Tund 3

1. Sellel lillel on valged väikesed kellukese­kujulised õied. Õied on nagu valged pärlid sirge varre otsas. Lehed on küllaltki suured ja piklikud. Lill kasvab nii metsas kui koduõues. Ta nimes on üheks osaks kuu nimetus. Lill õitseb Eestis juunikuus. Tal on tugev meeldiv lõhn. Lilleõitest saadud õli kasutatakse parfümeerias ja südamehaiguste ravimite valmistamisel. Sügisel valmivad lillel punased marjad, mis on väga mürgised.
2. Seda lille kohtad kevadel ja suvel igal pool: murul, kraavipervel, pargis, koduaias. Ta kuulub umbrohtude hulka, aga tema õisi ja juuri kasutatakse ravimite valmistamisel. Mõned inimesed kasutavad lille lehti kevadel salatina. Lillel on kollased ümmargused õied, varre sees on piimamahl. Lehed on piklikud ja sakilised. Selle lille seemned on kui väikesed langevarjud.

Aed Nõmmel

Aino Perviku järgi

Jutustan endast täpsemalt. Minu nimi on Sigrid. Olen heledate juustega ning hallide silmadega koolitüdruk. Ma pole ülearu pikk ega ülearu paks. Elan Nõmmel. Mul on aed, kus kasvavad männid ja lilled peenardel. Varakevadel on aias sinised ja valged krookused ning lumikellukesed, mis hakkavad tilisema, kui neid hästi kaua ja vaikselt vaadata. Soojemate ilmadega astuvad rõõmsalt aeda tulbid ja nartsissid. Nad ilmuvad kohale maa alt. Tulbid on punased, roosad ja kollased. Nartsissiõied pikkade sirgete varte otsas on valged ja lõhnavad. Keset valget on igal õiel kollane punase äärisega rosett. Ja siis tuleb pojengide aeg! Pojengid on suured, jahedad, siidselt läikivad ja imeuhked. Meil on tumepunased, roosad ja valged pojengid. Kui nemad lahkuvad, läheb aed lilli täis. Õitsevad lillherned, moonid, saialilled, kressid ja kes veel kõik. Täielik pidu! Praegu, just täna öösel lõhnab aias valge sihvakas liilia. Kaks õit on tal veel puhkemata, üks on täiesti lahti. Homme viib ema ta tädi Salme juubelile. Rohkem liiliaõisi tänavu ei tule. Aga veel on ju gladioolid, floksid, astrid, jorjenid! Hiljem puhkevad krüsanteemid. Sirelitest ja jasmiinidest ma pole rääkinud, ent kevadel me lausa upume sirelitesse, see on parim aeg. Sügisel on lumimarjad ja metsviinapuuväätidel lähevad lehed purpurpunaseks. Meil on imeline aed.

Kasuta teiste hulgas ka järgmisi sõnu: kasvama, kasvatama, istutama, kastma, rohima, hoolitsema, õitsema, närtsima, peenar, lillepott, rõdu, kast.

Seisan Toompea vaateplatvormil ja sülitan sealt mõnuga alla. Pean siin platvormil sõbrannaga kokku saama. Vaatan kella, aega veel on. Jõuan vahepeal jäätise ära süüa. Külmast ilmast hoolimata luban endale ühe šokolaadijäätise. Sealsamas kioski ees võtan jäätiselt paberi maha ja viskan selle prügikasti suunas. Hammustan esimese suutäie jäätist ja heidan juhuslikult pilgu prügikasti suunas. Näen, et tuul kannab minu visatud paberit mööda asfalti edasi. „Ma ju viskasin ta prügikasti!” olen endaga rahul. Kuid samas tuleb järgmine mõte: „Kas ikka viskasin? Ma ju ei vaadanudki prügikasti poole. Ja mis siis sellest? Kõik ju viskavad!”

Jalutan tagasi platvormile ja olengi juba unustanud väikese vahejuhtumi. Samas märkan lähenevat sõbrannat, käes limonaadipudel ja suur pakk kartulikrõpse. Tore! Mul on kõht tühi. Istume laiale kivist müürile ja mõne minutiga on joogil ja kartulikrõpsudel lõpp peal. Sõbranna kägardab läikiva paberi kokku, haarab minu käest limonaadipudeli ja vaadates üle müüri alla, tõstab käe.

„Oota!” hüüan ma.

Sõbranna tumedad silmad vaatavad mind imestusega. „Mis sul on?” küsib ta ehmunult.

„Me lähme ju kohe ära, eks? Järelikult võime need ka prügikasti visata,” ütlen endalegi ootamatult.

Tänaval, kohe trepi esimese astme kõrval, ootab meid roheliseks värvitud prügikast.

„Vaat, siia!” ütlen tähtsalt ja viskan meie prügi kasti. Samal ajal mõtlen oma jäätisepaberile, sadadele pudelikorkidele, trammi- ja bussipiletitele, nätsu- ja kommipaberitele … Mõtlen kogu sellele prahile, mis võib uputada Balti jaama ja Toompea, kogu pealinna, kogu meie imeilusa Eestimaa …

Aga ei! Nii see ei tohi minna. Mina tegin igatahes täna esimese sammu selle nimel, et päästa meid sellest prahiuputusest. Aga sina? Tee ka sina see esimene samm!

Katrin Sala, 8. klassi õpilane

• kuidas oli Katrin harjunud linnas käituma;
• kas Katrinil oli piinlik oma käitumise pärast;
• missugused vahejuhtumid panid Katrini inimeste käitumise üle mõtlema;
• missugune oli Katrini esimene samm kodulinna puhtuse kaitsmisel;
• missugused on sinu tähelepanekud kodukoha, kooli ja Eestimaa puhtuse kohta;
• missugused on sinu harjumused kodu, kooli ja kodukoha puhtuse hoidmisel.

1. Miks inimesed viskavad paberiprahti maha?
2. Miks mõni inimene viskab prahi korteriaknast välja, kuigi õues on prügikonteiner?
3. Miks mõned inimesed viskavad päevalilleseemnete koored maha sinna, kus nad parajasti neid söövad?
4. Miks paljud inimesed sülitavad maha, vaatamata sellele, et nende kõrval on teised inimesed?
5. Miks paljude majade trepikojad on tihti mustad ja prahti täis, kuigi korterites elavad puhtust armastavad inimesed?
6. Miks on rannas raske leida puhast kohta, kus päevitada?
7. Miks vedelevad rannas ja rannavees katkised pudelid ja pudelikillud.
8. Miks mõned koeraomanikud oma lemmiku järel pargis või tänaval ei korista?