- Heategevuskontserdi kuulutus
- Dialoog „Tiina, tõin sulle heategevuskontserdi pileti”
- Tuletorn ja jaaniuss. Kalju Saaberi järgi
303. Loe.
Lugege kuulutust. Kontrollige, kuidas klassikaaslased sellest aru said. Esita neile kuulutuse kohta küsimusi.
304. Loe.
Lugege osalistega. Esitage kahekõne õpikut kasutamata.
– Tiina, tõin sulle pileti heategevuskontserdile.
– Ja palju see maksis?
– Ma ju ütlesin, et see on heategevuskontsert. Igaüks annetab nii palju kui võimalik. Kogume raha Jaanuse toetamiseks.
– Kas ma tunnen Jaanust?
– Selleks, et heategevuseks raha annetada, ei pea just inimest tundma. Aga kui sa teada tahad, siis õpib Jaanus viiendas klassis. Ta põeb südamereumat ja elab koos isa ja kahe noorema vennaga vanaema juures. Jaanuse ema suri kaks aastat tagasi vähki.
– Kuidas heategevuskontserdi idee tekkis?
– Selle idee pakkus välja muusikaõpetaja. Tema panigi kontserdi-kava koos kehalise kasvatuse õpetajaga kokku.
– Ja kui palju te loodate piletite eest raha saada?
– Kas see ongi kõige tähtsam? Elus on palju asju, mis on rahast tähtsamad. Näiteks headus ja armastus.
305. Loe ja tõlgi.
Loe ja tõlgi. Koosta iga sõnaga kaks lauset. Väldi nimetavat käänet.
hea, -, -d | hea iseloom, hea nägemine, hea hinne, mitu head ideed, hea hinde, head hinded, heas tujus, heal paberil, pärit heast perekonnast; |
heategevus, -e, -t | heategevuskontsert, viime läbi heategevusmüügi, tegeleb heategevusega, korraldab heategevust, tunneb rõõmu heategevusest, sõltub heategevusest; |
hea/tegu, -teo, -tegu | sooritas heateo, heateo eest, mitu heategu, meenub heategu, märkan heategu, tunnen rõõmu heateost; |
heasüdam/lik, -liku, -likku | heasüdamlik naer, heasüdamliku inimesega, heasüdamlikule inimesele, heasüdamlikuks inimeseks; |
heataht/lik, -liku, -likku | heatahtlik kriitika, ootame heatahtlikku kriitikat, heatahtliku kriitikata, suhtub heatahtlikult, ei suhtu heatahtlikult. |
306. Vasta küsimustele.
Vasta küsimustele. Avalda arvamust heategevuse ja heategude kohta.
- Üks heategu päevas – kas see on raske või kerge? Miks?
- Kas teed tihti heategusid? Millisest heateost sa tahaksid rääkida?
- Kelle heategu on sind rõõmustanud? Kas võiksid sellest lähemalt rääkida?
- Kui oled teinud heateo, kas ootad siis selle eest tänu?
- Mida oled heategevusest lugenud ajalehtedest või kuulnud raadiost ja teistelt inimestelt?
- Kelle või mille jaoks võiks korraldada heategevuskontserdi või heategevusmüügi koolis?
307. Tõlgi.
Tõlgi. Kontrolli tõlkelausete abil, kuidas pinginaaber on sõnaühendid meelde jätnud.
missugune?
meeldiv inimene, ebameeldiv inimene
sõbralik pilk, ebasõbralik pilk
õiglane otsus, ebaõiglane otsus
kannatlik patsient, kannatamatu patsient
tänulik lugeja, tänamatu lugeja
heatahtlik soov, pahatahtlik soov
kuidas?
käitub meeldivalt või ebameeldivalt
vaatab sõbralikult või ebasõbralikult
otsustab õiglaselt või ebaõiglaselt
ootab kannatlikult või kannatamatult
lahkub tänulikult või tänamatult
naerab heatahtlikult või pahatahtlikult
E-ülesanne 1
- Kommid tuleb jagada õiglaselt.
- Ootame kannatamatult rongi saabumist.
- Ta naeratas mulle heatahtlikult.
- Koer vaatas mu poole ja haugatas sõbralikult.
- Olen abi eest väga tänulik.
- See oli õiglane otsus.
- Noogutan tänulikult ja asun teele.
- Kas see oli ikka heatahtlik nali?
- Ära karda, Muki on sõbralik koer.
- Küll sa võid olla kannatamatu!
308. Sobita sünonüümid.
Sobita sünonüümid. Koosta sõnaühendeid koos arvsõnadega.
Näidis: Kolm heatujulist muusikut.
heatujuline
osavõtlik
jõhker
ükskõikne
ilus
püüdlik
arg
meeldiv
korrektne
viisakas
inetu
soliidne
abivalmis
kaunis
rõõmsameelne
hoolas
hoolimatu
julm
väärikas
halb
sümpaatne
kombeline
laitmatu
kartlik
309. Lugege paarilisega.
Lugege paarilisega. Valige esitamiseks üks dialoog õpikut kasutamata.
- – Kuule, väikemees, miks sa siin trepil istud ja nutad? Kas keegi tegi sulle liiga?
– Jah, üks suur poiss võttis mult küpsisepaki ära …
– Küpsisepaki?
– Jah, ostsin puhvetist. See poiss jooksis minust mööda ja tõmbas küpsisepaki käest.
– Ära nuta! Tule, saadan sind klassi. Mitmendas klassis sa õpid?
– Kolmandas. Minu klass on teisel korrusel.
– Lähme siis. Ja palun, siin on sulle üks komm! - – Anton, mis sa siin puu all seisad ja koju ei lähe? Tunnid ammu lõppenud. Ja vihma sajab. Oled varsti läbimärg.
– Vaata puu otsa! Seal üleval ühe oksa peal on kassipoeg. Näub nii haledasti ja ei saa puu otsast alla.
– Küll ta saab! Kui puu otsa üles oskas ronida, küllap oskab siis ka alla ronida.
– Näed ju, et ei oska. Kindlasti ajas mõni kuri koer teda taga ja kassipoeg põgenes puu otsa. Nüüd kardab alla ronida. Palun aita ta puu otsast alla!
– Kuidas? Puu on märg, ma ei taha märjaks saada ja riideid määrida …
– Tõsta siis mind selle puu alumise oksa peale. Toon ta ise puu otsast alla. Kiisu, kiisu, kiisu … tule siia.
310. Koostage dialooge.
Koostage eelmise ülesande eeskujul dialooge (kokku 6–8 punkti).
Situatsioonid:
- Sa tahad teada, miks sõbral on halb tuju. Sõber seletab, et üks klassikaaslane on jõhker ja kiusab teda kogu aeg: näpistab, torgib ja lükkab. Sa püüad sõpra lohutada.
- Kehalise kasvatuse tunnis valivad kaks kaptenit pallimängu jaoks oma meeskonda mängijaid. Üht klassikaaslast ei valita kumbagi võistkonda. Ta läheb solvunult riietusruumi. Sa ei suuda seda ükskõikselt pealt vaadata.
- Algklasside laps ei julge koolimajast välja minna, sest koolimaja ees mängivad poisid lumesõda. Nad loobivad lumepalle ka nende suunas, kes koolimajast väljuvad. Sa lubad last aidata.
311. Kes on kes?
Kes on kes? Leia igale esimese osa sõnale selgitus teisest osast.
- argpüks, hädavares, kadekops, kaebupunn, kiidukukk, keelepeksja, laiskvorst, maiasmokk, memmepoeg, naljahammas, pikanäpumees, õnneseen
- ei saa millegagi hakkama, saamatu inimene; räägib kogu aeg inimesi taga; kiidab ennast; käib teiste peale kaebamas; inimene, kes kõike kardab; ei taha teistele midagi anda; armastab magusaid toite; armastab ja teeb head nalja; väga laisk inimene; varas; inimene, kellel alati veab; vanemate poolt ärahellitatud poiss; ei oska ja ei julge paljusid asju teha
312. Loe ja kirjuta ümberjutustus.
Loe muinasjuttu kaks korda. Kirjuta ümberjutustus.
Tuletorn ja jaaniuss
Kalju Saaberi järgi
Sihvakas tuletorn seisis tormisel maaninal ja näitas laevadele koduteed. Ta oli seal juba mitusada aastat vajalikku tööd teinud. Tuletorn ei olnud üksi. Talle olid seltsiks majakavaht ja koer Pontu, aga sõpra tuletornil ei olnud.
Jaaniöö ajal ilmus tuletorni lähedale palju väikesi tulukesi. Need olid jaaniussid.
„Tere tuletorn!” lausus üks julgem jaaniuss.
„Tere ise ka, väike latern!” vastas vana tuletorn sõbralikult.
„Sa oled nii suur ja su pealael on nii hele tuli,” sosistas jaaniuss. „Ütle palun, kas minust ei võiks ka tuletorn saada? Tahan nii väga teistele teed näidata,” ütles jaaniussike.
„Tuletorn peab kogu aeg laevadele teed näitama. Sina, sõbrake, elad vaid suvel,” selgitas tuletorn.
„Aga kui ma suure kuuse otsa ronin, kas ma siis vähemalt täna olen tuletorni eest?”
„Eks proovi järele, siis on näha,” kostis vana tuletorn.
Väike jaaniuss ronis kohe kõige kõrgema rannamänni latva, see aga ulatus tuletornile vaid nabani.
„Vaadake kõik, nüüd olen mina tuletorn!” hüüdis jaaniuss õnnelikuna. Aga ükski laev ei märganud merel väikest armsat tulukest. Jaaniuss muutus nukraks.
Äkki kostis alt pimedast metsast kellegi nuttu. Üks väike tüdruk oli jaaniööl ära eksinud.
„Mis me nüüd teeme?” muretses jaaniussike.
„Mina pean siin maaninal laevu valvama, et nad karile ei sõidaks, aga sina saad ju liikuda – ole talle taskulambi eest ja aita tüdruk pimedast metsast koju,” õpetas tark tuletorn.
Jaaniussike kukutas end männiladvast lapsele pähe. Tüdrukul oli tulukesest oma juustes nii hea meel, et ta pühkis pisarad silmist ja nad leidsidki kodutee üles.
Koduväravas pani laps jaaniussikese õrnalt posti otsa. „Nüüd oled ka sina, jaaniussike, tuletorn! Päris tõeline majakas, kes näitab teistele koduteed,” arvas tüdruk.
Ja sestpeale tervitavad igal jaaniööl tuletorn ja väike jaaniuss teineteist kui vanad ametivennad.
„Kas näitame ikka laevadele teed?” küsib jaaniussike.
„Kas näitame lastele koduteed?” küsib vana tuletorn vastu.
E-ülesanne 2
- Ta ronis kõrgele puu otsa, aga laevad ei näinud teda.
- Jaaniööl ilmusid tuletorni juurde jaaniussid.
- Koos leidsid nad kodutee.
- Tuletorn seisis ja näitas laevadele teed.
- Üks jaaniuss tahtis saada tuletorniks.
- Jaaniuss kukutas end tüdrukule pähe.
- Talle olid seltsiks majakavaht ja Pontu.
- Nii saigi jaaniussist tuletorn, kes näitab lastele koduteed.
- Metsas nuttis väike tüdruk, sest oli eksinud.
313. Kirjelda.
Kirjelda täpselt, missugused illustratsioonid sa muinasjutu „Tuletorn ja jaaniuss” juurde joonistaksid.
314. Vestelge.
Vestelge muinasjutu põhjal. Kasuta(ge) antud kava.
- Mis oli muinasjutu peamine mõte? Mida tahab autor lugejatele öelda?
- Kas suure tuletorni ja väikese jaaniussi vastandamine aitab muinasjutu peamist mõtet paremini mõista?
- Kuidas mõista jaaniussi lauset „Tahan nii väga teistele teed näidata” otseses ja ülekantud tähenduses? Kas sul on tuua näiteid inimeste kohta, kes näitavad teistele teed?
- Tuletorn ehk majakas näitab laevadele koduteed. Kas ka inimestele? Missugusest majakast on juttu järgmises lauses: „Majakas, mille poole Fjodor liigub, on kaugel ees. Nii kaugel, et vaevalt paistab. Ja pole selge, kas ta selleni ka kunagi jõuab.”
Uued sõnad
anneta/ma, -da, -n – принести в дар, пожертвовать
eksi/ma, -da, -n – ошибаться, заблуждаться
kogu/ma, -da, -n – собирать, копить
lootma, loota, loodan – надеяться, рассчитывать
roni/ma, -da, -n – лазать
selgita/ma, -da, -n – разъяснять, объяснять
sosista/ma, -da, -n – шептать
toeta/ma, -da, -n – поддерживать, подпирать
headus, -e, -t – доброта
heategevus, -e, -t – благотворительность
jaaniuss, -i, -i – светлячок
majaka/s, -, -t = tuletorn, -i, -i – маяк
majaka/vaht, -vahi, -vahti – сторож маяка
pisar, -a, -at – слеза
süda, südame, südant – сердце
tõeli/ne, -se, -st – настоящий
E-ülesanne 3
anneta/ma, -da, -n –
eksi/ma, -da, -n –
kogu/ma, -da, -n –
lootma, loota, loodan –
roni/ma, -da, -n –
selgita/ma, -da, -n –
sosista/ma, -da, -n –
toeta/ma, -da, -n –
headus, -e, -t –
heategevus, -e, -t –
jaaniuss, -i, -i –
majaka/s, -, -t = tuletorn, -i, -i –
majaka/vaht, -vahi, -vahti –
pisar, -a, -at –
süda, südame, südant –
tõeli/ne, -se, -st –
- Service provided by Star Cloud LLC