Harjutus 17
Loe tekst läbi ja vasta küsimustele selle järel.
Ülal ja all
Nagu harilikult ikka, oli Ülal ülal ja All all. Ülal olemisest oli Ülal juba üsna tüdinud ja ega Allgi viitsinud enam eriti all olla.
„Alt ära!” hõikas Ülal ja vuhises alla. Hädavaevu jõudis All alt ära hüpata.
„Teinekord vaata ikka ette,” manitses All üles ronides. Redel naksus ja praksus.
„Pole võimalik, Ette läks juba koju,” teadis Ülal ja seadis ennast all mõnusasti sisse.
„Kas tõesti?” imestas All. Ta oli juba üles jõudnud. „Äkki peaksime meiegi koju minema? On vist juba hilja.”
„Pole justkui näha,” ütles Ülal alt ja vaatas ringi. „Ega Hilja nii vara tule. Aga ta lubaspärast tulla küll.”
„Ootame siis ära,” otsustas All ülal, „ja mängime veel natuke.”
„Mis mängu?” küsis Ülal alt.
„Ikka sedasama, et sina oled all ja mina ülal,” hüüdis All ülalt.
„Hea küll. Aga pärast mängime jälle nii, et sina oled all ja mina ülal,” nõustus Ülal all.
(Henno Käo „Printsuss”)- Missuguseid vastandtähendusega sõnu tekstist leidsid? Nimeta kõik vastandipaarid.
- Miks on sõnad ülal, all, hilja, ette kirjutatud kord suure, kord aga väikese algustähega?
Antonüüm – vastandsõna. Vastandsõnad on oma olemuselt sarnased sõnad, mis mingi tunnuse poolest on vastandlikud. Vastandsõnadeks võivad olla omadussõnad (rumal – tark), nimisõnad (vanaema – vanaisa), tegusõnad (nutma – naerma) jm.
Harjutus 18
madal – ,
magus – ,
peen – ,
terve – ,
maa – ,
täna – ,
tõusev – ,
parem – ,
lahja – ,
eile, kõrge, linn, poolik, haige, hapu, jäme, vasak, mõru, sügav, loojuv, halvem, taevas, langev, rammus, kõrge, labane, homme, kange
TULETA MEELDE
Kaks erisugust täishäälikut kõrvuti moodustavad täishäälikuühendi, nt taevas, kauge, mõistma.
Mitu erisugust kaashäälikut kõrvuti moodustavad kaashäälikuühendi, limpsima, kuldne, korjama.
NB! Kaashäälikuühendis kirjutame kõik tähed ühekordselt, nt kapsad, paplid, kündis.
- Tuleta meelde, kuidas kirjutatakse liitsõnu. Kumb liitsõna osa on põhisõna, kumb täiendsõna?
Harjutus 19
Harjuta etteütluseks. Loe lauseid ja jäta meelde, kuidas neid sõnu kirjutatakse.
Mihkel värvib kunstiringis pilti. Silvi leidis metsast palju pilvikuid. Õnnelik lammas hammustas mõnuga kollaseid võililli. Kaido käib tööl võimsas vabrikus. Kristi sirvis laulikut. Marju ja isa läksid järgmisel päeval väikese varsa juurde heinamaale. Seal krõmpsutasid rohtu ka valged lambad ja kirjud lehmad. Isa võttis kaasa õngeridvad. Poiss nägi oma ukse ees suurte kõrvadega koera. Ema küpsetas lõunaks lambapraadi. Vanaema kortsutas kulmu, sest ta ei näinud lugeda nii väikest kirja. Näljane hunt limpsas keelt. Kirsiaias lendasid vindid.
Harjutus 20
Koostage klassis oma lemmikraamatute stend. Igaüks kirjutab lehele, mis on tema lemmikraamat, lisab sellele lühikese põhjenduse ning illustreerib oma lehe. Riputage tutvustused klassis üles ning uurige, missugused on klassikaaslaste lemmikraamatud.
KORDAME!
- Missugused häälikud moodustavad häälikuühendi?
- Too näiteid sõnade kohta, kus esineb kaashäälikuühend. Missugust reeglit tuleb silmas pidada kaashäälikuühendiga sõnu kirja pannes?
- Too näiteid antonüümipaaride kohta.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ