Kaartide mitmekesisus

Tuntud on ütlemine „Kaart on geograafi parim sõber”. Tänapäeval kasutatakse kaarte väga erinevatel elualadel. Kaart pole pelgalt paberile trükitud töövahend, vaid võib kajastada ka väljamõeldud maastikke ja isegi tundeid.

Milleks on kaarte vaja?

Kaart on maapinna (või ka mõne muu pinna, näiteks taevalaotuse või Maa siseehituse) vähendatud, mõõtkavaline, leppemärkidega seletatud kujutis. Seega on kaart meie suure maailma väike mudel. Selle abil saame ülevaatliku pildi, kuidas maailm välja näeb ja kus midagi asub. Lisaks võib kaart olla ka oluline töövahend.

Iga kaart kirjeldab mingit ala ja teemat omal moel. Kui panna kokku erinevad kaardid, siis tekib meil võimalus uuritavat piirkonda iseloomustada mitme kandi pealt, näiteks millised aluskivimid ja pinnamood seal on ning kuidas see kokku mõjutab taimestikku. Sellist kaardikogu, mis sisaldab erinevaid kaarte ja millel on läbimõeldud vormistus ning sisu, nimetatakse kaardiatlaseks.

Kaart on omamoodi teatmeteos, kuhu saab kanda palju kasulikke teadmisi ehk informatsiooni. Infot võib olla ka selliste asjade kohta, mida otseselt näha pole, näiteks milline on sinu kodukohas keskmine temperatuur, millised kivimid seal on või millised ajaloosündmused toimusid. Kaardistada võib ka oma elukäiku või unistusi.

Kaart õpilase koolielust
​Kuna kujutatud piirkonda pole tegelikult olemas, võib antud teost nimetada fantaasiakaardiks.
Tartu linna kaart aastast 1941
​Kaardil saab näidata kultuurinähtuste levikut​
Antud kaart näitab ühe ja sama mõistatuse levikut eri sõnastuses​
  • suur maailmakaart
  • läbi mõeldud sisu ja vormiga kaardikogu
  • kaarte sisaldav ajalooraamat
  • postkaartide kogu

Mõtle

  • Miks on kasulik reisile minnes kaart kaasa võtta?

Milliseid kaarte on olemas?

Kaarte on väga mitmesuguseid. Üks kaart sobib üheks, teine hoopis teiseks otstarbeks. Kaardil kujutatava ala suurus, kaardi kasutu­seesmärk ja kaardi sisu on olulisemad tegurid, mille alusel valitakse sobilik kaart.

Näiteks automatkale võetakse enamasti kaasa teedekaart, maailmajagude kõrgemaid mägesid saab tundma õppida hulga paremini aga maailma füüsiliselt ehk looduskaardilt.Sisu poolest jaotatakse kaardid kahte suurde rühma: üldgeograafilised kaardid ja temaatilised kaardid.

Üldgeograafilistel kaartidel kujutatakse maastiku välisilmet kujundavaid nähtusi: pinnamoodi, veekogusid, tähtsamaid teid ja asulaid, sageli ka taimkatet ja riigipiire.

Üldgeograafiline kaart Apenniini poolsaare piirkonnast

Topograafilised kaardid on sellised üldgeograafilised kaardid, mis on koostatud väikese maa-ala kohta ja on väga üksikasjalikud nii maastiku kirjeldamise kui ka asukoha määramise suhtes; neile on kantud kõik olulisemad maastikuobjektid ja täpne koordinaadivõrk.

Kui topograafilised kaardid on koostatud mõne kitsama kasutusala jaoks, siis nimetatakse neid ka erikaartideks. Tuntumad erikaardid on näiteks mere-, lennu-, orienteerumis-, teedekaart.

Väikese maa-ala (alla 10 x 10 km) topograafilisi kaarte nimetatakse sageli plaanideks. Nende abil saab teha juba ehitustööde jaoks täpseid mõõtmisi ja pidada arvestust näiteks maa-aluste kaablite üle.

Fragment Eesti põhikaardi lehest
​Põhikaart​ on Eesti kõige tähtsam topograafiline kaart
Tartu Toomemäe plaan
Merekaart on erikaart

Temaatilised ehk teemakaardid esitavad mingi teemaga seostuvat informatsiooni. Selliseid teemasid võib olla ääretult palju ja seetõttu on temaatilised kaardid kõige mitmekesisema väljanägemisega kaartide rühm. Temaatilised looduskaardid on näiteks geoloogilised, taimestiku-, loomastiku-, kliima-, mullastiku-, veestiku- ja looduskaitse­kaardid.

Inimgeograafia teemakaartide hulka võib paigutada rahvastiku-, majandus- ja ühiskonna­teemasid käsitlevad kaardid. Omaette teemakaartide rühmana võib nimetada ka ajalookaarte. Teemakaartidele lisatakse sageli graafikuid ja muid arvjooniseid.

Sellel loodusgeograafia teemakaardil on kujutatud sireli õitsemise keskmist algust samajoontega
See inimgeograafia teemakaart kujutab Eesti rahvastikku
​Teemakaartidel kombineeritakse andmete esitusviise: maakondade rahvaarv on esitatud diagrammina (inimkujud), rahvastiku tihedus aga kartogrammina (maakondade toonid).
  • Teemakaart kujutab maastiku välisilmet, kuid üldgeograafiline kaart kujutab mingi kindla teemaga seotud teavet.
  • Teemakaart kirjeldab väga väikest maala, kuid üldgeograafiline kaart kirjeldab tervet maakera.
  • Teemakaart kirjeldab mingit konkreetset teemat või teemavaldkonda, kuid üldgeograafiline kaart kirjeldab maastiku olulisemate nähtuste ja objektide asukohta.
  • Eesti aluskaart
  • Eesti baaskaart
  • Eesti põhikaart
  • Eesti üldkaart
  • Eesti peakaart

Mille poolest erinevad kaardid satelliidipildist või aerofotost?

Õhust tehtud fotot nimetatakse aerofotoks. Vanim säilinud ülesvõte õhust pärineb 1860. aastast ja see tehti kuumaõhu­pallilt. Tänapäeval pildistatakse maapinda lennukitelt või helikopteritelt. Kosmoses lendavatelt Maa tehiskaaslastelt tehtud pilte nimetatakse satelliidipiltideks.

Aerofotod sarnanevad paljuski kaardiga, seal on äratuntavad teed, taimestik, veekogud ja asulad. Satelliidipildid seevastu on tehtud suuremate alade kohta ning pole nii detailsed. Aerofoto tundub olevat kaardist täpsem ja üksikasjalikum, kuid siiski ei asenda see kaarti. Fotol ei suuda me eristada tähtsaid asju vähemolulistest. Nii paistavad kõrvaliste põlluteede heledad triibud paremini silma kui asfalt- või raudteed ja põllud on seal kasvatatavate erinevate taimede tõttu kirjud.

Erinevalt aerofotost on kaart meie jaoks lahti seletatud: sellel kujutatakse kõige olulisemaid ja püsivamaid nähtusi ja objekte. Lisaks kantakse kaardile ka kohanimed ja muud seletavad märgid.

Aerofoto Haaslava piirkonnast Tartumaal
Kaart Haaslava piirkonnast Tartumaal

Mõtle

  • Võrdle aerofotot ja kaarti. Kumma pealt saad kergemini aru, kus jookseb autotee, kus voolab jõgi, kus asuvad majad?
  • kosmosest tehtud foto
  • maapinnalt tehtud foto
  • õhust tehtud foto
  • kõrgelt tehtud foto
  • Kaardile on kantud kohanimed ja muud kaardikirjad, mida aerofotol ei ole
  • Kaardil puuduvad legend ja mõõtkava, kuid aerofotol on need olemas
  • Kaardil on kujutatud kõiki maastikuelemente, kuid aerofotol rõhutatud vaid tähtsamaid ja püsivamaid maastikuelemente
  • Enamasti on kaardile kantud kaardivõrk ja koordinaadid, kuid aerofotol neid ei ole
  • Kaardil kujutatakse objekte ja nähtusi leppemärkidega, aerofotol leppemärgid puuduvad
  • Kaardil on üht ja sama tüüpi pinnad sama tooni, aerofotol aga toonid ja varjundid vahelduvad

Milleks on kaardil leppemärgid?

Erinevalt aerofotost koosneb kaart märkidest – leppemärkidest. Igal leppemärgil on oma tähendus ja kujundus, mis kirjeldab kõige paremini tegelikku nähtust. Leppemärkide tähenduse leiame kaardi leppemärkide seletusest ehk legendist. Nii saame teada, et roheline pind Eesti põhikaardil tähistab metsa, sügavkollane põldu, pruun joon musta servaga tähistab maanteed ja hall kriipsjoon teerada.

Leppemärgid jagunevad punkt-, joon- ja pindsümboliteks
​Sarnaseid nähtusi võib esitada sarnaste leppemärkidega.

Kaartide kasutamisel on väga oluline osata ette kujutada, kuidas leppemärkide abil esitatud maailm tegelikkuses välja näeb. Mida rohkem me maailma tunneme, seda kergem on mõista ka kaardi sisu.

  • Et teada, kes on kaardi tootnud
  • Et teada, mida tähendavad märgid kaardil
  • Et teada, kui suurt maa-ala kaart kujutab
  • Et teada, kus on põhjasuund
  • põllumaad
  • teid
  • jõgesid
  • piire
  • taimkatet
  • künkaid ja auke

Lisamaterjal. Eesti põhikaart

Eesti põhikaart on tervet Eestit kattev üksikasjalik ja täpne topograafiline kaart, mida koostab Maa-amet. Põhikaardi saamiseks tehakse kõigepealt aerofotod. Pildid töödeldakse ja joonistatakse arvutis üle. Kuna piltidelt ei saa kõike õigesti välja lugeda, siis välitööde käigus kontrollitakse ja täiendatakse esialgset kaarti. Lõpuks lisatakse leppemärgid ja kaardikirjad.

Kaart trükitakse mõõtkavas 1 : 20 000, kus 1 cm-le kaardil vastab 200 m looduses. Üks kaardileht kirjeldab 10 x 10 km suurust maa-ala. Eesti territooriumi katmiseks läheks vaja üle 500 kaardilehe.

Trükitud põhikaardilehe fragment Saadjärve piirkonnast
​​Trükitud põhikaardilehe mõõtkava on 1 : 20 000​. Arvutiekraanil vaadatuna ei pruugi trükikaardi mõõtkava olla õige.
  • 95 m
  • 92,5 m
  • 89 m
  • 87,6 m
  • 65 m
  • 62 m
  • 52,5 m
  • 50 m
  • 62,5 m
  • 52,5 m
  • 42,5 m
  • 32,5 m
  • roosa värvitooniga
  • mustade täpikestega
  • horisontaalsete kriipsukestega
  • halli värvitooniga
Eesti põhikaardi leppemärgid
Eesti territoorium on põhikaardi lehtede jaoks jaotatud 10 x 10 km suurusteks ruutudeks
​​​Üks ruut on ühe kaardilehe ala. Värvid kaardil tähistavad kaardistamise aastat.

Mõisted

  • kaart – maapinna (või ka mõne muu pinna, nt taevalaotuse või Maa siseehituse) vähendatud, mõõtkavaline, leppemärkidega seletatud kujutis
  • üldgeograafiline kaart – kaart, millel kujutatakse maapinna ja maastiku olulisemaid nähtusi (pinnamood, veekogud, teed, asulad, taimkate)
  • teemakaart – kaart, millel kujutatakse mingi laiema või kitsama teemaga seotud nähtusi; nt looduskaart, majanduskaart, rahvastikukaart
  • plaan – väikese maa-ala (alla 10 x 10 km) üksikasjalik topograafiline kaart
  • satelliidipilt – Maa tehiskaaslaselt tehtud pilt
  • aerofoto – õhust tehtud foto maapinnast (nt lennukilt, helikopterilt, kuumaõhupallilt)
  • leppemärgid – märgid, jooned ja pinnad, millega kujutatakse kaardil geograafilisi objekte või nähtusi ja nende omadusi