Sõnavara rikastamise viisid (6.4)

Iga keel, mida aktiivselt kasutatakse, muutub pidevalt. Üks kiiremini muutuvaid keele valdkondi on selle sõnavara: keelde tuleb uusi sõnu ja väljendeid, mis võetakse omaks, ning need lähevad laialdaselt kasutusse. Osa sõnu ja väljendeid kasutatakse aga väga vähe ning aja jooksul võivad need muutuda nii haruldaseks, et nende tähendust paljud enam ei tea.

Kui liitsõna moodustatakse nii, et liidetakse kaks või rohkemgi iseseisvat sõna, siis tuletamise puhul liidetakse sõna tüvele (Eesti) liide (-lane). Uus sõna, mis sõna ja liite liitmisel saadakse, on tuletis (eestlane).

Sõna ja liide erinevad selle poolest, et sõnal on kindel tähendus ning teda saab kasutada ka ilma liiteta, liide aga iseseisvalt ei esine, vaid ainult sõna osana. Liitel üksi ei ole tähendust.

Nii nagu teisigi sõnaliike, saab tuletada ka tegusõnu. Eesti keeles on palju tegu­sõnaliiteid, nt

• -ta- (-da-), nt pai – paitama, suusk – suusatama, kool – koolitama, tugev – tugevdama;
• -nda- ja -sta-, nt valge – valgendama, suur – suurendama, palju – paljundama, hääl – häälestama, joon – joonestama;
• -ne-, nt piir – piirnema, suur – suurenema, võlg – võlgnema;
• -(e)le-, nt kõne – kõnelema, piin – piinlema, sõna – sõnelema;
• -tse-, nt tuju – tujutsema, tüli – tülitsema, pesa – pesitsema.

Paljudele tüvedele on võimalik lisada eri liiteid ning saada niimoodi mitu uut, eri tähendusega tegusõna. Samale tüvele lisatavad liited võivad anda sõnale kas täiesti uue tähenduse (külgnema – küljendama) või väikese tähendusliku varjundi (naerma – naeratama).

Võrdle järgmisi tegusõnapaare. Mille poolest need erinevad? Moodusta nendega lauseid.

küpsema – küpsetama, kujunema – kujundama,
​kuhjama – kuhjuma, elutsema – elustama,
​muutma – muutuma, maksma – maksustama,
​veenma – veenduma, hävima – hävitama,
​jooksma – jooksutama, leidma – leiutama,
​hoolima – hoolitsema

Moodusta antud tüvedest vihikusse tegusõnu, kasutades eri liiteid. Liited eralda püst­kriipsuga.

jutt, kõne, halb, hool, ravi, külm, kava, nali, naer, tegu, tolm

Keelt rikastavad ka uudissõnad. Uudissõna on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav sõna. Uudissõnad tähistavad tavaliselt mingit (uut) nähtust, mille kirjeldamiseks keeles seni head sõna või väljendit ei olnud. Samas võib uudissõna tekkida ka mõne senise sõna kõrvale, näiteks siis, kui olemasolev sõna on kohmakas ja raskepärane. Uusi sõnu saadakse sageli olemasolevate sõnade lühendamise teel, võõrsõnade toomisel oma keelde ja nende eestipärastamisel, aga ka olemasolevate sõnade liitmisel ja tuletamisel. Uudissõnaks peetakse sõna ka siis, kui mõnd sõna hakatakse kasutama täiesti uues tähenduses, nt rohelised – keskkonnakaitsjad.

Lugege valikut 1980. aastatel ilmunud uudissõnastikus (Tiiu Erelt „Väike uudissõnastik”) esitatud sõnadest. Missugused neist sõnadest on tänapäeval laialdaselt kasutusel, missugused mitte?

Kirjutage võõrad sõnad tahvlile ning proovige seejärel rühmatööna leida võõrastele sõnadele tähendus. Hiljem võrrelge oma seletusi ÕSis või uudissõnastikus esitatuga. Missugune rühm oli tähenduste määramisel kõige täpsem?

aabe, arvuti, bagi, botas, diskor, eede, eetma, eluma, eramu, etlema, grillima, helkur, hämama, info, invasportlane, jõnk, kaasama, karate, kilb, kiirtee, kleebik, kuvama, külmik, luider, meene, menuk, muretav, mõjula, neimakas, nugris, näts, oivik, pardel, pelutu, punkar, ristmik, rulama, selve, sudu, taidlema, turm, täksel, vanur, välmima, õõv, ärila

Loe Kadri Reinsoo lugu ja täida üles­anded teksti järel.