Tants kolmeosalises taktimõõdus
Valss on 3-osalises taktimõõdus keerlev paaristants, mis arenes välja lihtsast rahvatantsust lendlerist.
Rahvapeolt ballisaali
Suure tuntuse saavutas valss 19. sajandil Viinis tänu sellistele heliloojatele nagu isa ja poeg Johann Strauss.
Johann Strauss nooremat nimetatakse austavalt ka valsikuningaks, sest tema imepärased valsid on vallutanud pea kogu maailma.
Valssi võime kohata ka eesti rahvamuusikas. Seda tantsitakse täistallal ja sealt ka nimetus – labajalavalss.

Valss kõlab paljudes teostes
Tuntumad valsiloojad on ka Poola helilooja Fryderyk Chopin, Vene helilooja Pjotr Tšaikovski, Austria helilooja Franz Schubert.
Paljud heliloojad on valssi kasutanud balletis või ooperis, ühe osana sümfoonias ning kirjutanud ka kontsertvalsse.
Tuntud valsid
Arvo Pärt. „Ukuaru valss“

Johann Strauss II. „Ilusal sinisel Doonaul“
Fryderyk Chopin. „Minutivalss“
Pjotr Tšaikovski. Valss ooperist „Jevgeni Onegin“
Franz Schubert. Valsside popurrii (seadnud Olivier Dejours)
Uisutajad

- Kuula ja laula kaasa.
- Harjuta muusika saatel.

Pidekaar pikendab nooti. Seda kasutatakse mitme sama kõrgusega noodi ühendamiseks.
Émile Waldteufel. „Uisutajad“ (seadnud P. Mefano)
Labajalavalss

Laula!

- Mängi kaasmängu paarilisega vastamisi plaksu lüües.
Kaasmäng


Eesti rahvaviis. „Eideratas“
Edelweiss
Muusikalist „Helisev muusika“
