Härra LugemisHull laenas raamatukogust ikka kümme raamatut korraga. Ja nii iga päev. Ta oleks rohkem võtnud, kuid rohkem talle lihtsalt ei antud.
Aino Pervik
Aino Pervik on väga viljakas ja loetud eesti lastekirjanik. Perviku raamatutes tegutsevad nii nõiamoorid, sookollid kui ka muud veidrad tegelased, kuid ta on kirjutanud ka tavaliste laste elust (Paula lood). Teemad, millest ta kirjutab, on kõigile ühtviisi arusaadavad ja tähtsad. Perviku raamatuid lugedes puutud kokku looduse ja loodushoiu, armastuse ja isekuse ning headuse ja kurjuse küsimustega. Alljärgnev lugu on pärit raamatust „Ühes väikses veidras linnas“.
Härra LugemisHull
Härra LugemisHull oli otse pöörane kõige selle järele, mida sai lugeda. Kõige lemmikumad lugemised olid hästi paksud juturaamatud. Kuid härra LugemisHull ei põlanud ära ka igasuguseid kuulutusi või silte või poetšekke ega isegi rahapabereid. Peaasi, et neil olid kirjad peal. Paljalt piltidega sildid jätsid härra LugemisHullu täiesti külmaks.
- Ta on hull, aga oskab lugeda.
- Talle meeldib pööraselt kõike lugeda.
- Lugemine tekitab temas raevu.
Niiviisi oli härra LugemisHullu elu kogu aeg äärmist põnevust täis, kuigi eemalt vaadates sellest aru ei saanud. Eemalt paistis, et ta elu on hirmus igav.
Mitte sinnapoolegi!
Härra LugemisHull elas tohutult huvitavat elu. Kõigesse, mida ta luges, elas ta ju väga sügavalt sisse. Ja ei olnud midagi, et ta oleks ainult mingite mereröövliraamatute või rüütlilugude ohtlikke seiklusi läbi teinud. Härra LugemisHull võis ka näiteks matemaatikaõpikut lugedes mõnusast erutusest värisema hakata ja saksa keele grammatika ajas ta juba nii põnevile, et süda hakkas maruliselt kloppima. Siis pidi lugemisele väikese vahe sisse tegema, vett jooma ja ootama, kuni süda rahuneb ja ta võib jälle edasi lugeda. Riigi põhiseadust ei saanud härra LugemisHull üldse lugeda. Põhiseadus oli ta meelest nii ilus, et ajas juba esimeste lausete juures liigutusest nutma. Härra LugemisHullu silmist voolasid nii suured pisarad, et ta lihtsalt ei näinud enam midagi. Kui härra LugemisHull silmad ära kuivatas ja uuesti lugema hakkas, hakkasid ka pisarad uuesti voolama. Nii vaimustav oli põhiseadus ja kõik see, mida selle seaduse järgi tohtis või ei tohtinud teha.
Igal hommikul oli härra LugemisHullu esimene käik raamatukokku. Härra LugemisHull läks raamatukokku raamatuid vahetama.
Härra LugemisHull laenas raamatukogust ikka kümme raamatut korraga. Ja nii iga päev. Ta oleks rohkem võtnud, kuid rohkem talle lihtsalt ei antud.
„Teised tahavad ka lugeda,“ ütles raamatukoguhoidja. „Ei saa ju, et üks lugeja viib kogu raamatukogu endale koju.“
Seda oleks härra LugemisHull küll väga soovinud teha!
Tegelikult ei oleks raamatukoguhoidja üldse nii väga tahtnud talle raamatuid laenata. Raamatukoguhoidjale tundus vahel, et härra LugemisHull ei hoia raamatuid ilusti. Mõni raamat isegi kleepis natuke, kui härra LugemisHull selle raamatukokku tagasi viis. Aga härra LugemisHull oli esiteks väga kena härra, kes lugemist nii väga armastas, ja teiseks ütles ta alati, et oli raamatukogust saanud raamatu just sellisena, nagu ta selle tagastas. Ja veel ütles härra LugemisHull, et ega ta siis ühe päevaga ei jõua kümmet raamatut nii põhjalikult ära määrida, nagu talle siin süüks pannakse.
Raamatukoguhoidjal polnud selle peale midagi kosta. Ta otsis uued raamatud välja.
„Tooge palun ikka neid paksemaid!“ ütles härra LugemisHull. Uut raamatuvirna vaadates hakkasid ta silmad särama. Mis ilus päev teda ees ootas!
Härra LugemisHull viis raamatud koju ja läks seejärel poodi. Oli ju vaja toitu osta. Toiduaineid oli muidugi tarvis, kuid poes ootas härra LugemisHullu ees veel midagi pööraselt toredat.
Poes oli nii palju lugemist!
Kõik riiulid olid täis kaupu, mille pakenditel oli kirjas vapustavaid asju. Kõigepealt oli seal suurelt kauba nimi. Riiuli küljes oli ka kauba hind. Aga kõige lahedam oli lugeda, kui palju valku või süsivesikuid või rasvu näiteks sisaldab mingi leib või kui mitu kalorit on ühe jogurtitopsi sees. Mida need valgud või kalorid seal teevad, seda härra LugemisHull ei teadnud. Ja ega teda ei huvitanudki. Aga ta arvas, et kui juba toidupoes müüakse, siis päris mürk seal ei saa olla. Mürkide müümine on põhiseadusega keelatud.
Härra LugemisHull liikus ühe riiuli juurest teise juurde ja muudkui luges ja luges ja luges!
Vahepeal pani ta mõne huvitavama ja pikema kirjaga vorsti- või piimapaki toidukorvi. Aed- ja puuvilja ostis härra LugemisHull ainult siis, kui nende juures oli midagi lugeda. Näiteks kui kurk oli kile sees, kirjad peal. See oli hea kurk.
Kui härra LugemisHull lõpuks koju jõudis, algas tõeline mõnu! Härra LugemisHull võttis raamatu ja hakkas süüa tegema. Kui söök valmis, hakkas ta sööma, ikka raamat ees. Ja niimoodi kuni õhtuni! Ükskõik, mida härra LugemisHull tegi, ikka oli tal raamat käes. Härra LugemisHull kraamis tube ja ise luges. Härra LugemisHull vaatas telekat, raamat süles. Teleka vaatamise ajal ta loomulikult muudkui luges oma raamatut. Telekas ei seganud üldse, täitsa vabalt jõudis ka ekraani alt servast kirja lugeda. Isegi duši alla võttis härra LugemisHull lugemist kaasa. Duši all luges ta ajalehte. Ja õhtul läks härra LugemisHull voodisse terve kuhja raamatute ja ajakirjadega. Lugedes jäi ta magama, ja hommikul ärgates hakkas aga jälle peale.
Küsimusi ja ülesandeid
- Miks ei tahtnud raamatukoguhoidja härra LugemisHullule raamatuid laenutada?
Raamatukoguhoidjal oli tunne, et härra LugemisHull
- oli juba kõik raamatud läbi lugenud,
- ei hoidnud raamatuid väga hästi,
- sõi mõnikord mõne raamatu ära,
- kaotas mõnikord mõne raamatu ära,
- oli mõne raamatu ära määrinud,
- ei lugenudki tegelikult raamatuid, vaid laenutas niisama.
- Kas härra LugemisHull rääkis tõtt, kui ütles, et ta oli raamatukogust saanud määrdunud raamatu? Leia tekstist koht, mis sinu arvamust kinnitaks, ja märgi see.
- Hinna järgi: mida soodsam, seda parem
- Toitainete järgi: mida vähem kaloreid, seda parem
- Pakendiinfo järgi: mida pikem kiri, seda parem
- Isu järgi
- Mis kasu või rõõmu teised inimesed toidust otsivad? Kas LugemisHullul võis see saamata jääda?
6. Arutle
- Kas härra LugemisHull luges teadmiste või elamuste saamiseks?
- Raamatus „Ühes väikses veidras linnas“ on teisigi armsaid veidrikke: härra SünnipäevaSõber, preili RõõmuRikkuja, härra HirmuHigi, preili NuuksuNunnu.
- Mis on nende nimede kirjapildis kummalist?
- Vali üks selle raamatu tegelane ja mõtle välja, milles võiks seisneda tema veidrus.
Vaata vihjet!
Eesti keeles ei kasutata sõna keskel suurtähte, kuid ilukirjanduses võib vahel kohata tavapärasest erinevat keelt.
- Kas sina oled vahel teinud mitut asja korraga, nt õppinud ja kuulanud muusikat või vaadanud televiisorit ja söönud? Kuidas tegemised sel juhul õnnestuvad? Too mõni näide.
