- Dialoog „Mati, tule videot vaatama!”
- Mõistekaardi koostamine. Mõistekaardi järgi jutustamine
- Kuidas õpid koduseid ülesandeid?
- Rahvusvahelise lasteraamatupäeva kuulutus
- Otsustasin minna raamatukokku. Aino Perviku järgi
- Vestlus „Raamat, mida oled lugenud rohkem kui üks kord.”
28. Loe.
Lugege. Esitage dialoog õpikut kasutamata.
– Mati, tule videot vaatama! Sa pole veel näinudki, mis ma esimesel koolipäeval filmisin.
– Pole aega. Pean geograafiat õppima. Õpetaja lubas homme tunnikontrolli teha.
– Oled juba pool tundi raamatu taga istunud. Sa lihtsalt ei oska õppida. Anna õpik siia. Mis siin siis keerulist on? Ekvatoriaalalad. Vihmametsad. Vihmametsa elanikud. Arusaadavad skeemid, loomade ja lindude fotod, tähtsamad mõisted paksus trükis. Pole siin keerulist midagi.
– Aga kolm ja pool lehekülge! Kuidas see kõik meelde jätta?
– Ega sa ei peagi kõike pähe tuupima. Tahad, ma õpetan sulle, kuidas tekstiga tööd teha.
– Nagu ma ei oskaks…
– Näib sedamoodi küll, et ei oska. Nii… Jäta meelde. Kõigepealt loe teksti mõttega, proovi süveneda. Kirjuta paberile teksti teema või probleem, seejärel leia teemaga seotud võtmesõnad ja ühenda noolega see, mis on omavahel seotud. Saad skeemi, mida nimetatakse mõistekaardiks.
– Tead, Tiina, sina võid nii õppida. Sulle võib-olla nii sobib, minule mitte. See võtab nii palju aega!
– Eksid. Ma arvan, et ka geograafiaõpetaja on teile rääkinud, et tähtis on ainult oluline meelde jätta.
E-ülesanne 1
1.
- Mati kutsub Tiinat videot vaatama.
- Tiina kutsub Matit filmima.
- Tiina kutsub Matit videot vaatama.
2.
- Matil pole aega, sest ta peab geograafia tunnikontrolli tegema.
- Matil pole aega, sest ta peab geograafiat õppima.
- Matil on aega, sest tunnikontroll on alles homme.
3.
- Tiina õpetab Matile, kuidas tekstiga tööd teha.
- Tiina õpetab Matile, kuidas kõike pähe tuupida.
- Tiina õpetab Matile, kuidas raamatu taga istuda.
4.
- Mõistekaardi jaoks tuleb leida teemaga seotud võtmesõnad.
- Mõistekaardi jaoks tuleb paberile kirjutada kogu tekst.
- Mõistekaardi jaoks tuleb paberile kirjutada vanasõnad.
29. Õpi koostama mõistekaarti.
Õpi koostama mõistekaarti. Soovita seda ka oma sõpradele.
MÕISTEKAART
- Kirjuta oma vihikusse lehe keskele teema või küsimus, mille kohta sa infot otsid. Tõmba sellele joon ümber!
- Kirjuta tähtsamad teemaga või küsimusega seotud mõisted, tugisõnad või võtmesõnad ümber ovaali.
- Ühenda mõisted, tugi- ja võtmesõnad nooltega. Noole ots näitab, mis suunas on õige jutustada.
- Nooltele võid kirjutada ka sõnu, mis kergendavad jutustamist.
- Võid juurde joonistada ka mõne pildi, kui see aitab sul jutustada.
30. Jutusta mõistekaardi järgi.
Mati võttis siiski Tiina nõuannet kuulda ja koostas teemal „Ekvatoriaalalad” mõistekaardi. Proovi ka sina selle järgi jutustada.
31. Loe, tee mõistekaart ja jutusta.
Loe. Tee oma vihikusse teksti kohta mõistekaart. Püüa selle järgi jutustada.
Kuidas tekkisid ookeanid?
Vesi katab praegu umbes ¾ maakera pinnast. Enam kui 97% sellest veest on kogunenud nelja tohutu suurde ookeani: Vaiksesse, Atlandi ja India ookeani ning Põhja-Jäämerre.
Mitte alati pole Maal olnud ookeane. Tuhandeid aastaid tagasi oli Maa tulikuum vedelatest kivimitest kera, mille pinda katsid vahetpidamata purskavad vulkaanid. Nad paiskasid välja tohutul hulgal mitmesuguseid gaase, sealhulgas ka veeosakestest koosnevat gaasi – veeauru.
Aegamööda Maa jahtus, veeaur muutus vedelaks veeks ning sadas paduvihmana taevast alla. Paduvihm kestis tuhandeid ja tuhandeid aastaid ning täitis järk-järgult kõik maakera pinna madalamad kohad, moodustades meresid ja ookeane.
32. Loetle ja täienda.
Loetle, mida teed, kui valmistad ette järgmise päeva koduülesandeid. Lisa igasse lausesse veel üks sisult sobiv sõna.
Kasutan õpikut ja ... .
Loen teksti ja ... .
Kordan valemeid ja ... .
Õpin pähe uued sõnad ja ... .
Jätan meelde reeglid ja ... .
Lahendan ristsõna ja ... .
Otsin infot internetist ja ... .
Joonistan skeemi ja ... .
Koostan plaani jutu kohta ja ... .
Täidan kirjalikult harjutuse ja ... .
33. Kirjuta kiri.
Sõber Robert kirjutas sulle, et sai ajaloo kontrolltöö eest kolme, kuigi õpib tavaliselt neljadele ja viitele. Kirjuta Robertile kiri, kus sa lohutad teda. Anna talle nõu, kuidas ajalugu nii õppida, et materjal paremini meelde jääks.
34. Küsi, loe ja jutusta.
Küsi klassikaaslastelt, kuidas nad koduülesandeid teevad. Loe kõigepealt küsimused läbi, seejärel pane õpik kinni ja esita need peast. Jutusta, mida sa teada said.
- Missugused kodutööd sa enne teed, kas suulised või kirjalikud?
- Millest sa alustad, kas raskematest või kergematest ainetest? Missugused on sulle rasked, missugused kerged õppeained?
- Millal sa õpid, kas kohe koolist koju tulles või hiljem?
- Kas jätad harjutuse või ülesande tegemata või palud vanemaid või vanemat õde-venda end abistada, kui sa seda teha ei oska?
- Missuguste ainete õppimisel kasutad teatmeteoseid: sõnaraamatuid, entsüklopeediaid?
- Kui kaua sa kodutöid teed?
- Missuguses õppeaines on alati palju kodutöid, missugustes vähe?
- Kas mõnes õppeaines ei anna õpetaja üldse kodutöid? Millises?
- Mis sa arvad, kas kodutööd on üldse vajalikud? Miks?
E-ülesanne 2
1. Kooli raamatukogu tähistab rahvusvahelist lasteraamatupäeva sügisel.
- Õige
- Vale
2. Selle auks korraldatakse kirjutamisvõistlus.
- Õige
- Vale
3. Lugemiseks pakutakse kakskümmend kaks lasteraamatut.
- Õige
- Vale
4. Pärast raamatu läbilugemist tuleb vastata 10 küsimusele.
- Õige
- Vale
5. Kes oskab küsimustele vastata, saab kleebise.
- Õige
- Vale
6. Need, kes on saanud neljanda õppeveerandi lõpuks 10 kleebist, kutsutakse lasteraamatupäeva pidulikule tähistamisele.
- Õige
- Vale
7. Kuulutuse lõpus soovitakse kõigile mõnusat lugemist.
- Õige
- Vale
36. Mõtle ja esita kahekõne.
Mõtle vastuse põhjal välja sobiv küsimus. Esita kahekõne koos klassikaaslasega.
- – ..........
– Jah, otsustasin sellest lugemisprogrammist osa võtta. - – ..........
– Mulle lihtsalt meeldib lugeda. - – ..........
– Jah, ma käisin eile raamatukogus ja tutvusin uudisraamatute nimekirjaga. - – ..........
– Olin nimekirjast juba kaht raamatut suvel lugenud. Vastasin kohe ka küsimustele ära. - – ..........
– Muidugi sain ka lugemisprogrammi kleebised kätte. - – ..........
– Sellel on lahtine raamat, kuhu on kirjutatud 2. aprill, rahvusvaheline lasteraamatupäev. - – ..........
– Tahan kõik nimekirjas olevad raamatud läbi lugeda ja saada kakskümmend kleebist. - – ..........
– Aitäh! Lugeda on alati mõnus.
37. Loe ja õpi pähe.
Loe ja vali loetelust välja kolm sinu jaoks kõige tähtsamat mõtet. Õpi need pähe.
Lugeda on mõnus ja põnev, sest
- raamatutest leiab palju uut ja huvitavat;
- raamatud panevad mõtlema inimeste ja elu üle;
- raamatud aitavad targaks saada;
- raamatud rikastavad lugeja fantaasiat;
- raamatud õpetavad, kuidas elus hakkama saada;
- raamat on hea meelelahutaja;
- raamatud õpetavad unistama;
- raamatutest saab otsida vastuseid kodutööde tegemisel.
38. Küsi.
Küsi 2–3 klassikaaslaselt,
- kui palju neil kodus raamatuid on;
- missugused raamatud seal on (entsüklopeediad, õigekeelsussõnaraamat, eesti-vene sõnaraamat, inglise-eesti sõnaraamat, eesti keele grammatika, võõrsõnade leksikon, õpikud, sünonüümisõnastik, antonüümisõnastik, kokaraamatud, seenemääraja, taimemääraja, tervishoiu käsiraamat, piibel, juturaamatud, luulekogud jne);
- kas nad leiavad vajaliku raamatu riiulilt kiiresti üles;
- kas raamatute hulgas on neil mõni haruldane raamat (mis teeb selle raamatu haruldaseks?);
- missugune on koduraamatukogus nende lemmikraamat;
- missuguseid koduraamatukogu raamatuid läheb neil vaja kodutööde tegemisel.
Jutusta teistele klassikaaslastele, mida sa teada said.
39. Loe.
Loe sõnastiku abil. Mõtle tekstile sobiv pealkiri.
Aino Perviku järgi
Otsustasin minna raamatukokku. Tahtsin uusi raamatuid võtta. Need, mis ma eelmine kord tõin, olid mul juba läbi. Muuseas, Anderseni muinasjutud. Paks raamat ja natuke pikalt kirjutatud, aga muidu imeilus. Kui ma päris väike olin, siis oli mul üks tohutult armas Pöial-Liisi pildiraamat. Praegu on see raamat lihtsalt ära loetud, täiesti räbalaks. Mulle meeldis Pöial-Liisi nii lõppvägakangesti, et ma käisin kevaditi igal hommikul tulbipeenart uurimas: äkki on jälle pisike Pöial-Liisi tulbiõie sees peidus! Ma ei olnud sugugi pettunud, kui teda seal ei olnud. Ega ma ju ei arvanudki, et ta seal päriselt istuma peaks. Sain aru küll, mis on muinasjutt ja mis on tegelikkus. Mulle lihtsalt meeldis kujutleda ennast natuke muinasjutu sisse. Saate aru, see tegi mulle rõõmu. Ja kui imeilusad on hommikused tulbiõied, mis veel kastest niisked ning jahedad! Ja kui siis rõõmsalt ja põnevusega uurid iga üksikut õit, siis on niisugune tunne, et ees on midagi õige-õige ilusat ootamas. Ja oled täiesti kindel, et tulevik tuleb kohutavalt ilus.
40. Loe ja esita küsimusi.
Loe eelnevat teksti häälega. Kasuta mina asemel nime Sigrid. Kontrolli, kuidas klassikaaslased tekstist aru said. Esita neile teksti sisu kohta küsimusi.
41. Vaata pilti ja jutusta.
Vaata pilti. Jutusta, missugused raamatud on Mati ja Tiina kodus ja koosta jutuke „Tarkus tuleb tasapisi”.
42. Vestle ja esita küsimusi.
Vestelge klassikaaslastega küsimuste abil. Püüdke küsimusi esitada õpikut kasutamata.
- Miks loevad inimesed mõnikord üht ja sedasama raamatut mitu korda?
- Missugust raamatut oled sina lugenud rohkem kui üks kord? Miks?
- Miks inimestele, eriti lastele, meeldib muinasjutte lugeda?
- Missugune muinasjutt on sulle meelde jäänud ajast, kui sina veel väike olid? Miks?
- Kas teie kodus on mõni raamat, mis on „räbalaks loetud”?
Uued sõnad
kergenda/ma, -da, -n – облегчать
käitu/ma, -da, -n – вести себя, поступать
raskenda/ma, -da, -n – затруднять
rikasta/ma, -da, -n – обогащать
tähista/ma, -da, -n – отмечать, обозначать
hoolsus, -e, -t – прилежание
kleebis, -e, -t – наклейка
meelelahutus, -e, -t – развлечение, забава
eeskuju/lik, -liku, -likku – примерный, образцовый
oluli/ne, -se, -st – существенный
E-ülesanne 3
kergenda/ma, -da, -n –
käitu/ma, -da, -n –
raskenda/ma, -da, -n –
rikasta/ma, -da, -n –
tähista/ma, -da, -n –
hoolsus, -e, -t –
kleebis, -e, -t –
meelelahutus, -e, -t –
eeskuju/lik, -liku, -likku –
oluli/ne, -se, -st –
- Service provided by Star Cloud LLC