Veel pole kadunud kõik
Autor: Carl Robert Jakobson
Mull’ isa lapses rääkis
küll mitmel vaiksel ööl,
kuis Eesti priiuspõlve
on ihand nende meel.
Kuis eesti vahva vaimu
nad muljund mudasse,
ja rahva orjakütkel
siis heitnud hädasse.
Seal läks mu meel nii härdaks,
et nuttes hüüdis hääl:
Te Taara muistsed tuuled,
oh tõuske jälle tääl! –
Nüüd magab isa mullas,
ja meheks tõusnud ma,
ei enam kurbuskeelil
nüüd taha kaevata.
Sest Taara tammikutes
veel kuulen kanget häält;
kõik ennemuistsed tuuled
ei ole kadund säält!
- Millise pildi loob luuletus Eesti ajaloost?
- Mida oled Eesti ajaloost rääkinud oma vanemate või vanavanematega? Kas nende käest kuuldud lood on olulisemad kui ajalooõpikust loetu? Miks?
Carl Robert Jakobson (1841—1882) oli võitluslik rahvuslane. Tema ühiskondlik tegevus oli väga lai: ta oli kooliõpetaja, vallakirjutaja, Eesti Põllumeeste Seltsi juht. Jakobson oli ka kirjamees – nii võib teda nimetada, sest rahva seas oli ta eelkõige tuntud mitme õpiku autori ja ajakirjanikuna.
1872. aastal asutas Jakobson oma ajalehe Sakala. Kui Jannseni Eesti Postimees oli ettevaatlikuma hoiakuga ja kartis võimu kritiseerida, siis Sakala eesmärk oligi teha poliitikat. Jakobsoni vihavaenlased ei olnud Põhjasõjas Eesti vallutanud venelased, vaid baltisakslased, kes alates ristirüütlite vallutustest olid eesti rahvast orjaks sundinud. Jakobson uskus, et Vene keiser Aleksander II tahab eestlastele head, kuid baltisaksa parunid segavad oma halva valitsemisega vahele ega lase rahval paremat elu nõuda.
Kirjanikuna oli Jakobson vähem tuntud. 1870. aastal ilmus varjunime all luulekogu „C. R. Linnutaja laulud”. Samal aastal ilmus ka murrangulise tähtsusega kõnede kogumik „Kolm isamaa kõnet”.
Jakobson õpetas Sakala lehekülgedel talupoegi ka jõukust hankima. Sel teemal olid paljud tema kirjutatud raamatud, näiteks „Kuidas põllumees rikkaks saab”. Seetõttu on väga sobiv, et krooniaja kõige väärtuslikumat rahatähte ehtis just Carl Robert Jakobsoni pilt.
- Service provided by Star Cloud LLC