Lenni ja Tallinn. Riina Kasser, Ave Teeääre

Keskajal ümbritses Tallinna vallikraaviga müür. Kuigi see oli silmale ka niisama ilus vaadata ja müüri sisse sai mõnusaid pesasid punuda, olid kõik need võimsad müürid, tornid, kraavid ja väravad mõeldud siiski kaitseks vaenlase vastu.

Tallinn minevikus ja tänapäeval

Väike lõbus linnuke Lenni on Tallinnas elanud juba üle tuhande aasta. Selles raamatus jutustab ta lugusid nii tänapäeva kui ka mineviku Tallinnast. Nii neid, mida ta ise mäletab, kui ka neid, mida majad ja tornid on talle rääkinud.

Viru värav

Viru värav
Rannavärav

Keskajal ümbritses Tallinna vallikraaviga müür. Kuigi see oli silmale ka niisama ilus vaadata ja müüri sisse sai mõnusaid pesasid punuda, olid kõik need võimsad müürid, tornid, kraavid ja väravad mõeldud siiski kaitseks vaenlase vastu.

Raudteejaama läheduses sillerdav Snelli tiik on näiteks osa vanast vallikraavist. Linnamüüri rajati lisaks Pika jala ja Lühikese jala väravatele veel kuus läbipääsu: Viru värav, Harju värav, Karja värav, Väike Rannavärav ja Nunne värav.

Üks õige ja tugev värav koosnes vanasti peaväravast ja eesväravatest. Kui juba suurtükkidega põmmutama hakati, siis ehitati müürile kaitseks ja vaenlase kaugemal hoidmiseks sinna ette muldkindlused. Vaat selline vägev ehitis oli kunagi ka Viru värav! Ja Viru tänava nimi oli kunagi Savi tänav, sest sealtkaudu veeti Viru väljakul olevast tiigist vanalinna ehitussavi.

Ajad aga muutusid ja linnamüüri ning väravaid hakati lammutama. Kui kasutusele võeti uus sõjatehnika, ei olnud neist linna kaitsmisel enam abi. Ka muldkindlused kaevati läbi, sest taheti laiendada liiklust. Viru väravast jäid lõpuks järele vaid kaks eesvärava torni.

1888. aastal pandi käima hobutramm, mis vedas Viru värava juurest linnasaksu Kadriorgu suvitama. Tänapäevaks on need hobused küllap surnud või mujale tööle läinud. Nüüd kolistab suviti vanalinnas ringi hoopis Toomase-nimeline väike rong. See võtab peale ka varblasi.

Igal sügisel tuleb aga endiselt Viru värava juurde Ülemiste vanake ja küsib, kas linn on valmis. Et siis saaks ta oma järve veed valla lasta ja linna ära uputada. „Ei, Tallinn ei ole veel valmis!“ Sedamoodi peab Viru värav vastama, kui vanake teda jälle tülitama ilmub.

Ma olen korra seda vanakest isegi näinud, üle-eelmisel sügisel. Ta sai muidugi jälle eitava vastuse.

Riina Kasser ja Ave Teeääre, „Lenni ja Tallinn“

  • Miks ei ole säilinud kogu Viru värav, vaid ainult kaks selle eesvärava torni?
  • Kui tänapäeval sooviks keegi laiendada Viru tänavat ja lammutada maha väravatornid, kas ta tohiks seda teha? Põhjenda.
Osa jutust vastab tegelikkusele, osa on välja mõeldud. Too nii tegelikult juhtunu kui ka väljamõeldu kohta näiteid.
Märgi mõned tegelikkusele vastavad laused rohelisega ja väljamõeldised roosaga.

Enne ja nüüd

  • Keskajal ümbritsesid Tallinna vallikraav ja müür.
  • Nüüd kolistab vanalinnas ringi Toomase-nimeline rong.
• Põhjenda, miks need laused just nii on kirjutatud.
  • Linn on umbes kümme aastat vana.
  • Linn on alla saja aasta vana.
  • Linn on üle tuhande aasta vana.
  • Kive polnud kuskile panna.
  • See oli linna-kujundaja soov.
  • Linn vajas kaitset vaenlase eest.
  • muistendi tegelane
  • Tallinna asutaja
  • Lenni vanaisa
  • Kui Tallinn on valmis, siis tahab Ülemiste vanake Tallinna ära uputada.
  • Kui Tallinn on valmis, siis tahab Ülemiste vanake Tallinna Lõuna-Eestisse viia.

Mõtle ja tegutse edasi

Praegu, keskajal, ümbritses Tallinna vallikraaviga müür. Kõik need võimsad müürid, tornid, kraavid ja väravad olid mõeldud kaitseks vaenlase vastu. Linnamüüris oli lisaks Pika jala ja Lühikese jala väravatele veel kuus läbipääsu: Viru värav, Harju värav, Karja värav, Väike Rannavärav ja Nunne värav. Üks õige ja tugev värav koosnes peaväravast ja eesväravatest.

R. Kasseri ja A. Teeääre raamatu „Lenni ja Tallinn“ ainetel

Suviti kolistab vanalinnas ringi hoopis Toomase-nimeline väike rong. See võtab peale ka varblasi. Igal sügisel tuleb aga Viru värava juurde Ülemiste vanake ja küsib, kas linn saab valmis. „Ei, Tallinn ei saa veel valmis!” Sedamoodi peab Viru värav vastama, kui vanake teda jälle tülitama ilmub.

R. Kasseri ja A. Teeääre raamatu „Lenni ja Tallinn“ ainetel