Euroopa uusaja hakul

  • Mida pidid varauusaja inimesed kõige rohkem kartma?
  • Milline oli uusaegne perekond?
Seotud sisu
Muud tegevused

Suur kriis

Varauusaja inimese elu oli ettearvamatu ja ebakindel. Head ajad vaheldusid halvematega. Iseäranis kardeti kolme suurt nuhtlust: sõda, katku ja näljahäda. Need käisid sageli käsikäes, sest sõjaga levisid haigused ning mõlemad takistasid põlluharimist, tuues kaasa nälja. Eriti raske aeg oli 17. sajandi esimene pool, mida on nimetatud ka suureks kriisiks Euroopa ajaloos. Kõikjal möllasid sõjad, mis olid ajendatud nii usukonfliktist katoliiklaste ja protestantide vahel kui ka riikide võitlusest ülevõimu pärast. Saksamaad laastas Kolmekümne­aastane sõda (1618–1648), millesse oli haaratud suur hulk teisi riike (Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi, Taani, Madalmaad). Ka Ida- ja Põhja-Euroopas toimus palju sõdu, mis ulatusid ka Eestisse. Mitmes riigis kaasnesid sõjaga rahutused, mässud ja kodusõda.

Katk, Sõda, Nälg ja Surm (Albrecht Dürer, 1497)

Jumala tahe

Inimese ellujäämine sõltus ilmastikust, taudide levikust ja paljudest muudest asjaoludest, mille üle tal polnud kontrolli. Raskustega aitas toime tulla usk sellesse, et Jumal korraldab maapealseid asju alati kindlal põhjusel. 18. sajandi Saksamaal elanud kangur Mathias Wirtz tegi igal aastal kokkuvõtte tähtsamatest sündmustest oma elus. Näiteks kirjutas ta järgmist:

Pärast seda, kui armas Jumal oli meid nuhelnud suure hinnatõusu ning loomataudiga, andis ta meile väga korraliku viljasaagi ning inimesed rõõmustasid. Nad hakkasid jälle tantsima ja hüppama, hoorama ja abielu rikkuma, millega nad uuesti Jumalat solvasid. Siis arvas taevaisa heaks taas oma käe välja sirutada ning rahvast karistada. See juhtus 15. augustil 1775. Algas tohutu äikese­torm, lõi välku ja müristas ning suured raheterad hävitasid kogu vilja, mis veel koristamata oli. Pärast seda tulid aga jälle head ajad...

  • Milliseid sündmusi põhjendasid varauusaja inimesed Jumala tahtega? Kui palju mängis nende arvates seejuures rolli inimese enda tegevus?
  • Arutle, kas usk Jumala tahtesse muutis inimeste elu kergemaks või raskemaks.

Maailmalõpp

Keskajal ja varauusajal usuti, et hävitavate sõdade, katku­epideemiate ja näljahädade sagenemine kuulutab ette peatselt saabuvat maailmalõppu. See veendumus põhines lõigul piibli viimasest raamatust, „Johannese ilmutusest“, kus lõpuaja juhatab sisse nelja hukatust külvava ratsaniku maailma läkitamine.

Siis ma nägin, kuidas Tall avas esimese seitsmest pitserist, ja kuulsin üht neljast Elavast otsekui kõuehäälega hüüd­vat: „Tule!“ ja nägin valget hobust, kelle seljas istujal oli käes amb. Temale anti pärg ning võitjana läks ta välja – võitma.

Kui Tall teise pitseri avas, kuulsin ma teist Elavat hüüdvat: „Tule!“ Siis tuli välja teine – tulipunane – hobune ning selle seljas istujale anti voli võtta ära rahu ilmamaa pealt, et inimesed üksteist tapaksid, ning temale anti koletu mõõk.

Kui Tall kolmanda pitseri avas, kuulsin ma kolmandat Elavat hüüdvat: „Tule!“ ja nägin musta hobust, kelle seljas istujal olid käes kaalud, ning kuulsin nelja Elava keskelt otsekui häält hüüdvat: „Mõõt nisu ühe teenari eest, kolm mõõtu otri ühe teenari eest! Aga õli ja veini ära puutu!“

Kui Tall neljanda pitseri avas, kuulsin ma neljandat Elavat hüüdvat: „Tule!“ ja nägin tuhkrut hobust; selle nimi, kes tal seljas istus, oli Surm, ning Allmaailm käis temaga kaasas.

Neile anti meelevald veerandi üle ilmamaast – tappa mõõga ja näljaga, surma ja kiskjatega.

(Ilm 6:1–8)

1.

2.

Seotud sisu
Muud tegevused

Väike jääaeg

17. sajandi kriisi tegi veelgi raskemaks Euroopat tabanud jahenemine, mis muutis talved erakordselt külmaks ning suved tavalisest vihmasemaks. Seda perioodi on nimetatud ka väikeseks jääajaks. Tolle aja Madalmaade elu-olu kujutavatel maalidel näeme, kuidas inimesed kelgutavad ja kanalitel uisutavad, mis tänapäeval on võimalik vaid väga üksikutel talvedel.

Külm ja niiske kliima tõi kaasa viljaikaldusi. Kui seda juhtus mitu aastat järjest, võis puhkeda ulatuslik näljahäda. Euroopa uusaja kõige hävitavam näljahäda vallandus 1696.–1697. aastal Rootsi suurriigis Eesti ja Läti alal ning Soomes. 1709. aastal surid inimesed isegi Pariisi tänavatel nälja ja külma kätte.

Kui teravilja kõrval hakati kasvatama enam maisi ja kartulit, polnud ikalduste tagajärjed enam nõnda laastavad. Kaubandus­sidemete laienemine võimaldas toiduaineid kaugemalt sisse vedada. 18. sajandil paranes ka kliima. Kui välja arvata üksikud erandid (nt 19. saj keskel kartuliikaldusest põhjustatud suur nälg Iirimaal, kus suri miljon inimest), ei pidanud eurooplased enam suuremaid näljahädasid kartma.

Märkmeid 17. sajandi kliima kohta

1603 vankrid sõitsid üle Rhone’i jõe jää (–18 °C)

1621 Veneetsia laevastik külmus kanalitel jäässe kinni (–20 °C)

1638 Marseilles’ sadamas külmusid galeerid jäässe kinni (–20 °C)

1655/1656 Seine’i jõgi täiesti jääs 8.–18. dets ja 29. dets – 28. jaan; veidi hiljem jäätus jälle ning sulas alles märtsis

1657/1658 katkematu külmaperiood 24. dets – 8. veebr. Enne 10. jaanuari mõõdukas külm, pärast väga karm. Seine täielikult jääs. Sulailm kestis lühidalt, 11.–18. veebr olid jälle miinuskraadid. 1658. a läks Rootsi kuningas Karl X kogu oma sõjaväe, kahurite, vankrite ja moonavooriga üle Väikese ja Suure Belti väina

1676 katkematu karm külm. Seine 35 päeva jääs

1684 Thames’i jõel Londonis 11 tolli paksune jääkate, mis kandis raskeid vankreid

1709 Vahemere sadamad (Veneetsia, Genua, Marseille) kinni külmunud (–18 °C)

1726 Inimesed uisutasid üle mere Kopenhaagenist Rootsi

Märkmeid loodusloo ja ravikunsti kohta, 1825.
  • Võrdle neid andmeid tänapäeva Euroopa kliimaga. Uuri välja, millal külmusid viimati kinni Thames’i jõgi, Veneetsia kanalid ja Taani väinad.
Talv Hollandis (H. Avercamp, 1615)
  • Kliima paranes.
  • Hakati kasutama väetisi, saagikus kasvas.
  • Inimesed ei uskunud enam Jumalasse.
  • Hakati kasvatama enam maisi ja kartulit.
Seotud sisu
Muud tegevused

Katk

Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt ka nakkushaigustesse suremine. Viimased katkuepideemiad laastasid Inglismaad 1665. a, Eesti ala Põhjasõja ajal 1710.–1711. a, Prantsusmaad 1720. a ja Venemaad 1770. aastatel. Katkust saadi jagu, kuna hügieenitingimused paranesid ja inimesed hakkasid ennast rohkem pesema ning rakendati abinõusid, mis takistasid katku levikut. Mõned teised nakkushaigused, näiteks rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkuloos olid aga väga laialt levinud ning põhjustasid paljude inimeste enneaegse surma. Eriti kõrge oli imikute ja väikelaste suremus, sest neile olid eluohtlikud ka leetrid, sarlakid, punetised, läkaköha ja kopsupõletik. Ühtegi neist haigustest ei osatud tollal ravida. Isegi nii jõukal maal nagu Inglismaa suri enne 15-aastaseks saamist umbes 1/3 lastest ja mõnel pool oli suremus veelgi suurem. Inimeste keskmine eluiga oli seetõttu üsna lühike, u 30–40 aastat.

Haige laps (G. Metsu, u 1660)
Euroopa rahvaarv aastatel 1500–1900

Seotud sisu
Muud tegevused

Perekond

Inimese kõige kindlam tugi oli tema perekond. Varauusajal koosnes perekond isast, emast ja lastest. Sellist pere vormi nimetatakse tuumikperekonnaks. Vähem oli levinud suurpere, mille puhul ühe katuse all elas rohkem põlvkondi: vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega. Suurpered olid sagedasemad Ida- ning Lõuna-Euroopas, kus suuremad talud nõudsid rohkem töökäsi. Maaomandi jagunemine pärijate vahel suurendas ka seal tuumikperekondade osatähtsust.

Üldiselt oli tavaks, et abielludes kolis laps omaette elama. Seadused lubasid abielluda juba õige noorelt: tüdrukud 12- ja poisid 14-aastaselt. Tegelikult alustati pereelu aga palju hiljem, Lääne-Euroopas keskmiselt 25 aasta vanuses, sest mehed ei saanud naist võtta enne, kui olid võimelised peret ülal pidama. Tänapäeva Euroopas abiellutakse küll veelgi hiljem, ent tuleb arvestada, et tollal polnud lubatud enne abiellumist koos elada. Seetõttu sündis väljaspool abielu lapsi väga harva.

Töö pildiga

Kirjutaja ja nõuniku Jens Madseni perekond (epitaaf Taanis Nyborgi Maarja kiriku seinal, 1654). Surnud pereliikmeid eristab elavatest lilleõis või lillepärg
  • Mitu last oli nõunikul?
  • Kes pereliikmetest olid epitaafi tellimise ajal elus?

Seotud sisu
Muud tegevused

LISA. Teenijad

Perega sama katuse all elasid teenijad, keda linnas nimetati majateenijateks ja maal taludes sulasteks ja tüdrukuteks. Teenijaamet andis võimaluse elatist teenida neile, kellel polnud võimalik oma kodu ülal pidada. Sageli lahkusid teis­melised lapsed kodust ja hakkasid teenijateks, et oma perekonna majanduslikku olukorda kergendada. Teenijaamet oli kõige levinum vaheaste vanematekodu ja abielu vahel. See kehtis mitte üksnes vaesemate kihtide, vaid ka aadlike kohta, kelle lapsed teenisid paažide ja kannupoistena kõrgemate aadlike või kuninga õukonnas, õppides seal samal ajal kõrg­seltskonna kombeid ja sõlmides kasulikke tutvusi. Suur­aadliku õukonnas võis olla sadu teenijaid. Teenimine oli põlluharimise kõrval kõige levinum amet varauusaegses Euroopas.

Seotud sisu
Muud tegevused

Abielu

Abikaasa võeti kogu eluks. Abielu lahutamine oli üldjuhul keelatud, välja arvatud juhul, kui üks pool osutus vägivaldseks. Varauusajal ei kujutatud ette, et abielluda tuleb armastuse pärast. Abielu oli leping, mille põhiline eesmärk oli laste kasvatamine ning selleks ühise maja­pidamise loomine. Sageli mängis kaasa valikul võtmerolli hoopis vanemate soov. Aadlike jaoks oli üli­tähtis abikaasa võrdne staatus ning varanduslik seis, mistõttu tihtipeale lepiti abielu kokku juba enne laste täiskasvanuks saamist. Madalamate seisuste inimestel oli rohkem valiku­vabadust, ent vanemate nõusolekut peeti siiski vajalikuks. Kaasade hingelist sobivust ja vastastikust sümpaatiat hinnati aga kõikjal kõrgelt ning eduka abielu juures rõhutati armastuse ja vastastikuse austuse tähtsust.

Kuna paljud inimesed surid üsna noorelt haigustesse, oli tollases ühiskonnas palju leski. Kui abielluti uuesti, kasvasid lapsed üles võõrasema või võõrasisaga. Noorte naiste kõige sagedasem surma põhjus oli sünnitusel tekkinud tüsistused. Selleks et lapsed üles kasvatada, võttis isa enamasti uue naise – vahel oli selleks lahkunu noorem õde. „Kuri võõrasema“ oli üks tollase ühiskonna hirmudest, mida peegeldab selleteemaliste muinasjuttude suur hulk.

Töö pildiga

Abielulepingu sõlmimine (A. Bosse, 17. saj keskpaik)
  • Kirjelda pildil toimuvat.
Seotud sisu
Muud tegevused

Naise roll ühiskonnas ja perekonnas

Ametid, mis olid seotud juhtimisega või nõudsid haridust (riigi- ja sõjaväejuhid, vaimulikud, juristid, arstid, õpetlased) olid varauus­ajal meeste käes. Naise elu seisnes abielunaise ja pereema rolli täitmises. Vallalise naise elu ei peetud täisväärtuslikuks. Katoliik­likes maades võidi sellisel juhul minna kloostrisse nunnaks (abielluda Kristusega). Naise põhiline koht oli aga kodus, ent ka seal pidi ta mehe sõna kuulama. 18. sajandil hakkasid valgustus­aja kirjamehed nõudma naistele meestega võrdsemat kohtlemist.

Mademoiselle Ferrand loeb Newtonit (M. Quentin de La Tour, 1754)

Kodusest hierarhiast 17. ja 18. sajandil

A.

17. saj alguse Inglismaal kirjutati mehe ja naise kohustuste kohta järgmist:

Naine allub ja kuuletub oma mehele justkui Jumalale, sest mees on Jumala tahtel naise pea, tähendab kaitsja, õpetaja ja lohutaja, ja seetõttu peab naine alluma mehele nagu valitsemises juhib käitumist pea, mitte keha. Isandad ja emandad on oma teenijatele vanemate eest, millega kaasnevad nelja laadi kohustused:

  • esiteks, nad ei lase oma teenijatel tegevuseta olla;
  • teiseks, hoolika õpetamise ja hea eeskujuga kasvatavad nad oma teenijaid ausaks, kombekaks ja vooruslikuks;
  • kolmandaks, nad peavad õpipoistele ja teenijatele õpetama oma ametit ja oskusi, just nagu vanemad õpetavad oma lapsi – ilma kavaluse, pettuse või varjamiseta;
  • viimaks, kui karistamine osutub vajalikuks, tuleb silmas pidada mõõdukust, haletsust ja soovi neid parandada, just nagu armastavad vanemad kohtlevad omaenda lapsi, meenutades alati, et kõigi üle valitseb taevane isa, kellele tuleb aru anda. … Teenijaid ei tohi koormata liigse tööga, pidades silmas, et tegu pole loomade, vaid inimestega.
John Dol ja Robert Cleaver. „Majapidamine Jumala sõna järgi“, 1621.
  • Millised kohustused olid peremehel ja perenaisel teenijate vastu?

Kodusest hierarhiast 17. ja 18. sajandil

B.

18. sajandil hakati arutlema, et naise allumine mehele ei tulene Jumala seatud loomulikust korrast, vaid inimlikest tavadest ja seadustest.

Kuna abielu peamiseks eesmärgiks on laste sigitamine ja kaitsmine, pühenduvad isa ja ema oma armastuse viljade toitmisele ja kasvatamisele, kuni need on võimelised ise­enda eest hoolt kandma. Ehkki mehel ja naisel on abielus samad eesmärgid, peab võim siiski kuuluma ühele või teisele, ning tsiviliseeritud rahvaste õigus ja Euroopa kombed ja tavad annavad selle mehele, kellele on antud rohkem nii hinge kui ka keha jõudu, mistõttu naine peab tingimata alluma oma abikaasale ja kuuletuma talle kõigis kodustes asjades.

Sellegipoolest on ilmne, et mehe selline võim ei tulene loodusest, vaid riigi seadustest ning ainus, mis takistab nende seaduste muutmist, on tavad. Kui naisel on rohkem mõistust ja otsustusvõimet või tal on suurem varandus või kõrgem seisus kui mehel, siis võib ta mehe nõusolekul määrata abielulepinguga endale sama suure võimu.

Tegelikult me näemegi ka tsiviliseeritud rahvaste seas abielusid, kus mees on allutatud naise võimule. Näiteks printsess, riigi pärijanna, jätab abielludes endale suveräänse võimu riigi üle. Inglismaal ja Moskoovias on näiteid sellest, et naised saavad pärida trooni. Ja kui naised võivad juhtida impeeriumi, siis sama hästi võivad nad olla ka perekonnapeaks.

Louis de Jaucourt. Entsüklopeedia artiklist „Abielunaine“, 1751–1777.
  • Millega põhjendati mehe võimu naise üle? Võrdle kahes tekstilõigus esitatud põhjendusi.
Seotud sisu
Muud tegevused

Mõisted

  • tuumikperekond – emast, isast ja lastest koosnev perekond
  • suurpere – perekonna vorm, kus ühe katuse all elavad vanavanemad ja nende täisealised lapsed oma lastega
Seotud sisu
Muud tegevused

Küsimused

  1. Mis muutis varauusaja inimese elu ettearvamatuks ja ebakindlaks?
  2. Seleta näljahädade tekkimise põhjusi.
  3. Miks hakkasid suuremad näljahädad 19. sajandiks taanduma?
  4. Miks oli varauusajal suremus tunduvalt kõrgem kui tänapäeval?
  5. Seleta mõisted „tuumikpere“ ja „suurpere“. Kummale mudelile vastab sinu perekond?
  6. Mida peeti abielu peamiseks eesmärgiks?
  7. Miks esines aadlike seas rohkem „kokkuleppeabielusid“ kui lihtrahva hulgas?
Seotud sisu
Muud tegevused