Mõisted
Rahvaarvu muutumine sõltub sündimusest, suremusest, sisse- ja väljarändest.
Sündimus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. Et sündide arv erineva rahvaarvuga piirkondades oleks võrreldav, iseloomustatakse sündimust sündimuskordajaga: elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta ja väljendatakse tavaliselt promillides (‰).
Suremust ehk surmajuhtude esinemist iseloomustab samamoodi suremuskordaja: surmade arv aastas 1000 elaniku kohta (promillides, ‰).
Iive näitab rahvaarvu muutumist mingis kindlas ajavahemikus. Sünni- ja surmajuhtude vahe on antud piirkonna rahvastiku loomulik iive. Rändeiive ehk mehaaniline iive on antud piirkonnas inimeste sisse- ja väljarände vahe. Aasta absoluutse iibe arvutamiseks tuleb need kaks omavahel liita. Tulemus võib olla kas positiivne (rahvaarv suureneb) või negatiivne (rahvaarv väheneb).
Antud juhul on tegu negatiivse suhtelise iibega – milliseid riike võib selline diagramm iseloomustada?
Loomulik iive | Mehaaniline iive | |
⇧ | ||
⇩ |
Praegusel ajal on Eestis sündimus kui suremus. Ometi on viimastel aastatel rahvaarv pisut suurenenud. Järelikult sisseränne on olnud kui väljaränne.
Rahvastikuprotsessid
Sündimust mõjutavad mitmed tegurid, näiteks pereplaneerimine, religioossed vaated, elukeskkond, rahalised ja majanduslikud võimalused, lapsetoetused jms. Iibele võivad mõju avaldada ka suured looduskatastroofid, epideemiad, sõjad jms. Näiteks on pärast suuri katastroofe täheldatud sündivuse mõningast tõusu.
Sündimus, aga ka suremus on suurem arengumaades, arenenud ning rikastes riikides on märgatav aga rahvastiku vananemine ja vähene sündimus.
Rahvastikuekspertide hinnangul tuleb sel sajandil valdav osa rahvastiku kasvust just kõrge sündimusega riikide arvelt, mis asuvad peamiselt Aafrikas, Kagu-Aasias, Ladina-Ameerikas. Üle poole kogu rahvastiku kasvust kuni sajandi lõpuni langeb kaheksa riigi õlule: Nigeeria, India, Tansaania, Kongo Demokraatlik Vabariik, Niger, Uganda, Etioopia, USA.
Suremust mõjutavad vaesus, nälg, vee puudus, sõjad, halb tervishoiukorraldus, arstiabi halb kättesaadavus, ebatervislik eluviis, haigused, õnnetused, looduskatastroofid, vägivald jm sellised tegurid.
Sünnid ja surmad 1000 inimese kohta 2020. aastal mõnedes Euroopa riikides
Riik | Sünde | Surmasid | Loomulik iive |
Iirimaa | 11,2 | 6,4 | 4,8 |
Venemaa | 11,8 | 12,9 | –1,1 |
Island | 12,3 | 6,3 | 6,0 |
Türgi | 13,3 | 5,3 | 8,0 |
Saksamaa | 7,9 | 12,2 | –4,3 |
Bulgaaria | 8,5 | 18,0 | –9,5 |
Suurbritannia | 10,7 | 9,0 | 1,7 |
Ukraina | 7,1 | 14,8 | –7,7 |
Kreeka | 7,9 | 12,2 | –4,3 |
Eesti | 9,9 | 11,9 | –2,0 |
Allikas: INED
Euroopa rahvaarv kasvab loomuliku iibe teel väga aeglaselt. Euroopas sünnitab naine keskmiselt 1,4 last (Aafrikas aga 4,2). Mitmetes riikides on iive olnud juba pikemat aega negatiivne, näiteks Saksamaal, Lätis, Leedus, Ungaris, Itaalias jm. Positiivne iive on olnud pidevamalt Iirimaal, Islandis, Austrias jm.
Parema ülevaate iibe muutumisest annab suhtelise loomuliku iibe (iive 1000 elaniku kohta) võrdlemine eri riikides. Vaata jooniseid.
Pikaajaline rahvastikuprotsesside jälgimine on näidanud, et iga rahvas läbib oma arengus mitmeid etappe. Iseloomulikud on kõrge sündivusega etapp ja kõrge suremusega etapp ning seejärel madala sündimuse ja madala suremusega etapp. Vahepeal toimub demograafiline üleminek ehk siire (vt joonist all). Selle alguses on demograafiline plahvatus, mille ajal suremus langeb järsult ja sündimus on veel kõrge. Järgneb rahvastiku vananemise etapp: sündimus hakkab langema, noori inimesi tuleb vähem juurde ja rahvaarvu kasv aeglustub. Tulemuseks on madal sündimus ja suremus ning vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb.
Demograafilise ülemineku teooria järgi iga riigi rahvastik oma arengus mitmeid etappe.
Esimeses etapis (preindustriaalsel ajastul) on sündimus ja suremus ja rahvastiku kasv .
Neljandas, kaasaegses etapis on sündimus ja suremus ning loomulik iive taas nullilähedane.
Nende vahel toimub kahes etapis demograafiline üleminek:
- alguses on demograafiline plahvatus – esimesele etapile omase sündimuse jätkumisest, kuid suremuse tingitud plahvatuslik rahvaarvu kasv, millele järgneb
- nii sündimuse kui ka suremuse vähenemisega seotud rahvastiku etapp.
Eesti rahvastik oli etapis aastatel 1770–1890. Peredes oli lapsi, eluiga oli suhteliselt . Inimesed tegelesid valdavalt .
Tänapäeval on Eesti rahvastik etapis. Peredes on last ja eluiga suhteliselt . Inimeste töökohad on valdavalt .
Rahvaarvu muutumine Eestis
Eestis toimus demograafiline plahvatus (joonisel teine etapp) 18. sajandi lõpust kuni umbes 1890. aastani, rahvaarv tõusis sel perioodil tunduvalt. 1920.–1930. aastatel oli rahvastiku juurdekasv väga aeglane, suurim juurdekasv oli 1920. aastate alguses. 1929. aastast alates oli loomulik iive negatiivne.
Vahetult Teise maailmasõja järel elas Eestis hinnanguliselt vaid 854 000 inimest – 80% sõjaeelsest tasemest. Nõukogude ajal jõudis Eesti põlisrahvastik kriisi ja hakkas vähenema. Üldises rahvaarvus see ei kajastunud, sest sisserännanute (enamasti 20–30-aastased) arv üha kasvas ja nende iive oli kõrge. Praeguseks on sisseränne ida poolt vähenenud, tolleaegsed sisserännanud vananenud ja kogukonna iive väga madal (võrdle eestlaste iibega, tabel „Loomulik iive Eestis ja eestlaste loomulik iive”).
Viimastel aastatel on Eesti loomulik iive, vaatamata eestlaste positiivsele iibele üksikutel aastatel (2008–2012, 2018 ja 2019), olnud tervikuna negatiivne. Oluliselt mõjutas loomulikku iivet koroonapandeemia, mis tõi aastatel 2020–2021 kaasa rekordiliselt kõrge suremuse ja viis koos sündimuse langusega iibe tugevasse miinusesse.
Loomulik iive – Eestis kokku ja eestlastel eraldi
Aasta | Eestis kokku | Eestlased |
2007 | –1634 | –177 |
2008 | –647 | 595 |
2009 | –318 | 916 |
2010 | 35 | 1704 |
2011 | –565 | 878 |
2012 | –1394 | 118 |
2013 | –1713 | –384 |
2014 | –1933 | –546 |
2015 | –1336 | –80 |
2016 | –1339 | –128 |
2017 | –1759 | –117 |
2018 | –1384 | 272 |
2019 | –1302 | 348 |
2020 | –2602 | –407 |
2021 | –5315 | –1840 |
Allikas: Statistikaamet
Kõige suurema negatiivse loomuliku iibega on Ida-Virumaa, positiivne iive on viimastel aastatel olnud Harju- ja Tartumaal, eelkõige linna lähivaldades, kuhu on kolinud paljud noored pered.
- Elussündide esinemine riigi rahvastikus aasta jooksul 1000 elaniku kohta (‰) on
- Surmajuhtude esinemine riigi rahvastikus aasta jooksul 1000 elaniku kohta (‰) on
- Sünni- ja surmajuhtude vahe riigi rahvastikus on iive.
- Eesti rahvastiku loomulik iive on viimastel aastatel
- Riigi inimeste sisse- ja väljarände vahe on rändeiive ehk iive.
Küsimused
- Nimeta iivet mõjutada võivad tegurid. Millised neist mõjutavad Eesti rahvastikku?
- Analüüsi diagrammi „Sünnid ja surmad Eestis aastatel 1950–2020”. Milliseid järeldusi saad sündide ja surmade kohta nende andmete põhjal teha? Kuidas on loomulik iive aastakümnete lõikes muutunud?
- Laulva revolutsiooni aastaid 1987–1989 on nimetatud ka beebibuumi aastateks. Miks?
