See oli kõige kaunim ja salapärasem koht, mida üldse võib kujutleda. Aeda ümbritsevad kõrged müürid olid kaetud lehetute roosiväätidega, mis kasvasid nii tihedalt, et olid läbisegi põimunud.
Mary leiab salaaia
See oli kõige kaunim ja salapärasem koht, mida üldse võib kujutleda. Aeda ümbritsevad kõrged müürid olid kaetud lehetute roosiväätidega, mis kasvasid nii tihedalt, et olid läbisegi põimunud. Maapind oli kaetud talvise pruuni rohuga. [---] Polnud näha ühtki lehte ega õit ja Mary ei teadnud, kas roosid on kuivanud või elavad. [---]
Maryle tundus, nagu paistaks midagi mustast mullast – mõned teravad väikesed kahvaturohelised tipukesed. Ta kummardus üsna ligidale nende kohale ja nuusutas niiske mulla värsket lõhna. See meeldis talle väga.
„See aed pole täiesti surnud,“ hüüatas ta endamisi tasa. „Kui roosid oleksidki surnud, siis teised taimed elavad.“
- Mida arvas Mary salaaiast?
- Mis pani Mary lootma, et salaaed ei ole täielikult surnud?
Ta ei teadnud midagi aiandusest, kuid talle näis, et mõnes kohas, kus rohelised nupukesed olid esile kerkinud, leidus rohtu nii tihedalt, et tema arvates polnud taimedel küllalt ruumi kasvada. Ta vaatas ringi, kuni leidis terava otsaga puutüki, põlvitas siis maha, kaevas ja kitkus umbrohtu välja, nii et iga taime ümber vabanes kena puhas mullariba.
„Nüüd näib, nagu võiksid nad hingata,“ ütles ta, kui esimesed taimed olid puhtaks kitkutud. „Tahan teha nii ka teistega. Teen seda kõigiga, mida näen. Kui ma täna valmis ei jõua, võin ju homme tulla.“
Ta liikus ühest kohast teise, kaevas ja kitkus, sammudes lõbusalt peenra juurest peenra juurde kuni puude all kasvava rohuni. Töötades hakkas nii soe, et algul viskas ta maha mantli, seejärel ka mütsi. Ilma et ta ise oleks teadnud, naeratas ta kogu aeg alla rohule ja kahvaturohelistele taimekestele.
- Kas sina oled pannud tähele, kuidas kevadlilled tärkavad? Kus sa seda näinud oled?
- Kas sa oled teinud aiatöid? Milliseid?
Mary kohtub Dickoniga
Poisi kõne oli sorav ja ladus. Paistis, nagu meeldiks Mary talle, ja ta ei karda sugugi, et ta Maryle ei meeldi, kuigi ta oli ainult lihtne maapoiss lapitud rõivais, naljaka näo ja karedate roostepunaste juustega. Talle lähemale astunud, märkas Mary, et teda ümbritseb kanarbiku, rohu ja lehtede puhas, värske lõhn, justkui koosneks ta nendest. Maryle meeldis see väga ning poisi naljakasse punapõselisse ja sinisilmalisse näkku vaadates unustas ta, et oli kartust tundnud. [---]
- Ta rääkis soravalt.
- Tal olid seljas lapitud riided.
- Ta nägu oli haiglaselt valge.
- Tal olid punased juuksed.
- Ta lõhnas nagu värske loodus.
- Ta kartis Maryt.
- Tal olid sinised silmad.
Mary jooksis nii kiiresti, et oli tuppa jõudes lausa hingetu. Ta juuksed olid otsmikule langenud ning põsed heleroosaks värvunud. Lõunasöök ootas juba laual ja Martha seisis laua lähedal.
„Sa tuled veidi hilja. Kus sa olid?“ küsis ta.
„Nägin Dickonit!“ hüüdis Mary. „Nägin Dickonit!“
„Teadsin, et ta tuleb,“ ütles Martha rõõmsalt. „Kuidas ta sulle meeldib?“
„Ma arvan… ma arvan, et ta on ilus!“ sõnas Mary otsustavalt.
Martha paistis olevat üllatunud, kuid samal ajal ka meelitatud.
„Noh,“ ütles ta, „ta on kõige parem poiss kogu maakeral, kuid meie ei ole teda kunagi ilusaks pidanud. Ta nina on liiga ülespidi.“
„Mulle meeldib see nii,“ vastas Mary.
„Ja ta silmad on väga ümmargused,“ sõnas Martha pisut kahtlevalt. „Kuigi need on ilusat värvi.“
„Mulle meeldivad ümmargused silmad,“ vastas Mary. „Ja nad on täpselt sama värvi kui taevas nõmme kohal.“
Martha säras rahulolust.
„Kuid tal on suur suu.“
„Armastan tema suurt suud,“ vastas Mary kangekaelselt. „Soovin, et mul oleks just selline suu.“
Martha kihistas rõõmsalt.
„See näiks veider ja naljakas sinu väikeses näos,“ sõnas ta. „Kuid ma teadsin juba, et Dickon meeldib sulle, kui sa teda näed. Kuidas meeldisid sulle seemned ja aiatööriistad?“
„Kuidas sa tead, et ta need tõi?“ küsis Mary.
„Eh! Ma ei mõelnud kunagi, et ta neid ei too. Ta oleks need kindlasti toonud, kui neid oleks ainult Yorkshire’is leidunud. Ta on niivõrd ustav poiss.“
- Kas Dickon meeldis Maryle? Leia tekstist kohad, mis seda kinnitavad.
- Milline oli Martha arvamus Dickonist?
- Kes võib Martha Dickonile olla?
- Mary kiirustas koju, et preili Medlockiga koos süüa.
- Õige
- Vale
- Maryle meeldis Dickon esimesest silmapilgust.
- Õige
- Vale
- Dickon oli väga usaldusväärne poiss.
- Õige
- Vale
Arutleme koos
- Kumb on sinu meelest tähtsam, kas inimese välimus või tema iseloom ja tema teod?
- Mida tähendab vanasõna „Ilu on vaataja silmades“?
Mõtle ja tegutse edasi
Tegevus, mida Mary raamatu jooksul teeb
Joonista
Joonista loetud kirjelduse põhjal Dickonist pilt. Lisa pildile kõik oluline tema kohta.
- lapitud riided
- terav puutükk
- kollased juuksed
- must kübar
- loomad
- kreppriidest müts
- jalutuskepp
- käekott
- seemned
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ