Juunis, jaanipäeva paiku, on meil öö nii lühike, et päike ei jõuagi läänekaares looja minna, kui peagi on ta idas jälle silmapiiril. Jääb mulje, nagu süütaks kellegi käsi alles nüüdsama puhkama läinud päikeselambi ...
Fr. R. Faehlmann, „Koit ja Hämarik“Muistendid
Muistend on rahvajutt, milles seletatakse tõelisi või tõeks peetavaid sündmusi ja nähtusi. Muistendid jutustavad, kuidas mõni koht või nähtus on tekkinud.
„Koidu ja Hämariku“ pani kirja Friedrich Robert Faehlmann.
Koit ja Hämarik
Pikad valged suveööd on meile, põhjamaa inimestele, tasuks selle eest, et talvel on meil päevad väga lühikesed. Juunis, jaanipäeva paiku, on meil öö nii lühike, et päike ei jõuagi läänekaares looja minna, kui peagi on ta idas jälle silmapiiril. Jääb mulje, nagu süütaks kellegi käsi alles nüüdsama puhkama läinud päikeselambi ...
- Loe jutu esimest lauset. Kuidas sa seda mõistad, kas ka tänapäeval on pikki valgeid öid või olid ööd sellised ainult minevikus?
- Milline sõna annab vastuse?
Vanataadil oli kaks igavesti noort ustavat abilist. Neiu nimi oli Hämarik ja noormeest kutsus ta Koiduks. Kui Vanataat päikeselaterna valmis meisterdas ja esimesel päeval seda ka katsetas, ütles ta Hämarikule: „Sinu hooleks, tütreke, annan ma loojuva päikese laterna. Kustuta ta igal õhtul ära ja kanna hoolt, et ta viga ei saaks.“
- Kas sündmused, millest selle lõigu alguses juttu on, toimuvad praegu või toimusid minevikus?
- Millest sa seda järeldad?
Noormehele ütles Vanataat aga nii: „Sinu amet, pojuke, olgu lamp igal hommikul põlema süüdata ja uuele teekäigule saata.“
Ja hakkasidki Hämarik ja Koit usinasti tööle. Ühelgi päeval ei puudunud päikeselamp taevavõlvilt. Talvel lasksid nad lambil vähem põleda, et inimesed suvistest töödest välja puhata saaksid, suvel aga vastupidi: lamp põles kaua, et inimesed jõuaksid kõik tööd lõpetada.
- Millised olid Hämariku, millised Koidu ülesanded?
Juhtus aga nii, kuis noortega ikka juhtub: ühel hommikul riivas Koidu käsi laternat üle andes neiu kätt ja tütarlaps punastas häbelikult. Õhtul, kui Hämarik omakorda lambi Koidule tagasi ulatas, langetas ta noormeest nähes silmad ja ohkas sügavalt.
Ebatavaline soov
Möödusid päevad ja saabus aeg, mil kogu loodus õitsele puhkes. Lindude laul ja lillede lõhn joovastasid meie noori sedavõrd, et nad jäid ühel õhtul päris kauaks teineteise sõstrasilmadesse vaatama. Märkamatult riivas noormehe käsi neiu kätt ja nende huuled ühinesid üliõrnaks suudluseks. Lamp jäi tol õhtul taeva lääneserva valgustama kauemaks, kui Vanataat oli ette näinud.
- Kes on Eesti kirjaniku Friedrich Robert Faehlmanni jutus Vanataat?
Järgmisel päeval kutsus Taat mõlemad noored enda ette ja ütles neile: „Teie tööga olen ma rahul ja soovin, et te lõplikult õnnelikuks saaksite. Saagu teist üks pere ja pidage oma ametit edaspidi mehe ja naisena!“
Hämarik ja Koit vastasid talle ühest suust:„Taat, ära riku meie rõõmu! Lase meil igavesti mõrsjaks ja peiuks jääda. Nii oleme armastuse leidnud ja nii tahame seda säilitada.“
- Milline oli noorte ebatavaline soov?
- Mis sa arvad, miks nad sellise soovi esitasid?
Ja Vanataat täitiski kahe noore armastaja soovi.
Nõnda on Koit ja Hämarik ikka igavesti noored mõrsja ja peiu. Ainult suviti saavad nad nelja nädala kestel igal südaööl kokku ja ainult siis suudlevad ja kaisutavad nad teineteist. See on siis, kui juunis taeva lääneserval päikeselatern ei kustugi. Vanataat ehib aga looduse sel puhul ilusamaks, kui see tal enne seatud oligi, ja ööbik hüüab Koidu rinnale liiga kauaks lebama jäänud Hämarikule: „Laisk tüdruk! Laisk tüdruk! Öö pikk! Öö pikk!“
Friedrich Robert Faehlmanni muistendijutustas ümber Lauri Leesi
- Mida tähendab lause „Vanataat ehib aga looduse sel puhul ilusamaks“?
- Mida tähendab sõna eha?
Arutleme koos
- Millist püha peame Eestis ajal, mil Koit ja Hämarik kokku saavad? Kuidas sulle see püha meeldib? Millised kombed on teie perel selle tähistamiseks välja kujunenud?
- Kas sinu klassikaaslaste nimed tähendavad midagi? Nimeta eesnimesid, mis midagi tähendavad.
Töö tekstiga
- öise pimeduse põhjust
- päevase valguse põhjust
- öö ja päeva vaheldumist ekvaatoril
- öö ja päeva vaheldumist põhjamaades
- videvik
- aovalgus
- hommik
- õhtu
- pimedik
- hahetus
- päikeseloojang
- päikesetõus
- Koit ja Hämarik
- koit ja hämarik
- NIMED
- NIMETUSED
- Millisest ilmakaarest päike tõuseb?
- põhjast
- lõunast
- idast
- läänest
- Millisesse ilmakaarde päike loojub?
- põhja
- lõunasse
- itta
- läände
Mõtle ja tegutse edasi
• Mis sa arvad, millistel rahvastel võib olla samasuguseid muistendeid nagu meie „Koit ja Hämarik”? Märgi need. Põhjenda suuliselt.
- rootslased
- inglased
- šotlased
- kreeklased
- soomlased
- iirlased
- prantslased
- norralased
- itaallased
Tekst õpetajale
Harjutus 4
Vaata pilti, loe läbi kirjeldus ja muistend ning täida ülesanne.
Emumägi
Emumägi asub Lääne-Virumaal Rakke vallas. Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp. Mäe kõrgus jalamilt on 79 meetrit, kuid merepinnast 166 meetrit. Mäe otsas on puidust vaatetorn.
Kuidas tekkis Emumägi?
Kord tuli Kalevipoeg sõjast. Talle kippus kange väsimus peale. Siis pani ta hobuse kammitsasse ja heitis ise magama. Samal ajal aga, kui Kalevipoeg magas, tükkisid hundid hobusele kallale. Kalevipoeg magas nii raskesti, et ta ei kuulnud midagi. Hobune pani küll tagumiste jalgadega vastu, kuid hundid said viimaks võimust ja murdsid hobuse maha. Oma tagumiste jalgadega aga kraapis hobune võitluse ajal lagendikult nii palju mulda üles, et sellest mullast tekkiski Emumägi. Sinna aga, kust hobune mulla ära kraapis, sündis Peetla soo.
Kirjuta lühike muistend mõne koha, nähtuse või asja tekkeloost.
Näiteks mõne oma kodukoha mäe, puu või kivi kohta või kuidas puud juurdusid või kuidas on tekkinud jäälilled, äike, vihm vm.
- Service provided by Star Cloud LLC