Teabekirjandus
Teabekirjanduse eesmärk on pakkuda tõepärast infot ja jagada teadmisi. Osa teabetekste sisaldab infot väga paljude teemade kohta ning on kirja pandud rangete nõuete järgi. Seal esitatakse lühidalt ja kokkuvõtlikult vaid kõige tähtsamad andmed. Selliseid raamatuid nimetatakse teatmeteosteks. Nende hulka kuuluvad näiteks sõnaraamatud ehk sõnastikud ja entsüklopeediad. Neid ei loeta otsast lõpuni läbi, vaid neist otsitakse vajalikku infot. Digitaalsest teatmeteosest leiab sõnad mugavamalt üles ja erinevalt paberraamatust on digiteost võimalik ka uuema infoga täiendada.
Osa teabetekste aga ei järgi väga rangeid nõudeid ning neis on ka värvikam keelekasutus. Seepärast võib neid lugeda peaaegu nagu juturaamatuid – ainult selle vahega, et info, mida seal jagatakse, ei tohi olla väljamõeldud ega vale. Need teosed on aimeraamatud. Ka õpikud on aimeraamatud.
- Ei tarvitse lugeda algusest lõpuni, vaid otsida vastust küsimusele.
- seiklusjutud
- luuletused
- käsiraamatud
- sõnaraamatud
- Eesmärk on jagada tõest infot.
- Eesmärk on pakkuda lugemiselamust.
- õpikud
- entsüklopeediad
- Kirjeldatud sündmused ja tegelased võivad olla väljamõeldud.
- näidendid
Kuidas teatmeteost kasutada?
- Sõnasta küsimus, millele otsid vastust.
- Leia raamatukogust sobiva teemaga teatmeteos.
- Sõnastikes ja entsüklopeediates on info esitatud märksõnade kaupa (valgud; saksa keel; Pervik, Aino; komeet).
- Mõtle, milliste märksõnade juurest võiks leida vastuse sinu küsimusele.
- Märksõnad on teatmeteoses esitatud tähestikulises järjestuses.
TEABETEKSTID | |||
entsüklopeediad | aimeraamatud | käsiraamatud | sõnastikud |
 |  |  |  |
B. Entsüklopeedia
Artiklis ...
- räägitakse komeedist ehk ühest kuldkala liigist.
- nimetatakse vorme, kuidas saab sõna komeet muuta.
- räägitakse komeedi koostisainetest.
- räägitakse komeedi ülesehitust ja liikumisest.
- nimetatakse laule, mille sõnades kõlab komeet.
- leidub märksõnu, millega komeet on seotud – need on näha sinises kirjas lingina.
- räägitakse tunnnetest, mida komeet autoris tekitab.
- on komeedist üks foto.
C. Aimekirjandus
Komeedid on ümber Päikese tiirlevad hulkurid, kes liiguvad sellist rada mööda, mis kord on Päikesest kaugel, siis jälle lähemal.
Muidu on komeedid märkamatud, kuid Päikesele lähenedes saabub pidupäev ja nad ehivad ennast hiilgava sabaga nagu paabulinnud. Komeedid on kui määrdunud või mudased lumepallid ja kui päikesekiirgus neid piisavalt soojendab, siis sulab osa nende pinnast ära ja paiskub sabana välja. Saba on alati suunatud Päikesest eemale. Siiski on sel lumepallil ka tahke tuum, mis ära ei sula. Komeedi tuuma läbimõõt ulatub kümnest meetrist sadade kilomeetriteni.
Komeedid tulevad Päikese ümber kulgevatest vöödest, mis on tihedalt asustatud väikeste taevakehadega. Lähema vöö komeedid lähenevad Päikesele sagedamini ja nõnda on üht või teist komeeti Maalt ka sagedamini näha. Selle vöö kuulsaim esindaja on Halley komeet, mis naaseb meie taevasse iga 76 aasta järel. Järgmine külastusaeg on aastal 2061.
Kaugem komeetide vöö asub meist nii kaugel, kust valgus jõuab pärale aastaga. Viimati nähti Maa taevas sellest pilvest tulnud komeeti Hale-Bopp, mis külastab meid umbes iga 2500 aasta tagant.
Tiit Kändler, „Kukkuva Maa lapsed“ (lühendatud)Esimese lõigu küsimus:
Teise lõigu küsimus:
Kolmanda lõigu küsimus:
Neljanda lõigu küsimus:
Küsimusi ja ülesandeid
Milliseid neist allikatest on mõttekas kasutada, kui tahad
- teada, mis keelest on pärit sõna komeet?
- Sõnaveeb
- Vikipeedia
- „Kukkuva Maa lapsed“
- lugeda enne uinumist voodis lesides pikemat juttu komeetide kohta?
- Sõnaveeb
- Vikipeedia
- „Kukkuva Maa lapsed“
- leida komeedi kohta kiiresti kõige olulisemat infot?
- Sõnaveeb
- Vikipeedia
- „Kukkuva Maa lapsed“
- leida kiiresti sõna tähenduse ja juhiseid õigekirja kohta?
- Sõnaveeb
- Vikipeedia
- „Kukkuva Maa lapsed“
Milliseid veebiallikaid usaldada?
- Kuidas on Eestiga seotud teleskoobiehitaja Bernhard Schmidt?
Allikas: - Millal käidi esimest korda Kuu pinnal?
Allikas: - Millise tähtsa avastuse tegi itaalia õpetlane Galileo Galilei?
Allikas: - Kui kaugel on Päike Maast?
Allikas: - Kumb on suurem planeet, kas Jupiter või Saturn?
Allikas:
Kui otsid küsimustele vastust internetist, võid sattuda nii õige kui ka vale info peale. Kuidas allikaid valida?
Veebiaadressi lõpp ehk riigi domeen
Kui otsid infot eesti keeles, siis kontrolli alustuseks, kas internetiaadress on Eesti päritolu. Kui aadressis on .ee asemel mõne teise riigi lühend või .com, siis võib olla, et kogu leht on automaatselt eesti keelde tõlgitud ja ükski inimene pole kontrollinud, kas see on ka õigesti tõlgitud.
Allika nimi ja aadress
Apsakaid võib ette tulla kõigil, kuid on mõni enam-vähem usaldusväärne allikas, millest alustada.
err.ee | wikipedia.org | opiq.ee |
Eesti Rahvusringhääling. Seal töötavad ajakirjanikud, kes kontrollivad infot, enne kui selle avaldavad. | Veebientsüklopeedia, mida koostavad vabatahtlikud. Igaüks saab anda teada, kui Vikipeediast vea leiab, nii seda aegamööda täiustatakse ja parandatakse. | Opiqu platvormil saab lugeda õpikuid, mida on enne avaldamist põhjalikult toimetatud, sealhulgas kontrollivad toimetajad, et õpikutes olev info vastaks tõele. |
Masin ei mõtle
Võib-olla proovid küsida ka mõnelt tekstirobotilt. Arvesta, et tekstirobot ei mõtle asja sisu üle, vaid paneb tekstide põhjal kokku jutu, mis peab lihtsalt ladus välja paistma. Vastus, mille ta annab, võib olla juhtumisi õige, aga võib olla ka täiesti vale. Seega pead kogu sealt saadud info ise üle kontrollima ja seda teiste allikatega võrdlema.
