Orkestri kujunemine
Orkestriks nimetatakse ansamblist suuremat instrumentaalkollektiivi. Vastavalt pillide valikule ja esitatavale muusikastiilile eristatakse sümfoonia-, kammer-, puhkpilli-, rahvapilli-, jazz- ja teisi orkestreid.
Orchēstra
Antiik-Kreeka teatris tähistas sõna orkester algselt ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Hiljem hakati seda terminit kasutama pillimängijate kohta.
Barokkorkester
Tänapäevases tähenduses tuli orkestri mõiste kasutusele 17. sajandil, s.o barokiajastul. Põhirühma moodustasid keelpillid, neid saatis klavessiinimängija, kes juhatas ka muusikat. Vajaduse korral kaasati puhkpille.
Jean-Philippe Rameau. „Air des Sauvages“
Sümfooniaorkester 18. sajandil
Sümfooniaorkestri põhikuju kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. Esimesi avalikke kontserte hakati Euroopas korraldama tolle sajandi esimesel poolel.
Enamlevinud teosed
Sümfoonia | Tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, selle esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisele ja arendamisele. |
Instrumentaalkontsert | 3-osaline teos soolopilli(de)le ja sümfooniaorkestrile, esimese osa vorm on sama mis sümfooniaski. |
Klassikaline orkester
Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Orkestri tunnused:
- domineeriv keelpillikõla – I ja II viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid;
- soleerivate puhkpillide rühmitamine kahekaupa – 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve; hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid.
Wolfgang Amadeus Mozart. I osa Allegro vivace sümfooniast nr 41 („Jupiter“)
Sümfooniaorkester 19. sajandil
Kõigi pillirühmade koosseisud suurenesid. Orkestri ette astus dirigent.
Kõla kasv ja uued värvid
Romantismiajastul kasvas vaskpuhkpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja ventiilisüsteem) ning see avardas nende tämbriskaalat.
Orkestrisse lisandus uusi instrumente, nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet ja harf. Kohati paisus teoste esitamiskoosseis lausa hiiglaslikuks. Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171-liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90–110 orkestranti).
Hector Berlioz. „Rákóczi marss“
Dirigent – orkestri juht
Algul juhatas orkestrit esiviiuldaja või klavessiinimängija. Alates 19. sajandist tuli orkestri ette dirigent, kes paremas käes hoiab taktikeppi tempo hoidmiseks, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.
Dirigent juhatab heliteost partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel.
Sümfooniaorkester 20. sajandil
Sümfooniaorkestri koosseis muutus pisut väiksemaks. Kõlavärviotsingud tõid kaasa ebatavalisi mänguvõtteid.
Kontsertmeister
Orkestri I viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab enne proove ja esinemisi oma pillil a-noodi, selle järgi häälestavad teised orkestrandid oma instrumendid. Samuti esitab kontsertmeister orkestriteoste viiulisoolod.
Pillirühmade paiknemine
Uued kõlad ja võtted
Kõlavärviotsingud tõid uusi instrumente löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille kasutama ebatraditsiooniliselt: puupille puhuti n-ö üle, vaskpillide huulikutesse karjuti ja sosistati, keelpillide kõlakasti vastu koputati jms.
Sümfooniaorkester Eestis
Esimene sümfooniaorkestri asutas Tartus 1900. aastal helilooja ja pedagoog Aleksander Läte.
Tänapäeval tegutsevatest orkestritest on tuntumad
- ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, peadirigent Olari Elts;
- Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester, peadirigent Arvo Volmer;
- Vanemuise teatri sümfooniaorkester, peadirigent Risto Joost.
Heino Eller. I osa Andante, allegro molto sümfooniast nr 2
Kammerorkester
Orkestri koosseis on väike: 10–12 keelpillimängijat, vastavalt teosele lisanduvad flööt, oboe, klarnet, metsasarv, klavessiin vm pillid.
Pillimäng väikeses ruumis
Kammermuusika tähendab nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat ühele esitajale, ansamblile või väiksele orkestrile (koorile). Nimetus tuleneb itaaliakeelsest väljendist musica da camera, sellega tähistati algselt väiksemas ruumis esitamiseks mõeldud muusikat.
Johann Nepomuk Hummel. III osa Rondo vivace Fagotikontserdist F-duur
Puhkpilliorkester
Puhkpilliorkester on levinuim orkestriliik. Need orkestrid võivad koosneda kas ainult vaskpillidest või vask- ja puupillidest. Mõlemat tüüpi orkestrit toetab löökpillirühm.
Särav muusika
Iseloomuliku värvingu annavad kaks vaskpillide rühma: heroiline trompetite-tromboonide ja pehme tämbriga kornetite-metsasarvede rühm. Orkestrite mängukavas on nii sümfooniliste teoste seaded kui ka originaalteosed, viimastest moodustavad suure osa marsid ja tantsumuusika.
Traditsionaal. „Turkey in the Straw“
Rahvapilliorkester
Rahvapilliorkester on mis tahes suurem, peamiselt etnograafilistest pillidest koosnev instrumentaalgrupp. Vahel kasutatakse ka traditsioonilisi orkestripille.
Pärimuslikud kõlad
Eestis levinud rahvapillid on kannel, torupill, parmupill, jauram, akordion jpt. Siinsed tuntumad orkestrid on Leegajus, Piibar ja Linnutaja ning nad esitavad pärimuslikku rahvamuusikat.
Jazz-orkester
Jazz-orkestri ehk bigbändi koosseisu kuulub tavaliselt 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni ja 4-liikmeline rütmigrupp (trummid, bass, klaver ja kitarr).
Tihtipeale tantsuline
Erinevalt teistest jazz-koosseisudest mängivad bigbändi liikmed muusikat noodist, ka sooloimprovisatsioonid on nooti sisse kirjutatud. Bigbändi muusikastiil on sageli sving.
Sammy Nestico. „Dimensions in Blue“
Kuula
Keelpilliorkester
Wolfgang Amadeus Mozart. „Väike öömuusika“ G-duur, III osa, katkend
Kammerorkester
Johann Sebastian Bach. „Brandenburgi kontsert“ nr 5 D-duur,
I osa, katkend
Puhkpilliorkester
Raimund Kull. „Kodumaa“, katkend
Rahvapilliorkester
„Marupolka“
Jazz-orkester
Randy Brecker. „The Sleaze Factor“, katkend
Märka
„Noorte teejuht orkestri juurde“
Inglise helilooja Benjamin Britten (1913–1976) kirjutas 1946. aastal orkestripillide tutvustamiseks teose „Noorte teejuht orkestri juurde“.
Britten kasutas 17. saj inglise helilooja Henry Purcelli muusikalist mõtet ja kirjutas sellele 13 variatsiooni. Teema kannab ette kõigepealt orkester ja seejärel iga pillirühm eraldi.
Variatsioonides tutvustatakse kõiki pille üksikult või kahekaupa. Pärast 13. variatsiooni kõlab pikoloflöödi esituses uus teema, mida seejärel esitavad teised pilligrupid. Teose lõpus kõlab vaskpillide esituses taas esimene teema.
Kuula ja jälgi!
Benjamin Britten. „Noorte teejuht orkestri juurde“
Muusika kulgemise skeem
Teema
- terve orkester
- puupuhkpillid
- vaskpuhkpillid
- keelpillid
- löökpillid
- terve orkester
Variatsioonid 1–4 (puupuhkpillid)
- 1. variatsioon – flöödid ja pikoloflööt
- 2. variatsioon – oboed
- 3. variatsioon – klarnetid
- 4. variatsioon – fagotid
Variatsioonid 5–9 (keelpillid)
- 5. variatsioon – viiulid
- 6. variatsioon – vioolad
- 7. variatsioon – tšellod
- 8. variatsioon – kontrabassid
- 9. variatsioon – harf
Variatsioonid 10–12 (vaskpuhkpillid)
- 10. variatsioon – metsasarved
- 11. variatsioon – trompetid
- 12. variatsioon – tromboonid ja tuuba
13. variatsioon (löökpillid)
- timpanid, suur trumm, taldrikud
- tamburiin ja triangel, väike trumm, templiplokk
- ksülofon
- kastanjetid ja gong
- piitsaplaks
- terve löökpillirühm, ksülofon ja triangel
Lõpposa ehk kooda
Kõigi pillirühmade esituses kõlab uus teema sellises järjekorras:
- pikoloflööt, seejärel flöödid, oboed, klarnetid ja fagotid
- I viiulid, II viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid; saatepartiid esitavad puupuhkpillid
- harf; saadet mängivad keelpillid ja puupuhkpillid
- metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba; saadab ülejäänud orkester
- löökpillid; saadab ülejäänud orkester
Lõpuks kõlab samaaegselt peateema (vaskpillid) ja uus teema (puupuhkpillid, keelpillid). Teos lõpeb pikkade orkestriakordidega.
Lisalugu
- Tattoo ehk sõjaväeorkestrite kujundmarssimine on alguse saanud 17. sajandil Hollandis, mil Inglise väed teenisid Madalmaades. Tol ajal oli kombeks, et trummar marssis läbi tänavate, tuletades sõduritele meelde, et on aeg ööseks tagasi barakkidesse minna. Aja jooksul on sellest kombest välja kasvanud suursugused meelelahutuslikud vaatemängud. Üks tuntumaid sõjaväe tattoo’sid on 1950. aastast alates Edinburgh’ Military Tattoo.
- Üks Euroopa esimesi ja suurimaid alalisi orkestreid tegutses Mannheimi hertsogi Karl Theodori õukonnas. Selle asutas 1742. aastal õukonna muusikajuht Johann Stamitz (1717–1757).
- 17. juunil 1872 esines Massachusettsis Bostonis kõigi aegade suurim sümfooniaorkester. Ligikaudu tuhandest pillimehest koosnevat orkestrit ja 20 000 pealist koori juhatas külalisena Johann Strauss noorem. Ta kasutas valgustatud dirigendikeppi ja teda aitas sadakond abidirigenti.
- Service provided by Star Cloud LLC