Kreeka filosoofi Sokratese kuulus ütlus on „Ma tean, et ma midagi ei tea”. Kuigi see ütlus võib esmapilgul tunduda kummaline, on selles kogu ümbritseva maailma infohulka arvestades rohkemgi tõtt, kui esmapilgul tundub.
Selles Sokratese lauses on tegusõna teadma kõrvuti nii jaatavas kui ka eitavas kõnes. Kõneliik näitab, kas tegevus toimub või ei toimu.
Jaatav kõne | Eitav kõne |
Jaatav kõne väljendab tegevust, mis toimub. Jaataval kõnel ei ole tunnust. | Eitav kõne väljendab tegevuse eitust, tegevust, mis ei toimu. |
Nt Vanaisa vaatab telerit. Mehis õpib matemaatikat. Õhtul vaadati üheskoos telerit. Matemaatikat õpitakse praegu erilise hoolega. | Nt Vanaema ei küpseta täna pannkooke. Liisa ei ole käinud kunagi Rootsis. Kunagi ei ole sealt kandist Rootsi mindud. Täna pannkooke ei küpsetata. |
Eitava kõne vorme moodustatakse sõna ei abil. Nt Madis ei leia oma susse üles.
Keelu puhul kasutatakse sõna ära (ärge, ärgu, ärgem). Nt Ära sega mind! Ärgem laskem end sellest vahejuhtumist häirida! Ärgu mind õhtul segatagu!
Minevikuvormide moodustamisel kasutatakse sõna ei ning nud-vormi, umbisikulises tegumoes tud-vormi. Nt Ostja ei andnud müüjale parajat raha. Ma ei leidnud õiget teeotsa. Müüjale ei antud parajat raha. Ei leitud õiget teeotsa.
Sõnaühendi ei ole asemel võib kasutada ka vormi pole. Nt Ma ei ole kunagi Saksamaal käinud. = Ma pole kunagi Saksamaal käinud.
Eitust võib vahel väljendada ka sõna ega, kuid ka siis on tegusõna tavaliselt eitavas vormis, ei võib ära jääda hüüdlauses.
Harjutus 89
Võrdle järgmisi lauseid. Kumba tegusõna vormi eelistad, kas jaatavat või eitavat?
Ega mina selles süüdi ei ole! – Ega mina selles süüdi ole!
Ega te eile kinos ei käinud? – Ega te eile kinos käinud?
- Kuidas mõistad viimase lause tähendust? Mis märgi paneksid lause lõppu?
Harjutus 90
Nimeta kõik vanasõnades kasutatud tegusõnad. Missugused neist on jaatava, missugused eitava kõne vormid?
Aeg annab head nõu: ära kiirusta otsustega. Hommik on õhtust targem. Aeg ei ole jänes, et ta ära jookseb. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uut valmis ei ole. Õnnetus ei hüüa tulles. Kes on üks kord oma sõrmed põletanud, see hoidku, et ta teist korda ei põleta. Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad. Kellest ei ole sööjat, sellest ei ole ka tegijat. Ära lase lammast sinna, kus hundid uluvad. Kes palju räägib, see vähe teab. Tuli tuld ei kustuta. Tuul raamatut pähe ei too. Amet ei küsi leiba.
- Kas saad kõigi vanasõnade mõttest aru? Arutage klassis vähem tuntud vanasõnade mõtte ja moraali üle.
- Vanasõna on üks rahvaluule lühivormidest. Missugused on ülejäänud kaks? Too mõlema kohta näide.
Harjutus 91
Muuda jaatavas kõnes laused eitavaks ning lisa põhjus, miks tegevust ei toimu. Tegusõna aeg ja tegumood jäta samaks.
Näidis. Liina osaleb homme ajalooviktoriinil. Liina ei osale homme ajalooviktoriinil, sest tal on muusikakoolis kontsert.
Õpetaja parandas pärast tunde kontrolltööd ära. Remonditi suurt tuba. Pesu lehvib nööril. Liisi mängib keksu. Kirurg opereerib haiget. Poest osteti kassitoitu. Metsa all kasvab kukeseeni. Suveks palgatakse uus sulane. Kass sõi hiire ära.
Harjutus 92
Kindlasti oled palju kuulnud räägitavat sellest, et sageli rikutakse liikluseeskirja, õnnetusi on palju ning meie liikluskultuur madal.
Kirjuta kümme ohutu liiklemise reeglit. Too välja just see, mida pead sina kõige olulisemaks. Kasuta nii eitava kui ka jaatava kõne vorme.
Näidis. Ära jookse bussi tagant sõiduteele! Rattaga sõites kanna alati kiivrit! Tänavat ei tohi ületada selleks mitte ette nähtud kohal.
Harjutus 93
Loe tuntud teadlase ja poliitiku Ene Ergma lapsepõlvemälestusi.
Minu elu esimesed kümme aastat möödusid Rakveres Oja tänavas. Kui olin väike laps, ei teadnud ma, kust see oja alguse sai või kuhu ta oma vee viis. Isegi oja nime ma ei teadnud.
Nüüd tean, et see on Maidla oja. Väga pisikene, paar meetrit lai ja vesi selles on madal, lastele vaid põlvini. Meile, lastele, oli oja aga tugev magnet, mis enda poole tõmbas, sõltumata vanemate keelust või aastaajast. Loomulikult tuli sellega seoses ette vahejuhtumeid – nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid.
Seiklused Oja tänavas
Esimene lugu: suuskadega kaldast alla
Mul on hästi meeles oma esimesed suusad. Sain need 1949. aasta jõuludeks ja loomulikult tegin esimesed sõidud just sellesama oja kaldast alla jääle. Uskuge, see oli hiiglama lõbus. Suusad olid puust ja hästi laiad, rihmadega. Vildid lükati jalarihmadest läbi ja nii sõidetigi. Praegu tundub see mäekülg väiksena, kuid tillukese tüdrukuna paistis ta mulle tohutu suur.
Suuskadega seostub ka üks õnnetusjuhtum. Kukkusin nõlvast alla sõites ojajääle, ja nii õnnetult, et maandusin otse ninale. Tõmbasin nina peale sügava haava. Et olin parasjagu üksi kodus, tundus ilmselt, et nutta ei tasu. Panin ninale lund ja hõõrusin selle enam-vähem puhtaks.
Ema pidi ära minestama, kui poest tulles mu verist nägu nägi. Nina pealt kasvas arm siiski välja, ehkki sellega läks veidi aega.
Teine lugu: varakevadised kuresaapad
Pisike Maidla oja oli meile aasta läbi karmiks katsetuskohaks. Vesi on selles ojas väga külm ja supluseks sobimatu, sest sinna voolab palju allikaniresid. Ometi tahtsid kõik meie maja lapsed sealt kevadel läbi kõndida. Oja ahvatlus – et saaks ikka vette – oli suur, ehkki vanemad keelasid. Küllap põhjendatult, sest nii kui läbi jääkülma vee kõndisime, oli palavik kohe platsis. Vahel käisid koos palavikuga kaasas ka kuresaapad. Kui jõest varakevadel paljasääri läbi läksime ja juhtumisi puhus külm tuul, mis jalgu kiiresti kuivatas, saime kõik punased sääred. Ojast me sellest hoolimata siiski eemale hoida ei suutnud, sest vesi meeldis meile hullupööra.
Lisaks neile seiklustele on mul Rakverest meeles igakevadine elamus, mille saime, kui käisime emaga teatri juures sinililli imetlemas. Lapsena tundus mulle, et terve suur väli on sinine, nii palju oli neid seal.
(Pere ja Kodu, 2008/5)
Memuaarid ehk mälestused – proosatekst, milles autor jutustab enda ja oma lähedaste kaasaegsete elust ja minevikusündmustest, mida on ise läbi elanud ja kogenud. Mälestustes kasutatakse enamasti minavormi, need pannakse tavaliselt kirja hilisemal eluperioodil. Sageli annavad memuaarid hea pildi kirjeldatud ajastust.
- Missugused sündmused on Ene Ergmale lapsepõlvest eredalt meelde jäänud? Nimeta need.
- Mitmel korral mainib teksti autor, et väikese lapsena tundusid mõned asjad talle hoopis teistsugused kui nüüd täiskasvanuna. Otsi tekstist need kohad. Kas oled ise ka tundnud samuti? Jutusta sellest.
- Missuguseid huvitavaid fakte said teada ajast, mil Ene Ergma veel laps oli?
- Ene Ergmale on kallis mälestus esimestest suuskadest. Missuguse kaua igatsetud asja üle oled sina lapsepõlves rõõmustanud?
KORDAME
|
1. |
Mitu kõneliiki on eesti keeles? Mille poolest need erinevad? |
|
2. |
Missuguse sõnaga saab tekstis asendada sõnaühendit ei ole? |
|
3. |
Too näiteid sõnadest, mis väljendavad eitavat kõneliiki. |
4. | Mis on memuaristika? |
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ