Astme­funktsioonid

Astme­funktsioonideks nimetatakse funktsioone, mida esitab valem y = axn, kus a ≠ 0 ja n ∈ R.

Kõige­pealt tutvume selliste astme­funktsioonidega, mille kordaja a = 1. Uurime funktsioonide omadusi lähtuvalt sellest, millisesse arvu­hulka kuulub astendaja n.

Astendaja n on naturaal­arv

Kuna naturaal­arvuga on võimalik astendada mis tahes reaal­arvu, siis on y väärtus arvutatav iga x korral. See tähendab, et kui nN ja n ≠ 0, siis on funktsiooni y = xn määramis­piirkonnaks kogu reaal­arvude hulk R. Mõnda naturaal­arvulise astendajaga astme­funktsiooni me juba tunneme.

Kui n = 0, saame funktsiooni y = x0, mis on määratud iga x ≠ 0 korral. Kui x ≠ 0, siis x0 = 1 ja me saame konstantse funktsiooni, mille graafikuks on x-teljega paralleelne sirge, millel puudub punkt (0; 1) (joonis 2.42a).

Joon. 2.42

Kui a = 1, saame funktsiooni y = x. Ka selle funktsiooni graafikuks on sirge (joonis 2.42b).

Kui a = 2, saame funktsiooni yx2. Selle funktsiooni graafikuks on parabool (joonis 2.42c).

1. FUNKTSIOON y = x3 EHK KUUP­FUNKTSIOON

Teame, et funktsiooni yx3 määramis­piirkonnaks on kogu reaal­arvude hulk R. Teame ka, et negatiivse arvu kuup on negatiivne arv, positiivse arvu kuup positiivne arv ja 03 = 0. Mida suurema arvu me kuupi tõstame, seda suurema arvu me ka saame. Järelikult on kuup­funktsioon kogu ulatuses kasvav.

Graafiku joonestamiseks koostame tabeli:

Joon. 2.43

Funktsiooni y = x3 graafik on kujutatud joonisel 2.43. Seda graafikut nimetatakse kuup­parabooliks. Kuup­funktsiooni väärtused kohal x ja kohal x on absoluut­väärtuselt võrdsed, kuid märgi poolest erinevad.

2.* FUNKTSIOON yx4

Teame, et iga arvu ruut, samuti ka neljas aste on mitte­negatiivne arv. Järelikult puudub funktsioonil y = x4 negatiivsus­piirkond. Teame ka, et (–x)4 = x4. See tähendab, et funktsiooni väärtused kohtadel x ja x on võrdsed. Funktsiooni y = x4 graafikut (joonis 2.44a) nimetatakse neljanda astme parabooliks. Parabool on sümmeetriline y-telje suhtes. Sama­sugused omadused on ka funktsioonil y = x2. Joonisel 2.44b on kujutatud funktsioonide y = x2 ja y = x4 graafikud koos.

Joon. 2.44a
Joon. 2.44b

3.* FUNKTSIOON y = x2n, n ∈ Z+

Need on astme­funktsioonid, mille astendaja on positiivne paaris­arv a = 2n. Et alati (+x)2n = (–x)2n, siis on vaadeldavate funktsioonide graafikud sümmeetrilised y-telje suhtes. Kõigil funktsioonidel yx2n, n ∈ Z+ on järgmised ühised omadused (joonis 2.45a):

X = R

Y = [0; ∞)

X+ = (–∞; 0) ∪ (0; ∞)

X = ∅

X0 = {0}

X↑ = (0; ∞)

X↓ = (–∞; 0)

Joon. 2.45a

4.* FUNKTSIOON y = x2n+1, n ∈ Z+

Need on astme­funktsioonid, kus astendaja on positiivne paaritu arv 3, 5, 7, … . Alati kehtib valem (–x)2n+1 = –x2n+1 ning seega vaadeldava funktsiooni väärtused kohtadel x ja x erinevad ainult märgi poolest. Funktsiooni y = x2n+1, nZ+ omadused on järgmised (joonis 2.45b):

X = R

Y = R

X+ = (0; ∞)

X = (–∞; 0)

X0 = {0}

X↑ = (–∞; ∞)

X↓ = ∅

Joon. 2.45b

Astendaja n on negatiivne täis­arv

Nende funktsioonide üld­kuju on y = xn, kus nZ+. Selliseid funktsioone võib esitada ka kujul y=\frac{1}{x^n}. Et nulliga jagada ei saa, siis ei kuulu arv 0 nende funktsioonide määramis­piirkonda ja X = (–∞; 0) ∪ (0; ∞). Varasemast oleme tuttavad funktsiooniga y=x^{-1}=\frac{1}{x}, mille graafik on hüperbool (joonis 2.46).

Joon. 2.46

1. FUNKTSIOON y=x-2 ehk y=1x2

Funktsiooni avaldisest on näha, et tal on vaid positiivsed väärtused. Seega Y = (0; ∞) ja X+ = X. Et (–x) = f (x), siis on graafik sümmeetriline y-telje suhtes. Kui x väärtused lähenevad nullile, siis funktsiooni väärtused lähenevad lõpmatusele (sümbolites: x\to0, siis \frac{1}{x^2}\to∞). Kui x\to∞ või x\to-∞, siis \frac{1}{x^2}\to0. Graafik on esitatud joonisel 2.47a.

Joon. 2.47a

2.* FUNKTSIOON y=x-3 ehk y=1x3

Vaadeldaval funktsioonil on negatiivsed väärtused, kui x on negatiivne, ja positiivsed väärtused, kui x on positiivne. Funktsiooni väärtused kohtadel x ja x erinevad märgi poolest ning on absoluut­väärtuselt võrdsed. Kui x\to0 ja x > 0, siis \frac{1}{x^3}\to∞. Kui x\to0 ja x < 0, siis \frac{1}{x^3}\to-∞. Kui x\to∞ või x\to-∞, siis \frac{1}{x^3}\to0. Funktsiooni graafik on esitatud joonisel 2.47b.

Joon. 2.47b

Ülesanded A

Ülesanne 465. Astme­funktsioonid

Vastus. Kõik astme­funktsioonide graafikud läbivad punkti ().

Ülesanne 466. Astme­funktsiooni graafik

y=ax^2

y=ax^{-2}

Ülesanne 467. Astme­funktsiooni graafik

y=x^{-1}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X_1\downarrow = X_2\downarrow = X_e = .

y=x^{-2}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=3x^{-2}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

y=-x^{-1}

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X_1\uparrow = X_2\uparrow = X\downarrow = X_e = .

Ülesanded B

Ülesanne 468. Astme­funktsiooni graafik
  1. Kuidas võib funktsiooni y = x2 graafikust saada funktsiooni y = –x2 graafiku?
  2. Joonestage funktsiooni y = –x4 graafik, kasutades funktsiooni y = x4 graafikut.
  3. Joonestage funktsiooni y = –x3 graafik, kasutades funktsiooni y = x3 graafikut.
Ülesanne 469. Astme­funktsiooni graafik

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

Ülesanne 470. Astme­funktsiooni graafik

VastusX = Y = X_0 = X^+ = X^- = X\uparrow = X\downarrow = X_e = .

Ülesanne 471.* Astme­funktsioonide graafikud
  1. x4 > x6?
    Vastus. Kui x ∈ .
  2. x4 < x6?
    Vastus. Kui x ∈ .

Kuidas asetseks selles teljestikus funktsiooni y = x8 graafik?

Ülesanne 472.* Astme­funktsioonide graafikud
  1. x3 > x5?
    Vastus. Kui x ∈ .
  2. x3 < x5?
    Vastus. Kui x ∈ .

Kuidas asetseks selles teljestikus funktsiooni y = x7 graafik?

Ülesanne 473.* Astme­funktsioonide graafikud

0,53  73

0,94  (–5)4

(–1,5)3  1,43

1,37  2,47

(–6)5  (–4)5

(–6)4  (–4)4