Euroopa jõed ja järved

​Enamik Euroopa suuri jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valglasse. Oma valgla on ka suurte jõgede igal lisajõel. Euroopas on suurte valglatega jõed Volga, Doonau ja Dnepr. Valglaid lahutav piir on veelahe. Sageli on veelahkmeks kõrgustikud, sest vesi liigub alati piki nõlvu alla­poole. Lääne-Euroopa peamine veelahe on Alpid oma arvukate mäeahelikega. Eristatakse pinna­vee­lahkmeid ja põhja­vee­lahkmeid, neist esimesed on maastikul rohkem nähtavad.

Väiksem osa maismaast ei kuulu ühegi ookeani valglasse ja seda nime­ta­takse äravooluta alaks. Selliste alade sademed voolavad sisuliselt umbjärve, nagu on Kaspia ja Araali meri. Need on tegelikult järved, mereks nimetatakse neid suuruse tõttu. Kaspiasse voolab näiteks Volga jõgi, mille veed otse maailma­merre ei jõua.

Paljud Euroopa jõed on veerohked ja olnud läbi ajaloo sobivad laevatamiseks. Nende kallastele on rajatud seetõttu mitmeid suuri linnu (Budapest, Bonn, Pariis jt). Jõed on olnud sageli ka riikide­vahelisteks piirideks (Oder, Doonau, Narva). Euroopa jõgede­võrk on tihe ja suurel määral ka inimese poolt juba ümber kujundatud. Belgias, Suur­britannias, Taanis on neid ümber­kujundusi tehtud nii suures ulatuses, et on hakatud tegelema jõe­sängide taas looduslikuks muutmisega.

Volga on Euroopa pikim jõgi, ühtlasi ka suurima valgla ja ära­vooluga. Volga saab alguse Valdai kõrgustikult, voolab läbi Kesk-Venemaa ja suubub Kaspia merre. Volga jõgikonnas paikneb Venemaa kahe­kümnest suurimast linnast 11. Volgale on rajatud mitmeid hüdro­elektri­jaamu, veehoidlaid, kanaleid. Volga suuremad lisajõed on Kama, Oka, Vetluga. Delta piirkond Kaspia juures on 160 km pikk. Volga on oluline ka laevateena.

Pikkuselt teine ja ühtlasi Lääne-Euroopa pikim jõgi on Doonau Euroopa lõunaosas. Doonau saab alguse Saksamaal Schwarz­waldis. Jõgi jaguneb Ülem-, Kesk- ja Alam-Doonauks. Viinini on ta mäestiku­jõgi, Kesk-Doonau voolab enamasti madalikel ja hargneb deltas enne Musta merre jõudmist kolmeks suureks jõe­haruks. Doonau on Euroopas tähtis veetee. Kanalite kaudu on ta ühendatud Reiniga. Doonau delta loodus­kaitse­ala on UNESCO maailma­pärandi nime­kirjas, kuna on Euroopa suurimaid, väga mitme­kesise elustikuga märgalasid.

Uurali jõgi saab alguse Lõuna-Uuralite ida­nõlvadelt ja madalast Lõuna-Uurali mäestikust ning suubub Kaspia merre. Seda jõge loetakse Euroopa ja Aasia vaheliseks loodus­geograafiliseks piiriks. Koos Volgaga on nad suurimad Kaspia toitejõed.

Dnepr saab alguse Venemaal Smolenski lähedal ja voolab läbi Smolenski oblasti Venemaal, Valgevene ja Ukraina Musta merre. Jõele on ehitatud arvukalt tamme ja hüdro­elektri­jaamu. Ka on Dnepr tähtis laevatee, mis on Euroopa vee­teedega ühenduses Valge­venes asuva Dnepri–Bugi kanaliga.

Rein on ainus jõgi, mis voolab Edela-Alpidest Šveitsis alguse saanuna põhja suunas läbi Saksamaa ja suubub Hollandis Põhjamerre. 1992. aastal valminud 171-kilomeetrine Reini-Maini-Doonau kanal ühendab Põhjamere Musta merega.

Wisła on pikim ja suurim Poola jõgi. Wisła voolab tervikuna Poolas ja selle äärde jäävad kaks suurt Poola linna Varssavi ja Kraków. Kanalite abil on ta ühendatud mitme suure Euroopa jõega. Wisła suubub Gdański lahte Läänemeres.

Euroopa järvederohkemad alad asuvad Põhja-Euroopas, eriti Fennoskandia piirkonnas, kus leidub suuri tektoonilisi ja mandri­jää­tekkelisi järve­nõgusid. Seal asuvad suurimad järved on Laadoga, Äänis­järv ja Vänern, kuid leidub ka hulgaliselt väike­järvi, Norras näiteks vähemalt 250 000, Rootsis ligi 80 000. Rohkesti on järvi ka Alpi mäestikus, Poolas ja Põhja-Saksa madalikul. Järved on olulised magevee­allikad, kuid nende vett kasutatakse lisaks olmeveele ka näiteks elektri­jaamade jahutus­veena.