvidust.
Michael Holt, „Leiutised“- Kuidas saad aru mõttest, et vajadus on leiutamise ema?
- Millisest uuest leiutisest võiksid tänapäeva inimesed puudust tunda? Põhjenda.
33.
a. Uuri 1906. aasta keeleõpiku käänamistabeli katket. Mis on vahepealse ajaga muutunud? Leia kõik erinevused.
b. Kääna sõnapaari hoolas poiss kõigis käänetes. Sõna hoolas käändub nagu armas.
armas, `armsa, `armsat ja armast, `armsasse, `armsate, `armsaid, `armsatesse ja `armsaisse
Kui vaja, kontrolli kohanimede vorme ÕS-ist.
Kilingi-Nõmme, Viinistu, Saverna, Laulasmaa, Kehra, Kanepi, Laiuse, Koitjärve, Rapla, Muhu, Alatskivi, Tapa, Mustla, Pühajärve
Sõidab .
