- Tegusõna ma- ja da-infinitiiv
- Tegusõna pidama tähendus, pööramine olevikus ja lihtminevikus
- Tegusõna põhivormid ja nendest moodustatavad teised vormid
- Käskiv kõneviis. Tingiv kõneviis
- Kuulamisülesanded 1–7
43. Korda ja koosta tabel.
Korda tabeli järgi ma- ja da-infinitiivi kasutamist. Koosta vihikusse samasugune tabel oma näidetega. Kasuta selleks õpiku sõnastikku.
ma-infinitiiv
pean puhkama
õpin mõtlema
hakkan tegema
olen nõus õmblema
jään ootama
olen valmis näitama
lähen tooma
olen harjunud võrdlema
ruttan suplema
hakkan sööma
jooksen vaatama
pean nägema
sõidan võistlema
pean olema
saadan minema
olen nõus suhtlema
kutsun vestlema
hakkan minema
da-infinitiiv
tahan puhata
oskan mõtelda / mõelda
võin teha
on vaja õmmelda
tuleb oodata
on raske näidata
püüan tuua
on kasulik võrrelda
meeldib supelda
kus ja mida süüa
soovin vaadata
selleks, et näha
armastan võistelda
luban olla
saan minna
proovin suhelda
soovin vestelda
otsustasin minna
Tegusõnad, mis väljendavad peamiselt tegevuse algust (hakkan), liikumist (lähen), kohustust (pean), nõuavad enda järel ma-infinitiivi.
Tegusõnad, mis väljendavad peamiselt võimalust (võin), soovi või suhtumist (soovin), nõuavad enda järel da-infinitiivi. Ka küsisõnadele järgneb da-infinitiiv.
Jäta meelde!
Jäta meelde sõna pidama tähendused. Tõlgi ja lisa omapoolseid näiteid.
olevik
ma pean küsima
ta peab vastama
nad ei pea sõitma
ma pean küülikuid
ta peab kitsi
nad ei pea loomi
ma pean sünnipäeva
ta peab jõulusid
nad ei pea vastlapäeva
lihtminevik
ma pidin ootama
ta pidi ära minema
nad ei pidanud võistlema
ma pidasin kanu
ta pidas lehmi
nad ei pidanud sigu
ma pidasin päevikut
ta pidas dieeti
nad ei pidanud talu
44. E-ülesanne 1
Sa ju mulle helistama! Kes täna raha tooma? Vanaema varem lambaid. Kahjuks ei ta oma sõna. Kertu ka peole tulema. Nad jaanipäeva mererannas. Ma kolm lehekülge teksti pähe õppima. Vabandage, ma teid kellekski teiseks. Millal onu oma viiekümnendat juubelit ?
Nad plaani, kuhu koolivaheajal sõita. Me ju sinuga koos maale sõitma! Nad oma talus hobuseid. Kõik Kristjanit targaks noormeheks, ainult mina ei . Kes sünnipäevalapsele lilled ostma? See käsiraamat ilmuma juba eelmisel kuul. Loodusõpetuse tunnis ma loetlema kõiki eesti metsades kasvavaid seeni.
45. Kasuta sobivat infinitiivi.
Kasuta sobivat infinitiivi ja kirjuta tekst mälu järgi vihikusse.
Me käime koolis selleks, et (учиться). Me õpime (думать, читать, писать, считать), – kõike selleks, et targaks (стать). Me püüame (учить) asju, mis aitavad elus (справляться). Koolis õpime me ka teistega (общаться) ja sõpru (находить). Selleks, et tubliks matemaatikuks või bioloogiks (стать), tuleb palju (упражняться). Et tubli (быть) ja häid hindeid (получать), peame palju romaane ja luulekogusid, ajalehe- ja ajakirjaartikleid (прочитать), internetist infot (искать), skeeme, diagramme ja mõistekaarte (составлять), suurel hulgal reegleid, valemeid ja võõrkeelseid sõnu (запоминать). Hämmastav, mida kõike me koolis (делать) õpime!
46. Loe.
Loe. Kasuta sulgudes olevaid sõnu sobivas infinitiivis.
Meil on tore klass. Meile meeldib (учиться). Kõik tahavad häid hindeid (получать). Selleks tuleb palju (работать). Kõik imestavad, et meie klassile meeldib matemaatikaülesandeid (решать). Mõnikord ei oska ma mõnd valemit või reeglit (пользоваться), siis püüab minu pinginaaber mind (помочь). Kui ka tema ei oska mulle (дать совет), võin õpetaja poole (обратиться) ja tema käest (спрашивать). Matemaatikaõpetajaga on meeldiv (говорить), ta ei hakka kunagi (бранить), vaid oskab ka raskeid ülesandeid kannatlikult (объяснять). Olen harjunud matemaatika koduülesandeid esimesena (делать). Kõigepealt pean valemid (вызубрить), seejärel ülesannetesse (вникать) – mõnikord ka teatmeteoseid (читать). Ma hakkan ka matemaatikaringis (ходить), et siis olümpiaadil hästi (выступать). Olen proovinud ka ise matemaatikaülesandeid (составлять), et olümpiaadile (попасть). Ma olen otsustanud matemaatikaõpetajaks (учиться), et siis ise lastele matemaatikat (учить).
48. Tõlgi.
Tõlgi eesti keelde.
Должен перевести, могу перевести, нравится спать, не нравится бегать, идём танцевать, любим танцевать, не люблю рано вставать, не хочу зубрить, начну готовить домашние задания, хочу вникнуть в текст, трудно вспомнить, постараемся сделать, полезно знать, спешу купить, учусь печь, его трудно утешить, нужно посетить, может заболеть, желаю договориться, кто сможет перевести, можем опоздать, не успел написать, что повторить, хорошо быть дома, интересно пойти, научился ездить верхом, научился говорить, трудно примириться, обещал переписать, хотел узнать, пойдём покупать, могу напечатать на компьютере, не могу обвинить, не надо обижаться, придётся вмешаться, для того, чтобы запомнить.
Jäta meelde!
Õpi ära tegusõna põhivormid ja nendest moodustatavad (производимые) teised vormid.
ma-infinitiiv | da-infinitiiv | kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pööre |
vestlema | vestelda | vestlen, -d, -b … |
ma-infinitiivi tüve järgi (от основы) moodustame lihtmineviku jaatavad vormid. | da-infinitiivi tüve järgi moodustame
| oleviku tüvest moodustame
|
49. Korda tegusõnade põhivorme.
Korda tegusõnade põhivorme. Moodusta eelmise skeemi eeskujul
- kõik kindla kõneviisi lihtmineviku vormid;
- käskiva kõneviisi ainsuse ja mitmuse 2. pööre;
- tingiva kõneviisi vormid.
- kuduma, kududa, koon
siduma, siduda, seon
vedama, vedada, vean
lõhkuma, lõhkuda, lõhun - tõlkima, tõlkida, tõlgin
kinkima, kinkida, kingin
nautima, nautida, naudin
trampima, trampida, trambin - oskama, osata, oskan
kohtama, kohata, kohtan
viskama, visata, viskan
puhkama, puhata, puhkan - suhtlema, suhelda, suhtlen
võrdlema, võrrelda, võrdlen
suplema, supelda, suplen
laisklema, laiselda, laisklen
50. E-ülesanne 3
Me peaksime vestlema. Ma ei taha sinuga vestelda.
Ära hakka vaidlema! – Ma ei kavatsegi sinuga .
Sa peaksid veel mõtlema. – Mis siin ikka .
Me peaksime talle seda ütlema. – Nüüd on juba hilja talle seda .
Ma hakkan selles kahtlema. – Mis siin ikka .
Sa oled hakanud laisklema. – Kes ütles, et mõnikord ei tohiks .
Pead seeliku ise õmblema. – Ma ju ei oska .
Õpi ometi palli kaugemale viskama! – Seda on võimatu kaugemale .
51. E-ülesanne 4
Näidis: Tõlgi lause! Tõlkige lause!
Räägi kõvemini!
Tõlgi vene keelde!
Ära tõlgi luuletust!
Loe aeglasemalt!
Näita, mida sa kirjutasid.
Täida lüngad!
Muuda ainsus mitmuseks!
Ütle veel kord!
Võrdle kaht lauset.
Ära tuubi pähe!
Ära lõhu mööblit!
Ära loe paberilt maha!
Kriipsuta läbi!
Arvake ära!
Nummerdage laused!
Täitke lüngad!
Tõmmake maha!
Märkige noolega!
Ärge vaielge!
Ärge solvuge!
Ärge liialdage!
Ärge kahelge!
Ärge laiselge!
Lugege sõnaraamatu abil!
Kuulake tähelepanelikult!
Mõtelge tekstile pealkiri!
Jätkake tööd!
Ütelge veel kord!
Vestelge õpetajaga!
Kiitke teda!
Korrake sõnu!
52. Muuda lauseid.
Pane laused lihtmineviku (ajavormi) eitavasse vormi.
- Kehalise kasvatuse tunnis me võimlesime ja viskasime palli.
- Õpetaja näitas, kuidas palli tehniliselt õigesti ja võimalikult kaugele visata.
- Õpetaja visatud pall lendas kaugele.
- Mina ootasin oma järjekorda.
- Vaatasin, kuidas teised palli viskavad.
- Ma muigasin, kui Leena pall ei lennanud eriti kaugele, vaid tõusis kõrgele õhku.
- Kolja viskas palle tagasi, Anita aitas teda.
- Hakkas vihma sadama.
- Mul vedas.
