Kuidas närvisüsteem talitleb?

Teadet, mida närvid edasi kannavad, nimetatakse närviimpulsiks ehk erutuseks. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. Päevas liigub neid me kehas miljardeid. Iga närviimpulss algab mõne närviraku dendriidilt ja kandub edasi ühelt närvirakult teisele. Kahe närviraku jätked omavahel kokku ei puutu, nende vahel on pisut ruumi. Seda vahemikku aitavad närviimpulsil ületada sinna vabanevad erilised ained. Info liigub mööda närve väga kiiresti (üle 100 m/s) ainult ühes suunas ja täpselt õigesse kohta.

Kuidas närvisüsteem talitleb? Retseptorid võtavad info vastu ja neis tekib närviimpulss, mis kandub mööda närve ajju. Seal seda analüüsitakse ning saadetakse uus impulss elundisse, mis vastavalt reageerib

Tavaliselt toimub skeletilihaste kokkutõmbumine tahtlikult, peaaju osavõtul. Kui aga inimene puudutab juhuslikult kuuma triikrauda, tõmbab ta kiiresti käe ära. See liigutus toimub automaatselt, ilma et ta sellele mõtleks. Selline väga kiire tahtmatult toimuv reaktsioon ärritusele on refleks. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena ning nende eesmärk on organismi kaitsta.

Refleksi korral liigub närviimpulss pea- või seljaajus kiiresti ühelt närvirakult teisele. Väga tugeva ärrituse ja ohu ning kõige lihtsamate reflekside korral reageerib inimene liigutusega enne, kui impulss jõuab seljaajust edasi peaajusse. Sellisel juhul reageerib inimene seljaajust antud käskluse põhjal. Nii tegutseb organism kiiresti ja on paremini kaitstud.

Teed, mida mööda refleksi korral erutus ehk närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaare ülesanne on erutuse vastuvõtt, selle analüüs ja vastuse suunamine elundisse.

Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Samal ajal, kui käsi eemale tõmbub, liigub närviimpulss seljaajust edasi peaajju ja inimene tunneb valu alles pärast käe eemale tõmbamist

Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks ja neelamisrefleks. Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa kaasasündinud reflekse toimivad vaid lapseeas.

Teine osa reflekse omandatakse elu jooksul, näiteks mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutuste vilumus. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud refleksid toimivad kogu inimese eluea jooksul.

Talitluse põhjal jaguneb närvisüsteem kaheks: somaatiliseks ja autonoomseks.

Somaatiline (e kehaline) närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd vastavalt meeleelunditega väliskeskonnast saadud infole. Suuremast osast somaatilise närvisüsteemi tegevusest oleme teadlikud ja seda juhivad peaaju keskused.

Autonoomne (e vegetatiivne) närvisüsteem juhib tahtele allumatut elundite talitlust: siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. Selle närvisüsteemi tegevust me endale ei teadvusta, näiteks ei saa me tahtlikult reguleerida oma südame tööd. Autonoomses närvisüsteemis eristatakse kahte vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine aga põhjustab rahunemist ja lõõgastumist.

Organismi tegevust juhivad nii somaatiline kui ka autonoomne närvisüsteem

Alkohol on närvimürk, mis mõjutab inimese psüühikat ja võib kahjustada nii närvisüsteemi kui ka siseorganeid, kui seda liiga palju tarvitatakse. Eriti ohtlik on alkoholi tarbida raseduse ajal, sest loode on selle suhtes väga tundlik ning laps võib sündida vaimse või füüsilise puudega.