Maakera on kliimavöötmeteks eristunud Päikese ja Maa vastastikuse asendi tõttu. Erinevatel laiuskraadidel langeb päikesekiirgus Maale erineva nurga all. Lisaks olenevad kliimavöötmete piirid veel mitmetest muudest teguritest: õhumasside liikumisest, pinnamoest jne. Põhikliimavöötmete alal jäävad tingimused aastaringselt üsna ühesuguseks. Põhikliimavöötmete vahel asuvates vahekliimavöötmetes muutuvad aga kliimatingimused aasta jooksul: pool aastat valitsevad põhjapoolse, pool aastat lõunapoolse kliimavöötme tingimused.

Aastane sademete hulk eri kliimavöötmetes (mm/aastas)
Polaarvööde | 200–400 |
Lähispolaarvööde | 300–500 |
Parasvööde | 500–700 |
Lähistroopiline vööde | 700–1000 |
Polaarvööde
Eelmisest peatükist said teada, et Euroopa kuulub mitmesse erinevasse kliimavöötmesse. Polaarvöötmesse kuuluvad kõige põhjapoolsemad alad: Teravmäed, Franz Josephi maa. Aastaaegadest esineb siin peaaegu pidev talv, valitsevad laskuvad õhuvoolud, puhuvad tugevad tuuled. Aastane sademete hulk, peamiselt lumena, on 200–400 mm. Temperatuurid jäävad vahemikku –8…–20 °C, kuid isegi alla –50 °C, suvel 0–5 °C. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Karme kliimatingimusi mahendab vöötme lääneosas sooja Golfi hoovuse osa, Põhja-Atlandi hoovuse toime. Taimekasvuks sobiv periood on siin lühike ja jahe. Taimkatteks on samblad, samblikud, puhmad, kidurad puud ja põõsad.

Lähispolaarvööde
Lähispolaarvöötmesse kuuluvad Island, Skandinaavia poolsaare, Koola poolsaare ja Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad. Talved on siin külmad, suved on jahedad, kuid juba ligilähedased parasvöötmele. Külma talve ja jaheda suve tõttu esineb maa sees igikelts. Poolustelt toovad tuuled endaga külma õhku, kuigi ka siinset kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Talvised temperatuurid on keskmiselt –5…–10 °C, suvised 5–10 °C. Aastane sademete hulk jääb vahemikku 300–500 mm, sajab peamiselt talvel. Põhja pool polaarjoont esineb polaaröö ja polaarpäev. Igikeltsa tõttu ei suuda siin kasvavate taimede juured väga sügavale maapinda tungida, liigniisked tundramullad ei soodusta samuti taimede kasvu. Selle kliimavöötme põhjaosas kasvavad peamiselt samblikud ja madalad rohttaimed, lõuna pool puhmad (pohl, kanarbik), madalad puud.
Parasvööde
Suurem osa Euroopast kuulub parasvöötmesse, mis laiub 40. ja 65. põhjalaiuskraadi vahel. Siin eristatakse parasvöötme merelist ja mandrilist ning nende vahele jäävat üleminekulist kliimat. Merelise kliimaga alad jäävad mandri läänerannikule, kuhu läänetuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Tsüklonid on sagedased, ilm väga muutlik. Suvi on jahe ja vihmane, talv tavaliselt pehme ja õhukese lumikattega, sest temperatuur on enamasti nulli ringis. Mandrilise kliimaga on mandri sisealad ja idarannikud. Niiskust jõuab tuultega sinna vähe. Suved on palavad, päikesepaistelised ja kuivad, sajab harva. Talv on külm. Kuigi talvel sajab harva, on sealne lumikate enamasti paks. Parasvöötmes on neli selgelt eristuvat aastaaega. Taimestik on selles vöötmes mitmekesine. Põhjapoolsetel aladel valdavad okasmetsad, pehmema kliimaga aladel kasvavad lehtmetsad, mille vöönd on pindalalt kõige suurem. Mida lõuna poole, seda rohkem on Euroopas laialehist metsa. Ukraina ja Venemaa mandrilises kliimas lähevad metsad vähehaaval üle rohtlateks, mida seal nimetatakse stepiks. Rohtlaid (pustasid) esineb ka Kesk-Doonau madalikul.
Lähistroopiline vööde ja poolkõrb
Lähistroopiline vööde hõlmab Euroopas Hispaaniat, Itaaliat, Kreekat, Vahemere äärseid alasid. See on vaheala parasvöötme ja troopilise vöötme vahel. Suviti valitsevad siin troopilised, talvel parasvöötmelised õhumassid. Suved on kuivad ja kuumad, ilm on selge, valitseb kõrgrõhkkond ning õhuvoolud on laskuvad. Talvel valitsevad parasvöötme tsüklonid, mis toovad ookeanilt niisket õhku, sajab vihma. Õhutemperatuuride erinevus suve- ja talvekuude vahel ei ole suur, umbes 20 kraadi. Ühegi kuu keskmine õhutemperatuur ei lange alla 4 soojakraadi. Siinsed tingimused on soodsaks igihaljaste taimede (oleander, salvei, loorber) kasvuks. Igihaljad metsad levivad eriti Vahemere ääres mägede jalamil. Vahemereline kliima võimaldab kasvatada mitmeid tsitruselisi (apelsine, mandariine), viinamarju jm.

Euroopa ja Aasia piiril asuval Kaspia alamikul esineb mandriliste kliimatingimuste tõttu poolkõrbele iseloomulikku kliimat, kus sademeid on vähe, on kuiv ja suur temperatuuride kõikumine on tavaline.
Mäestike mõju
Mäestike piirkondades võivad kliimatingimused aga märgatavalt muutuda. Skandinaavia poolsaare läänerannikule toovad Atlandilt liikuvad madalrõhualad sagedasi sadusid (kuni 3000 mm aastas) ja niisket õhku, mille peab suuremas osas kinni Skandinaavia mäestik. Sellest ida pool on tunduvalt kuivem, aastane sademete hulk on umbes 500 mm. Alpid mõjutavad näiteks tugevasti Põhja-Itaalia kliimat, seal on külmad ja sajused suved. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön. Neist lõunas, Lombardia (Po) madalikul, valitseb parasvöötme mandriline kliima. Püreneedes, mis kulgevad Hispaania ja Prantsusmaa piiril, on sademete hulk suurem lääneosas, kuna sinna jõuab üle Biskaia lahe niiske õhk Atlandi ookeanilt. Üle mäestiku itta jõudev õhk on juba kuiv. Mägede kõrgemaid piirkondi mõjutab omakorda kõrgusvööndilisus ja liustike ning igilume lähedus. Kõrged mäeahelikud takistavad ka õhu liikumist ja seetõttu võib külmal aastaajal temperatuur mägedevahelistes nõgudes, aga ka mäetippudel, langeda väga madalale.

Küsimused
- Näita kaardilt Euroopa põhi- ja vahekliimavöötmed. Millised klimaatilised tingimused (temperatuur ja niiskus) neid iseloomustavad?
- Leia Euroopa kaardilt riigid, mis kuuluvad lähistroopilisse kliimavöötmesse.
- Millist mõju avaldab Põhja-Atlandi hoovus Euroopa erinevatele kliimavöötmetele?