- Kus NSV Liidu ja lääneliitlaste väed Saksamaad alistades kohtusid?
- Millised riigid teise maailmasõja võitsid ja millised kaotasid?
Ida-Lääne vastasseis
Teise maailmasõja järgset maailma on nimetatud kahepooluseliseks maailmaks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ning idablokk ehk kommunistlike riikide leer, mida juhtis NSV Liit. Otsest sõda kahe leeri vahel ei puhkenud, kuid sellest hoolimata oli nn Ida-Lääne vastasseis väga terav. See haaras peaaegu kõiki eluvaldkondi, alates võidurelvastumisest ning lõpetades igapäevase eluoluga. Mitmel korral seisis maailm ka tuumasõja lävel, kuid selle puhkemine suudeti siiski ära hoida. Terav vastasseis sai alguse peaaegu kohe pärast maailmasõja lõppu.
Teise maailmasõja tagajärjed
Ohvrite ja purustuste poolest ületas teine maailmasõda mitu korda esimese maailmasõja kaotused. Hukkunute arv ulatus mitmekümne miljonini, neist umbes pooled olid tsiviilisikud. Miljonid inimesed jäid kodust ilma, kui pidid sõjategevuse piirkonnast põgenema. Saksa võimud olid toonud okupeeritud Euroopa maadest mitu miljonit inimest Saksamaale orjatööle. NSV Liidus küüditati terved rahvad (nt Krimmi tatarlased, tšetšeenid, ingušid), keda võimud süüdistasid koostöös vaenlasega.
Pärast sõja lõppu hakati taas inimesi ümber paigutama, kuid nüüd tegid seda Hitleri-vastase koalitsiooni riigid. Näiteks viidi Poolast, Tšehhist ja mujalt välja kõik sakslased ning asustati Saksa aladele.
Hiiglaslik oli ka majanduslik kahju. Hävinud olid tuhanded linnad, alevikud ning külad, kümned tuhanded tehased, elektrijaamad, teed, sillad. Kohutava tagasilöögi oli saanud põllumajandus: kariloomade arv vähenes üle poole võrra, põllumaad olid suures osas hävinud.
Kesk- ja Ida-Euroopas elas enne teist maailmasõda sadu tuhandeid sakslasi. Sõja lõpu poole hakkasid nad NSV Liidu pealetungi eest põgenema Saksamaale ja Austriasse. Pärast sõja lõppu saadeti Poolast, Tšehhoslovakkiast, NSV Liidust ja mujalt sakslasi sunniviisiliselt välja.
Teine maailmasõda tekitas tohutu majandusliku kahju. Sõjatandriks olnud Poola sai eriti suuri kahjustusi. Pealinn Varssavi purustati sakslaste poolt 85% ulatuses. Pärast sõda ehitati Varssavi vanalinn suures osas taas üles.
Tallinna, Narva ja teiste linnade hulgas Eestis sai sõjas kahjustada ka Tartu. 18. sajandist pärit kivisilda nõukogude võimud ei taastanud. Selle asemele ehitati tänapäevase Tartu sümboliks kujunenud kaarsild.
Põgenike majutamine
Et korraldada pea 7 miljoni kodutuks ja sõjakoledustes saatuse hooleks jäetud eurooplase elu ning nad kusagile majutada, asutasid lääneliitlased Saksamaal ligikaudu 150 põgenikelaagrit. Serblased, juudid, lätlased, horvaadid, tšehhid, venelased, itaallased – kogu see triiviv rahvahulk ummistas Euroopa teed. Osa põgenes, osa suundus kodumaale. Mõned otsisid taga oma perekonda, teised püüdsid lihtsalt kuidagiviisi ellu jääda. [---]
Põgenikelaagreid asutati kõikjale, kus vähegi sobiv koht leiti. [---] Üks suurimaid eesti laagreid, kus aja jooksul elas üle 5000 eestlase, asus Alpide jalamil … asuvas linnakeses nimega Geislingen. Linnake valiti välja sellepärast, et sel oli vähe sõjakahjustusi ning samuti oli teada, et sealsed kodanikud olid olnud ainsad, kes 1932. a valimistel hääletasid põhiliselt natsiparteide poolt. [---] 1945. a oktoobris andis kindral Dwight Eisenhower korralduse villad ja ühepereelamud sundvõõrandada ja põgenikele loovutada, USA sõjaväevõimud andsid õnnetutele elanikele oma kodust lahkumiseks 24 tundi. Sakslastel oli lubatud kaasa võtta vaid riided, toit ja isiklikud asjad. Mööbel, vaibad, kardinad, kodumasinad ning potid pannid tuli jätta Baltimaadest pärit põgenikele, kes asustasid nende kodud ja aiad järgmiseks viieks aastaks.
Kui sõjamüra oli vaibunud. Geislingeni põgenikelaagri laste mälestused. Tallinn, 2013.Vaata internetist:
Rahulepingud ja riigipiirid
Sõjajärgsed rahulepingud sõlmiti 1947. aastal Pariisis Jalta ja Potsdami konverentsi otsuste põhjal. Ametlikult lõpetati sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Saksamaa ja Austria jagati esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmiti Austria riigileping, mis nägi ette, et võõrväed viiakse maalt välja ning vabariik kohustub jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud Saksamaaga, kus nelja võitjariigi okupatsioon kestis 1994. aastani (sel aastal lahkusid riigist Vene väed). Selle eesmärk oli välja juurida natsionaalsotsialism ja Saksamaa poliitiline elu demokraatlikul alusel ümber kujundada.
Pärast teist maailmasõda kehtestati Euroopas uued riigipiirid. Itaalia loovutas osa oma territooriumist Jugoslaaviale, Kreekale ja Prantsusmaale ning loobus Aafrika kolooniatest. Itaallaste vallutatud Albaania sai jälle iseseisvaks. Ungari suruti 1938. aasta alguse piiridesse, peaaegu kõikidest vallutatud aladest tuli loobuda Bulgaarial. Rumeenia ja Tšehhoslovakkia loovutasid alasid NSV Liidule. Soome tunnustas talvesõjajärgset piiri NSV Liiduga ning loobus ka Petsamost. Saksamaa idaalad läksid Poolale (kuigi Saksamaa tunnustas seda alles hiljem) ning NSV Liidule. Iseseisvaks riigiks sai Island.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Koostöö Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud NSV Liidu ja lääneriikide vahel teise maailmasõja päevil äratas lootust, et pärast sõja lõppu õnnestub luua rahumeelne ja õiglane maailmakorraldus. Nende lootuste väljenduseks oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamine. 1945. aasta aprillis-juunis toimus USA-s San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed. Konverentsi viimasel päeval kirjutasid 51 riiki alla ÜRO põhikirjale. Organisatsiooni peaeesmärkideks kuulutati ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ning rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. aastal ning seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana. Paraku ei suutnud ka ÜRO täita inimeste lootusi ning vaenutsemine kahepooluselises maailmas jätkus.
Peaassambleel on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Täiskogu tuleb igal aastal kokku. Olulistes küsimustes, nagu näiteks julgeolek, liikmete vastuvõtt ja väljaheitmine ning eelarve, võtab assamblee otsused vastu ⅔ häälteenamusega. Need otsused pole küll liikmesriikidele kohustuslikud, kuid neil on siiski rahvusvaheliselt tugev kaal.
ÜRO pagulasorganisatsioon abistab sõja eest põgenenud inimesi peavarju, joogivee ja toiduga. Ühendus alustas tööd 1951. aastal, et kaitsta pagulaste huve ja hoolitseda nende eest riikides, kus nad varjupaika taotlesid.
Kaart lipu embleemil sümboliseerib kõiki maailma rahvaid ja riike ning oliivioksad rahu.
ÜRO põhikirja sissejuhatav lõik, 1945
Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud
- päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret;
- taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse;
- luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustuste vastu;
- kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elatustaseme parandamisele suurema vabaduse tingimustes, ja neil eesmärkidel olla leplik ja elada omavahel rahus heade naabritena;
- ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks;
- kindlustada põhimõtete vastuvõtmise ja meetodite kindlaksmääramisega, et relvajõudusid rakendataks üksnes üldistes huvides;
- kasutada rahvusvahelisi institutsioone kõigi rahvaste majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamiseks, otsustasime ühendada oma jõupingutused.
- Millistele sõdadele ÜRO põhikirja sissejuhatuses viidatakse?
- Mida ÜRO loomisega saavutada loodeti?
- Mida põhikirja sissejuhatuses eriti väärtustatakse? Miks?
Uus jõudude vahekord maailmas
Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda kogu maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutus üliriigiks USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa.
Teiseks maailmapoliitika määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Nii mitmeski riigis, kuhu teise maailmasõja päevil jõudis Punaarmee, kehtestati nn rahvademokraatia. Tegelikult tähendas see üheparteilist kommunistlikku diktatuuri stalinliku NSV Liidu eeskujul. Teiste erakondade tegevus muudeti võimatuks või allutati täielikult võimupartei kontrollile.
USA ja NSVL-i suhted hakkasid jahenema juba teise maailmasõja lõpupoole ning see protsess hoogustus eriti pärast sõda. Sõjajärgset maailmakorraldust hakkaski peamiselt kujundama kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis.
NSV Liit saavutas Stalini juhtimisel ülevõimu Ida-Euroopas, kus kehtestati kommunistlikud diktatuurid.
Sõja võit tõestas Nõukogude korra õigsust
Mis puutub meie maasse, siis oli see sõda talle karmim ja raskem kui ükski teine sõda, mis meie kodumaa on kunagi läbi elanud. Kuid sõda ei olnud üksnes needuseks. See oli ühtlasi suureks katsumuseks ja rahva kõigi jõudude kontrollimise kooliks. [---] Meie võit tähendab ennekõike, et võitnud on meie nõukogude ühiskondlik kord. [---] Teatavasti on välismaises ajakirjanduses korduvalt avaldatud vaateid, et nõukogude ühiskondlik kord on „riskantne eksperiment“, mis on määratud läbikukkumisele, et nõukogude kord on kui „kaardimajake“, mil pole elus juuri ja mille tšekaa organid on rahvale peale sundinud, et on vaja väikest tõuget väljastpoolt, et see „kaardimajake“ kokku variseks. … Sõda näitas, et nõukogude ühiskondlik kord on tõeline rahvalik kord, mis on võrsunud rahva rüpest ja millel on rahva võimas toetus, et nõukogude ühiskondlik kord on täiesti eluvõimeline ja kindel ühiskonna organiseerimise vorm. [---] Nüüd võime rääkida sellest, et nõukogude kord on osutunud elujõulisemaks ja kindlamaks kui mitte-nõukogude kord, et nõukogude ühiskondlik kord on ühiskonna organiseerimisel parem kui ükskõik missugune teine ühiskondlik kord.
Stalini kõne 9. veebruaril 1946.Külma sõja algus
1940. aastate teisel poolel puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Tegemist ei olnud siiski sõjaga, kus vastaspooled võitlevad rindel. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku leeri, s.o Lääne demokraatliku ja Ida kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel. Seda vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Kuigi vaenupooled polnud omavahel otseses sõjategevuses, üritasid nad vastast üle trumbata kõikidel elualadel: relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri- ja teaduselus, propagandas jm.
1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Seda seisukohta hakati nimetama Trumani doktriiniks. Sise- ja välissurve all pidas USA riigipea silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relva jõul võimule pääseda.
Samal aastal pakkus tolleaegne USA riigisekretär ehk välisminister George Marshall välja kava, kuidas taastada Euroopa ning milline on USA abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Seda kava hakati nimetama Marshalli plaaniks. Euroopa riike aidates lootsid ameeriklased vähendada seal kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas.
1948. aastal asus Ida-Saksamaad okupeerinud NSV Liit takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud ning külm sõda sai hoo sisse.
Abipakid sisaldasid esmavajalikke toiduaineid nagu jahu, võid, piimapulbrit, erinevaid liha- ja puuvilja- konserve, aga teinekord ka šokolaadi, rosinaid ja isegi hambapastat. Sõjajärgsel Saksamaal tõid USA abipakid leevendust kehvale toitlustusolukorrale ja andsid elanikele lootust, et "normaalne elu" taastub.
Vaata internetist:
Trumani doktriin
Maailma ajaloos valitseb praegu olukord, kus peaaegu iga riik peab valima erinevate kursside vahel. Liiga sageli on aga tegemist sunnitud valikuga. Üks tee põhineb enamuse tahtel ja seda iseloomustavad vaba ühiskonnakord, rahvast esindav valitsus, vabad valimised, üksikisiku vabadus, sõna- ja usuvabadus ning poliitilise surve puudumine. Teine tee tugineb vähemuse tahtele, mis on sunniviisiliselt enamusele peale surutud. Selle aluseks on terror ja rõhumine, kontrolli all olev ajakirjandus ja raadio, valimised, mille tulemused on ette teada, ning üksikisiku vabaduse hävitamine. Ma arvan, et Ameerika Ühendriikide poliitiliseks põhimõtteks peab olema toetus vabadele rahvastele, kes avaldavad vastupanu relvastatud vähemuste või välisjõudude allutamiskatsetele.
Harry Trumani kõne USA kongressile, 1947.- Milliste tunnuste alusel jaguneb maailm Trumani arvates kaheks?
- Mil moel soovis Truman oma vabadust kaitsvaid rahvaid toetada?
- Miks pidas USA seda vajalikuks?
Marshalli plaan
- Milliseid argumente kasutasid USA poliitikud Marshalli programmi toetuseks?
- Miks ja milliste argumentidega oli NSV Liit USA plaanile vastu?
- Kas NSV Liidu mure Euroopa riikide suveräänsuse pärast oli siiras? Põhjenda oma arvamust.
– USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga
– Kriis, mille käigus takistas NSV Liit lääneriikide sissepääsu Berliini lääneossa
– Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
– USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks
Raudne eesriie
NSV Liit süüdistas külma sõja vallapäästmises lääneriike, väites, et see sai alguse Winston Churchilli kõnest, millega ta esines 1946. aastal USA linnas Fultonis. Churchill kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu ning sõlmima sel eesmärgil tugeva sõjalise liidu USA ja Suurbritannia vahel. Selles kõnes kasutas Churchill esimest korda hiljem laialt levinud mõistet „raudne eesriie“, rääkides Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast.
Raudne eesriie eraldas kujundlikult Nõukogude Liitu ja selle liitlasi läänemaailmast.
Winston Churchilli kõne
Stettinist Läänemere kallastel kuni Triesteni Aadria mere ääres on laskunud raudne eesriie üle mandri. Selle joone taha jäävad kõik vanade Kesk- ja Ida-Euroopa riikide pealinnad – Varssavi, Berliin, Praha, Viin, Budapest, Belgrad, Bukarest ja Sofia. Kõik need kuulsad linnad ja rahvad nende ümber asuvad Nõukogude sfääris – nii tuleb mul seda kutsuda – ja kõik alluvad ühel või teisel kujul mitte ainult Nõukogude mõjule, vaid väga kõrgel ja mõnelgi juhul järjest suureneval määral Moskva kontrollile. [---] Kommunistlikud parteid, mis olid üsna tähtsusetud kõigis neis idapoolsetes riikides, on saavutanud erakordse jõu, mis ületab tublisti nende arvulise suuruse, ja nad püüavad igal pool sisse seada totalitaarset kontrolli. Politseivalitsused domineerivad praegu kõigis neis maades, ja siiamaani pole neis, … mingisugust tõelist demokraatiat. [---]
Olen veendunud, et pole midagi, mida [Nõukogude Venemaa] imetleks rohkem kui jõudu, ja et pole midagi, mida nad vähem austaksid kui sõjalist nõrkust. Sel põhjusel on vana jõudude tasakaalu doktriin kõlbmatu. Me ei või jääda lootma tühisele jõudude ülekaalule, luues sellega kiusatuse jõukatsumiseks. [---] Kui lääne demokraatlikud riigid hoiavad koos kinni Ühendatud Rahvaste harta põhimõtetest, on neil piisavalt mõju nende põhimõtete laiendamiseks ja keegi ei tohiks neid väärata.
- Mis oli Churchilli arvates juhtunud vanade Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega?
- Miks kommunistlike parteide võim neis riikides kasvas?
- Kuidas soovitas Churchill lääneriikidel sellele olukorrale vastata?
Kuula internetist:
- 1946. aastal ehitatud raudsein, mis jagas Euroopa ida- ja lääneosaks.
- USA ja Suurbritannia liit kommunismi vastu.
- NSV Liidu ja tema liitlaste eraldumine muust maailmast.
Mõisted
- külm sõda – Lääne demokraatia ja kommunistliku režiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi
- rahvademokraatia – külma sõja ajal kommunistide ainuvõim NSV Liidu satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks
- Trumani doktriin – USA välispoliitiline doktriin, mille järgi peab riigi välispoliitika toetama vabasid rahvaid kommunistide sise- ja välissurve vastu
- Marshalli plaan – USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks
- ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. a moodustatud riikide ühendus, mille eesmärk on rahumeelse ja õiglase maailmakorralduse loomine ja rahvusvaheliste probleemide lahendamine
Küsimused
- Mis muutus pärast teise maailmasõja lõppu Euroopa kaardil?
- Kuidas muutus poliitiliste jõudude vahekord maailmas?
- Mida otsustasid sõja võitnud riigid Saksamaa suhtes?
- Miks puhkes külm sõda?
- Miks eraldas NSV Liit Euroopa nn raudse eesriidega?
- Milliseid abinõusid rakendas USA kommunismi leviku piiramiseks?
