- Mille sätestas Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokoll?
- Nimeta kolm tähtsamat sõjasündmust aastatel 1939–1940.
Saksamaa ründab NSV Liitu
Molotovi-Ribbentropi paktiga oli nii Saksamaa kui ka NSV Liit lubanud kümne aasta jooksul teineteist mitte rünnata, kuid ei Hitler ega Stalin kavatsenud seda lepingusätet tähtaja lõpuni täita. Mõlemad tegid ettevalmistusi teise poole ründamiseks, kuigi jätkati kahepoolseid koostööläbirääkimisi. 1940. aasta hilissügisel teatas Nõukogude Liit isegi, et on valmis teatud tingimustel Kolmikpaktiga liituma. Kuid sel ajal töötasid sakslased juba Nõukogude-vastase välksõjaplaani Barbarossa kallal ega olnud huvitatud NSV Liidust kui liitlasest. 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Algas sõda, mida Venemaal nimetatakse suureks isamaasõjaks. Pärast Saksamaa rünnakut jäi meie põhjanaaber Soome esialgu erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamist. Seepeale otsustas Soome parlament 25. juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Seda sõda nimetavad soomlased jätkusõjaks. Soome vallutas tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSV Liidule kuulunud Karjala alad.
Vastavalt Barbarossa plaanile toimus Saksa vägede pealetung kolmes suunas: armeegrupi Nord ülesandeks oli vallutada Leningrad (tänapäeva Peterburi), armeegrupp Mitte suundus Moskva peale ning armeegrupp Süd pidi hõivama Ukraina. Välksõda kavatseti lõpetada 8–10 nädalaga. Punaarmee ei olnud riigipiiril kaitselahinguteks valmis, sest kavatseti ju peale tungida. Saksa armee hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast (sh ka Baltimaad). Wehrmacht’i väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid ei suutnud. 1941. aasta lõpul toimus Moskva all võimas lahing, millega Punaarmee sundis sakslased NSV Liidu pealinna alt taganema.
Saksamaa ründas Nõukogude Liitu 22. juunil kell 3 öösel. Armee suurus oli 3 mln sõdurit, 3580 tanki, 7184 suurtükki, 1830 lennukit ja 750 000 hobust.
Välksõda ebaõnnestub
Esimestel kuudel vallutasid sakslased hiiglasliku maa-ala ning võtsid tohutul hulgal vange, ent suve lõppedes ei lubanud Nõukogude väe üha raevukam, ehkki kaootiline vastupanu ning Hitleri strateegiliste eesmärkide muutumine enam Moskvasse otsustavat rapiiritorget sooritada – arvati, et just see oleks olnud vajalik Nõukogude Liidu lõplikuks alistamiseks. Välksõjale orienteeritud väeosad, mis pidid saavutama väheste kaotustega kiire võidu, seisid nüüd silmitsi võitlusega, milleks Saksamaa puudulikult mobiliseeritud sõjatööstus polnud ette valmistatud. Stalinil õnnestus suurem osa tööstust Uuralitesse evakueerida, et tagada uute väeosade varustamine isegi siis, kui 1941. aastal mobiliseeritud väed peaks hävitatama.
Nõukogude väe purustamine läänepiirkonnas ei tähendanud veel kogu sõjakäigu võitmist. Edasitungi peatasid vastase ootamatult leidlik kaitsetegevus, strateegiliste reservide kohalejõudmine Siberist ja Kaug-Idast ning väikesearvuliste Saksa motoriseeritud üksuste kurnatus, mille põhjustasid Vene sügis ja talv.
Sõjad. Ajalugu kaartidel. Tallinn, 2005.Saksamaa ründas 22. juunil . aastal oma senist liitlast NSV Liitu.
Nõukogudevastast operatsiooni nimetatakse plaaniks.
Sama aasta 25. juunil kuulutas NSV Liidule sõja. Seda sõda nimetatakse .
Kas sakslastel õnnestus vallutada NSV Liidu pealinn Moskva?
Jaapan ründab Ameerika Ühendriike
Kuna maailma peatähelepanu oli pööratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapani valitsus seda ära ja proovis kehtestada oma ülevõimu Ida-Aasias. Jaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA‑le sõja. Ka Saksamaa ja Itaalia teatasid, et on ameeriklaste vastu. Sõda, mis oli haaranud ka Vaikse ookeani piirkonna, muutus seega tõeliseks maailmasõjaks.
Pärast rünnakut Pearl-Harborile õnnestus jaapanlastel poole aastaga hõivata kõik liitlaste peamised tugipunktid Kagu-Aasias. Jaapanlaste tegevust toetasid vallutatud alade rahvad, keda ärritas eurooplaste koloniaalvõim. 1942. aasta suvel kerkis ka Austraalia, India ning Alaska kohale oht sattuda Jaapani sõjalise löögi alla. Juunis toimunud lahingus Hawaii saarestiku Midway atolli juures panid ameeriklased jaapanlasi esimest korda tundma suure kaotuse valu.
Pühapäeva, 7. detsembri hommikul kell 7.55 ründasid Jaapani õhuväed Pearl Harborit. Kahe tunni jooksul uputati 5 ja purustati 16 USA sõjalaeva. Hävis 188 Ameerika sõjalennukit. Rünnakus sai surma vähem kui 100 jaapanlast ning üle 2400 ameeriklase.
. aasta . detsembri varahommikul ründasid Jaapani lennukikandjad Hawaiil is asuvat ookeani laevastikku. i vastu saatsid jaapanlased admiral Nagumo juhatusel kogu oma peamise, kuuest lennukikandjast koosneva ründekoondise [---], mis pidi ründama kahes laines. Salastatus oli absoluutne, rünnakuga hävitati või löödi rivist välja 18 sõjalaeva, millest vaid mõni hiljem remonditi.
Võib-olla lootsid jaapanlased sõja algul i rünnates demoraliseerida ja avalikku arvamust lõhestada, kuid selle asemel ühendas nende rünnak ühiskonda ja seadis ainsa eesmärgi – täieliku võidu.
Kujuneb Hitleri-vastane koalitsioon
Kui Saksamaa ründas 1941. aasta suvel NSV Liitu, hakkas kujunema Hitleri-vastane koalitsioon. Briti peaminister Churchill, kes seni suhtus väga vaenulikult nii Saksamaasse kui ka Nõukogude Liitu, nägi nüüd Stalinis liitlast. Juba 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuse kokkuleppe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust.
Tihenes ka USA ja Suurbritannia koostöö. 1941. aasta augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja Suurbritannia teatasid, et nad ei otsi sõjas omakasu. Veel lubati hartas taastada kõikide selle sõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus (paraku jäid need lubadused Baltimaade osas täitmata). Pärast seda, kui USA kisti maailmasõtta, sai Hitleri-vastase liidu kujunemine hoogu juurde.
1941. aasta lõpul ja 1942. aasta algul toimusid Washingtonis kohtumised, kus kooskõlastati USA ja Suurbritannia sõjapidamise strateegia ning liitlasväed said Vaikse ookeani kaguosas ühise ülemjuhatuse. Sõja peatandriks jäi siiski Euroopa.
1942. aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama võitluseks vaenlasriikide vastu kogu oma jõudu ning keelduma nendega nii separaatrahu kui ka vaherahu sõlmimisest. Deklaratsioonile esimestena alla kirjutanud ja nendega hiljem liitunud riikide nimeks sai Ühinenud Rahvad.
Murrang sõjas
1942. aasta teisel poolel hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poole. USA, Nõukogude Liit ja Suurbritannia tootsid selleks hetkeks relvi ja sõjavarustust mitu korda rohkem kui Kolmikpakti riigid. Oktoobris alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses. Brittidele tulid appi ameeriklased ning järgmise aasta kevadel sundisid USA-Briti ühisjõud Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas lõplikult alistuma.
Wehrmacht’i põhiosa oli 1942. aasta kevadeks koondatud siiski Nõukogude Liidu vastu. Sakslastel õnnestus idarindel taas pealetungi alustada, seekord lõunas. Juuni lõpul suundusid Saksa väed Kaspia mere poole, et jõuda Nõukogude Liidu naftapiirkondadesse. Volga ääres ja Kaukasuse eelmägedes pealetung siiski seiskus. Suvel 1942 algas aga teise maailmasõja üks pöördelisemaid heitlusi – lahing Stalingradi pärast. Nõukogude armee pidas nelja kuu jooksul sakslaste vastu ägedaid kaitselahinguid. 19. novembril 1942. aastal alustas aga Punaarmee vastupealetungi ning umbes 300 000 Saksa sõdurit jäi piiramisrõngasse. 1943. aasta veebruari algul sissepiiratud Saksa väed alistusid.
Stalingradi lahing tõi sõja kulgu pöörde, mida sageli peetakse murranguks mitte ainult Nõukogude-Saksa rindel, vaid kogu teise maailmasõja käigus. Saksamaa ning tema liitlased Rumeenia ja Itaalia kaotasid ühtekokku üle 800 000 sõduri. Wehrmacht ei suutnud pärast sellist lööki enam toibuda.
1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee piiramisrõngasse Leningradi ümber kitsa koridori, millega leevenesid selle linna elanike kannatused.
Ei sammugi tagasi
Ei tohi enam taluda ülemaid, komissare ja poliittöötajaid, kelle väeosad lahkuvad omavoliliselt positsioonilt. [‑‑‑] Paanikatekitajad ja argpüksid tuleb kohapeal maha lasta.
Nüüdsest alates peab iga ülema, punaarmeelase ja poliittöötaja jaoks raudse distsipliini järgimisel saama seaduseks nõudmine: ilma kõrgema ülemjuhatuse käsuta mitte sammugi tagasi.
Roodu, pataljoni, polgu ja diviisi ülemad ning vastavad komissarid, kes lahkuvad positsioonilt ilma kõrgemalt saadud käsuta, on Kodumaa reeturid. Selliseid ülemaid ja komissare tuleb kohelda kui Kodumaa reetureid.
Selline on meie Kodumaa üleskutse.
Stalini käskkiri nr 227, 28. juuli 1942.- Sakslased murdsid Punaarmee piiramisrõngast läbi ja vallutasid Stalingradi.
- Saksamaa ja tema liitlased kandsid lahingus väga suuri kaotusi, millest ei suutnud enam taastuda.
- Punaarmee asus idarindel vastupealetungile.
LISA. Stalingradi lahing
Teise maailmasõja kõige verisem lahing oli Stalingradi lahing, mis peeti 21. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmacht’i ja nõukogude Punaarmee vahel. Lahingu käigus sai surma üle 1,5 miljoni inimese.
Pärast seda kui Moskva vallutamine läbi kukkus, alustas Hitler pealetungi lõunas. Ta lootis vallutada Volga jõe alamjooksu ja Kaukaasia, et lõigata Punaarmee ära Bakuu naftast. Volgal jõudsid Saksa väed Stalingradi linnani ja alustasid selle vallutamist. Lahing oli väga pingeline ja kestis mitu kuud. Võideldi iga maja ja isegi iga korruse pärast. Kõik üksused linnas, nii Saksa kui ka Nõukogude poolel – ja vähesed tsiviilelanikud, kel polnud õnnestunud pärast esimesi saatuslikke päevi põgeneda – olid halastamatu pommitamise sihtmärgiks. Tundus, et linn langeb peatselt, kuid 19. novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Pauluse armee sattus piiramisrõngasse. Saksa väed oleksid võinud piiramisrõngast välja murda, kuid Hitler keelas selle. Katse saata abivägesid kukkus läbi. Paulus alistus 2. veebruaril 1943. a. 91 000 meest langes vangi.
Saksa sõduri mälestusi
13. september. Halb päev, meie pataljonil ei vedanud. Katjuušad tekitasid meile sel hommikul raskeid kaotusi: 27 meest sai surma ja 50 haavata. Venelased võitlesid meeleheitlikult nagu metsloomad. Nad ei lasknud end vangi võtta, vaid lasid sul selle asemel lähedale tulla ja pildusid siis granaate...
16. september. Meie pataljon ründab tankidega elevaatorit. Sellest tõuseb suitsu. Vili põleb, ja paistab, et venelased seal sees panid selle ise põlema. See on barbaarne. Pataljon kannab raskeid kaotusi. Need seal elevaatoris ei ole inimesed, nad on kuradid ja neid ei võta ei tuli ega kuulid.
94. jalaväedeviisi sõduri Willi Hoffmani päevikust.LISA. Leningradi blokaad
Leningradi blokaad kestis 1941. a septembrist 1944. a jaanuarini, kuid esimene karm talv oli kõige hullem. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäi suurem osa elanikke linna ning neid sai varustada ainult Leningradist kirdes asuva Laadoga järve kaudu. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 000 inimese. Söödi koeri, kasse ja linde ning esines ka kannibalismi. Pommitamine ja pakane viisid rivist välja kanalisatsiooni ja veevarustuse. Alates 1942. a märtsist tingimused aegamööda paranesid.
- Kes sinu arvates oli süüdi, et Leningradi blokaadis suri 640 000 inimest nälga? Põhjenda oma seisukohta.
Leningradi elaniku mälestusi
9. ja 10. november 1941. Me pole kümme päeva saanud oma toidunormi täielikult välja osta. Peaksime saama 400 g tangu, 615 g võid ja 100 g jahu, kuid neid pole kusagilt saada. Ja kus nad müügile tulevad, on suured sabad. Sajad inimesed seisavad tänaval käreda külma käes ja kaupa jätkub harilikult vaid kaheksakümnele kuni sajale. Nii nad siis seisavad ja külmetavad ja lahkuvad ilma milletagi. Inimesed tõusevad hommikul kell neli, seisavad poe ukse taga kella üheksani õhtul ja tulevad ikka midagi saamata ära... Parajasti on antud õhuhäire. See on kestnud juba kaks tundi. Nälg ja puudus ajavad inimesed pakasega pikkadesse poesabadesse tunglema.
16-aastane Jura Rjabinkin, kes tõenäoliselt suri Leningradis, sest tema viimane päevikukanne on tehtud 4. jaanuaril 1942.Küsimused
- Miks ei plaaninud ei Hitler ega ka Stalin kinni pidada 1939. aastal Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingust?
- Mis oli Barbarossa plaani järgi Saksamaa eesmärk?
- Mis riikide vahel toimus jätkusõda? Miks sõda puhkes?
- Miks astus teise maailmasõtta USA?
- Kas Atlandi hartas kokkulepitud põhimõtted suudeti realiseerida? Põhjenda oma seisukohta.
- Nimeta kaks sündmust, mis aitasid kaasa Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemisele. Põhjenda oma valikut.
- Millist rolli etendas Stalingradi lahing teises maailmasõjas?
