Inimese keha üldehitus

Inimese kehas on väga palju mitmesuguseid rakke, nende üldarv ulatub 50 000 miljardini. Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Oma ehituselt ja talitluselt on inimese rakud tüüpilised loomsed rakud: need on ümbritsetud membraaniga, erandiks on vaid munarakud, mida katab lisaks ka kest. Rakkude keskne osa on rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet ning juhib rakkude elutegevust ja paljunemist.

Üldse on inimesel üle 200 rakutüübi. Ehkki kõikides keha­rakkudes on pärilikkusaine ühesugune, kasutatakse erinevates rakutüüpides erinevat pärilikku infot. Igas rakus on pärilikkus­ainest vaid kuni 10% aktiivne ja sõltuvalt rakutüübist on see aktiivne osa erinev.

Igal hetkel sureb meie kehas miljoneid rakke. Neid on vaja pidevalt uutega asendada ning noorel organismil on uusi rakke vaja ka kasvamiseks. Uued rakud moodus­tuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel. Rakkude jagunemine on organismi jaoks väga oluline protsess ja see allub keerulistele kontroll­süsteemidele. Olukorras, kus keha rakud hakkavad kontrolli­matult jagunema, moodustub kasvaja.

Meie keha rakud uuenevad elu jooksul mitu korda. Kuid on ka mõningaid selliseid, mis pärast inimese sündi ei jagune, näiteks südamelihaskoe rakud.

Erisugused rakud pole organismis läbisegi, vaid moodustavad koe. Kude on ühetaolise ehituse ja talitlusega rakkude kogum.

Kudedel on tavaliselt üks põhiülesanne, näiteks sidekude veri seob organismi eri osad tervikuks (kannab kõigisse kehaosadesse hapnikku ja toitaineid, ühtlustab temperatuuri). Teiselt poolt on koe eri osadel, näiteks vererakkudel, tööjaotus, st nad täidavad eri ülesandeid: vere punased rakud seovad ja transpordivad hapnikku, valged aga osalevad organismi kaitses.

Inimesel võib eristada põhiliselt nelja koetüüpi. Need on närvi­kude, lihaskude, sidekude ja epiteelkude.

Närvikude moodustab pea- ja seljaaju. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvi­rakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest välja­ulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve.

Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihas­rakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet.

1. Vöötlihaskude moodustab skeletilihased. See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti.
2. Südamelihaskoe rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimu­vad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata.
3. Silelihaskude paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ja nad ei väsi kiiresti. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele.

Sidekude seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripäraks on see, et selles on rohkesti rakuvaheainet. Sidekudet on inimese organismis mitut tüüpi.

1. Rasvkude paikneb naha all ja siseelundite ümber. Rasvkoe rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest ja polsterdab mõningaid elundeid.
2. Luukude täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik.
3. Kõhrkude täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest.
4. Veri on eriline sidekude: see on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. Verel on nii toite- kui ka kaitseülesanne.

Epiteelkoe üks ülesanne on kaitseülesanne. Selle rakud paik­nevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealis­pinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal).

Elund on mitmest koest koosnev organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne. Elundid moodustuvad erinevatest kudedest. Ühed elundid kaitsevad keha (nahk), teised kindlustavad liikumise (lihased, luud), kolmandad tagavad toidu seedimise (magu, soolestik) jne.

Koos ühiseid ülesandeid täitvad elundid moodustavad elundkonna. Elundkonnad moodustavad omakorda orga­nismi kui terviku.

Kõikidel elundkondadel on oma ülesanded. Selleks et elund­konnad töötaksid kooskõlastatult, tuleb nende tööd juhtida ja reguleerida. Seda teevad närvisüsteem ja sisenõrenäärmetes toodetud hormoonid. Näiteks reguleerivad need hingamis- ja seede- ning vereringeelundkonna tööd, et varustada keha energiaga.

Nahk on elund, mis katab inimese keha. See moodustab koos küünte ja karvadega inimese katteelundkonna. Naha kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organismi. Peale selle on inimese nahal veel teisi ülesandeid.