Klavessiin ja klaver

Klahvkeelpillid

Klavessiin

Linnutiivakujuline pill

Klavessiin ehk tšembalo kujunes välja 15. sajandi paiku.

Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja (sageli kahest) manuaalist. Igale klahvile vastab erinevalt klaverist üks keel.

Klavessiini klahvide värv võib olla vastupidine klaveriklahvide värvile
Klavessiin

Heli tekitamine

Kui klavessiinil klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. Seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike.

Dünaamika võimalused on piiratud, kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Mängida saab kas vaikselt või valjult, kasutades kõlatugevuse muutmiseks vastavaid hoobasid. Kõla poolest on klavessiini võrreldud harfi ja kandlega.

Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina põhiliselt vanamuusika (barokkmuusika) esitamisel.

Uuri järele, mis nimetatutest on keelpillid.

  • psal­teerium
  • kordofon
  • tšembalo
  • membra­nofon
  • plektron
  • klaveriin
  • spinett
  • klavi­kord

Eesti klavessiniste

  • Imbi Tarum
  • Ene Nael
  • Reinut Tepp
  • Marju Riisikamp
Antonio Soler. Sonaat klavessiinile nr 127, D-duur
Gilbert Rowland (klavessiin)

Klaver

Pill mitmes suuruses

Klaveri areng sai alguse 18. sajandil, kui leiutati haamer­mehhanism. Klaverite tööpõhimõte on sarnane, pillid erinevad kuju ja suuruse poolest.

Klaviatuur, keeled, haamrid, summutid
Pedaalid
Pianiino

Palju kõlavõimalusi

Klaverid koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klavia­tuurist, helitekitamis­mehhanismist ja pedaalidest.

Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. Iga konkreetse klaveri kõla sõltub materjalist, mida on pilli valmistamisel kasutatud. Klaveri kõlavõimalused on väga avarad, olenedes sõrmelöögi tugevusest ning pedaalide kasutamisest.

Pedaale on tavaliselt kaks, vahel ka kolm. Paremale pedaalile vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi.

Klaveril saab mängida meloodiat, võtta akorde, nüüdismuusikas kasutatakse teda sageli löökpillina – ta võib kõlada ka nagu terve orkester. Kõige sagedamini on just klaver see pill, mis on helilooja abivahend muusika komponeerimisel.

Vanim tänapäevani säilinud Eestis tehtud klaver pärineb aastast ...

  • 1817
  • 1839
  • 1864

Selle valmistas pillimeister ...

  • Johannes Vihm
  • Julius Tusti
  • Ludwig Ehrig
  • Karl Saar
  • Aleksander Läte

Millise klaveri eelkäija on tahvelklaver?

  • Kabinet­klaver
  • Pianiino
  • Kontsert­klaver
  • Salongi­klaver

Millises linnas valmistati tahvel­klaver
C. L. Ammende?

  • Haapsalu
  • Tartu
  • Narva
  • Pärnu

Tiibklaver

Tiibklaver on klaveritest kõige suurem ning ka kõige keerulisema konstruktsiooniga.

Nagu nimigi ütleb, on tiibklaveri puust kõlakorpus tiivakujuline.

Keeled on pingutatud kõlakorpuse sisse paigutatud metallist raamile. Tiibklaveril on umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja klahvi. Terasest keeled (bassikeelte ümber mähitakse ka vasktraat) on grupeeritud 1-, 2- või 3-kaupa.

Tiibklaver on üks populaarsemaid pille kontserdilavadel. Tänu suurepärastele ja rikkalikele kõlaomadustele kasutatakse teda nii soolo- kui ka saatepillina nii klassikalise kui ka jazz- ja rock-muusikas.

Kontsertklaver koosneb erinevast osast, neiston liikuvad.

Pianiino

Pianiino põhiline erinevus tiibklaverist seisneb selles, et raam ja keeled asetsevad vertikaalselt ja pill on seetõttu palju väiksem ning hoopis teise kujuga.

Pianiinot kasutatakse enamasti kodudes ja ka väiksemates kontserdiruumides, seda peamiselt saatepilli või jazz-ansambli instrumendina.

  • Salongi­klaver
  • Kabinet­klaver
  • Kontsert­klaver
  • Pianiino

Kuulsad Eesti klaverid

Eesti klaveriehituse ligi 200-aastase ajaloo jooksul on siin tegutsenud üle 60 klaverimeistri ja ettevõtte.

1950. aastal rajati Tallinna Klaverivabrik (praegu Estonia Klaverivabrik). Esialgu toodeti kontsert- ja kabinet­tiib­klavereid, mõnda aega tehti ka pianiinosid, samuti kandleid. Hiljem sai TK klaverite firmamärgiks Estonia.

Praegu toodab Estonia aastas ligi 300 klaverit ning nende pillide kvaliteeti on tunnustatud kogu maailmas. Kõige rohkem müüakse Estonia klavereid USA-s.

Klaverimeister Ernst Hiis asutas oma­nimelise vabriku juba ammu enne Tallinna klaveri­vabriku rajamist. Millal?

  • 1923
  • 1893
  • 1877
  • 1869

Eesti pianiste

  • Kalle Randalu
  • Peep Lassmann
  • Ivari Ilja
  • Indrek Laul
  • Marko Martin
  • Hando Nahkur
  • Kadri-Ann Sumera
  • Sten Lassmann
  • Mihkel Poll
  • Rein Rannap
  • Kristjan Randalu
  • Holger Marjamaa
  • Joel-Rasmus Remmel
Michael Nyman. Teema muusikast filmile „The Piano“
Michael Nyman (klaver)

Muusika kuulamine

Arvo Pärt. „Aliinale“
Mihkel Poll (klaver)
John Cage. „Second Construction“ (prepareeritud klaver) (katkend)
The Kroumata Percussion Ensemble

Küsimused ja ülesanded

  1. Millest oleneb klaveri kõla?
  2. Millised ülesanded on klaveri kolmel pedaalil?
  3. Kuidas töötab klaveri helitekitamise mehhanism?
  4. Millised on klaveri ja klavessiini põhilised erinevused?
  5. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks?