Tuntud on ütlemine „Kaart on geograafi parim sõber”. Tänapäeval kasutatakse kaarte väga erinevatel elualadel. Kaart pole pelgalt paberile trükitud töövahend, vaid võib kajastada ka väljamõeldud maastikke ja isegi tundeid.
Milleks on kaarte vaja?
Kaart on maapinna (või ka mõne muu pinna, näiteks taevalaotuse või Maa siseehituse) vähendatud, mõõtkavaline, leppemärkidega seletatud kujutis. Seega on kaart meie suure maailma väike mudel. Selle abil saame ülevaatliku pildi, kuidas maailm välja näeb ja kus midagi asub. Lisaks võib kaart olla ka oluline töövahend.
Iga kaart kirjeldab mingit ala ja teemat omal moel. Kui panna kokku erinevad kaardid, siis tekib meil võimalus uuritavat piirkonda iseloomustada mitme kandi pealt, näiteks millised aluskivimid ja pinnamood seal on ning kuidas see kokku mõjutab taimestikku. Sellist kaardikogu, mis sisaldab erinevaid kaarte ja millel on läbimõeldud vormistus ning sisu, nimetatakse kaardiatlaseks.
Kaart on omamoodi teatmeteos, kuhu saab kanda palju kasulikke teadmisi ehk informatsiooni. Infot võib olla ka selliste asjade kohta, mida otseselt näha pole, näiteks milline on sinu kodukohas keskmine temperatuur, millised kivimid seal on või millised ajaloosündmused toimusid. Kaardistada võib ka oma elukäiku või unistusi.
- suur maailmakaart
- läbi mõeldud sisu ja vormiga kaardikogu
- kaarte sisaldav ajalooraamat
- postkaartide kogu
Mõtle
- Miks on kasulik reisile minnes kaart kaasa võtta?
Milliseid kaarte on olemas?
Kaarte on väga mitmesuguseid. Üks kaart sobib üheks, teine hoopis teiseks otstarbeks. Kaardil kujutatava ala suurus, kaardi kasutuseesmärk ja kaardi sisu on olulisemad tegurid, mille alusel valitakse sobilik kaart.
Näiteks automatkale võetakse enamasti kaasa teedekaart, maailmajagude kõrgemaid mägesid saab tundma õppida hulga paremini aga maailma füüsiliselt ehk looduskaardilt.Sisu poolest jaotatakse kaardid kahte suurde rühma: üldgeograafilised kaardid ja temaatilised kaardid.
Üldgeograafilistel kaartidel kujutatakse maastiku välisilmet kujundavaid nähtusi: pinnamoodi, veekogusid, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka taimkatet ja riigipiire.

Topograafilised kaardid on sellised üldgeograafilised kaardid, mis on koostatud väikese maa-ala kohta ja on väga üksikasjalikud nii maastiku kirjeldamise kui ka asukoha määramise suhtes; neile on kantud kõik olulisemad maastikuobjektid ja täpne koordinaadivõrk.
Kui topograafilised kaardid on koostatud mõne kitsama kasutusala jaoks, siis nimetatakse neid ka erikaartideks. Tuntumad erikaardid on näiteks mere-, lennu-, orienteerumis-, teedekaart.
Väikese maa-ala (alla 10 x 10 km) topograafilisi kaarte nimetatakse sageli plaanideks. Nende abil saab teha juba ehitustööde jaoks täpseid mõõtmisi ja pidada arvestust näiteks maa-aluste kaablite üle.
Temaatilised ehk teemakaardid esitavad mingi teemaga seostuvat informatsiooni. Selliseid teemasid võib olla ääretult palju ja seetõttu on temaatilised kaardid kõige mitmekesisema väljanägemisega kaartide rühm. Temaatilised looduskaardid on näiteks geoloogilised, taimestiku-, loomastiku-, kliima-, mullastiku-, veestiku- ja looduskaitsekaardid.
Inimgeograafia teemakaartide hulka võib paigutada rahvastiku-, majandus- ja ühiskonnateemasid käsitlevad kaardid. Omaette teemakaartide rühmana võib nimetada ka ajalookaarte. Teemakaartidele lisatakse sageli graafikuid ja muid arvjooniseid.
Mille poolest erinevad kaardid satelliidipildist või aerofotost?
Õhust tehtud fotot nimetatakse aerofotoks. Vanim säilinud ülesvõte õhust pärineb 1860. aastast ja see tehti kuumaõhupallilt. Tänapäeval pildistatakse maapinda lennukitelt või helikopteritelt. Kosmoses lendavatelt Maa tehiskaaslastelt tehtud pilte nimetatakse satelliidipiltideks.
Aerofotod sarnanevad paljuski kaardiga, seal on äratuntavad teed, taimestik, veekogud ja asulad. Satelliidipildid seevastu on tehtud suuremate alade kohta ning pole nii detailsed. Aerofoto tundub olevat kaardist täpsem ja üksikasjalikum, kuid siiski ei asenda see kaarti. Fotol ei suuda me eristada tähtsaid asju vähemolulistest. Nii paistavad kõrvaliste põlluteede heledad triibud paremini silma kui asfalt- või raudteed ja põllud on seal kasvatatavate erinevate taimede tõttu kirjud.
Erinevalt aerofotost on kaart meie jaoks lahti seletatud: sellel kujutatakse kõige olulisemaid ja püsivamaid nähtusi ja objekte. Lisaks kantakse kaardile ka kohanimed ja muud seletavad märgid.


Mõtle
- Võrdle aerofotot ja kaarti. Kumma pealt saad kergemini aru, kus jookseb autotee, kus voolab jõgi, kus asuvad majad?
Milleks on kaardil leppemärgid?
Erinevalt aerofotost koosneb kaart märkidest – leppemärkidest. Igal leppemärgil on oma tähendus ja kujundus, mis kirjeldab kõige paremini tegelikku nähtust. Leppemärkide tähenduse leiame kaardi leppemärkide seletusest ehk legendist. Nii saame teada, et roheline pind Eesti põhikaardil tähistab metsa, sügavkollane põldu, pruun joon musta servaga tähistab maanteed ja hall kriipsjoon teerada.

Sarnaseid nähtusi võib esitada sarnaste leppemärkidega.
Kaartide kasutamisel on väga oluline osata ette kujutada, kuidas leppemärkide abil esitatud maailm tegelikkuses välja näeb. Mida rohkem me maailma tunneme, seda kergem on mõista ka kaardi sisu.
Lisamaterjal. Eesti põhikaart
Eesti põhikaart on tervet Eestit kattev üksikasjalik ja täpne topograafiline kaart, mida koostab Maa-amet. Põhikaardi saamiseks tehakse kõigepealt aerofotod. Pildid töödeldakse ja joonistatakse arvutis üle. Kuna piltidelt ei saa kõike õigesti välja lugeda, siis välitööde käigus kontrollitakse ja täiendatakse esialgset kaarti. Lõpuks lisatakse leppemärgid ja kaardikirjad.
Kaart trükitakse mõõtkavas 1 : 20 000, kus 1 cm-le kaardil vastab 200 m looduses. Üks kaardileht kirjeldab 10 x 10 km suurust maa-ala. Eesti territooriumi katmiseks läheks vaja üle 500 kaardilehe.

Trükitud põhikaardilehe mõõtkava on 1 : 20 000. Arvutiekraanil vaadatuna ei pruugi trükikaardi mõõtkava olla õige.


Üks ruut on ühe kaardilehe ala. Värvid kaardil tähistavad kaardistamise aastat.
Mõisted
- kaart – maapinna (või ka mõne muu pinna, nt taevalaotuse või Maa siseehituse) vähendatud, mõõtkavaline, leppemärkidega seletatud kujutis
- üldgeograafiline kaart – kaart, millel kujutatakse maapinna ja maastiku olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, teed, asulad, taimkate)
- teemakaart – kaart, millel kujutatakse mingi laiema või kitsama teemaga seotud nähtusi; nt looduskaart, majanduskaart, rahvastikukaart
- plaan – väikese maa-ala (alla 10 x 10 km) üksikasjalik topograafiline kaart
- satelliidipilt – Maa tehiskaaslaselt tehtud pilt
- aerofoto – õhust tehtud foto maapinnast (nt lennukilt, helikopterilt, kuumaõhupallilt)
- leppemärgid – märgid, jooned ja pinnad, millega kujutatakse kaardil geograafilisi objekte või nähtusi ja nende omadusi